Avatud väike kihlveokontor:
Panustan Sirk-i peale ja panen mängu 6-paki Läti õlut. Jackpot läheb jagamisele järgmisel Chillil. Kõik kes kihlveos osalevad, teevad panuse. Kaotajad toovad oma panuse Chillile. Mäkk võiks siia üles polli teha - siis on näha palju ühele või teisele panustatakse. Kevadel teeb kokkuvõtte. Lõpliku tõe selgitab välja sõltumatu komisjon (keegi MNT-st nt).
Sirgi lõik on ju filmitud umbes sellel ajal, kui Vabariik tähistas 80 juubelit? Ma oma piiratud teadmistega Liiklusseadusest panustaks Tänakule 
Kõik standardid kui sellised on vahvad, aga standardi järgmine on vabatahtlik, kui seaduses, mis on kohustus, pole viidatud standardile.
Oled sa Mäkk ikka kindel.
Ma tahaks küll oma sixpacki kätte saada, soovitavalt Valdemuiza, aitähh.
Edit: vaatsin selle fooride standardi läbi ja foorid võib paigaldada kuhu iganes - millal õlled kätte saab?
(kuidas arvutist pilti saab siia panna?)
Kui selle kohta lõplikku (Riigi kohtu) kohtulahendit pole,siis siin võib ilmselt vaidlema jäädagi. Kuigi ka minu arusaam on see,et stoppjoone taga seistakse,kuni põleb punane tuli.
Seaduste tõlgendamisel tuleb lähtuda heast usust ja seatud eesmärkidest. Sirk jälle üritab antud juhul leida auku ,kuidas sellest seatud eemärgist seadust rikkumata mööda minna. Ka see pole vale,vaid erinev tõlgendus lihtsalt.
Nii kindel, et olen valmis kihlveos Sirki poolel kaasa lööma. Minu poolt ka 6-pack tumedat õlut. Läti oma mängu panna ei saa, pean leppima kohalikuga.
urmas66 kirjutas: ↑15 Jaan 2019, 10:22Kui selle kohta lõplikku (Riigi kohtu) kohtulahendit pole,siis siin võib ilmselt vaidlema jäädagi. Kuigi ka minu arusaam on see,et stoppjoone taga seistakse,kuni põleb punane tuli.
Seaduste tõlgendamisel tuleb lähtuda heast usust ja seatud eesmärkidest. Sirk jälle üritab antud juhul leida auku ,kuidas sellest seatud eemärgist seadust rikkumata mööda minna. Ka see pole vale,vaid erinev tõlgendus lihtsalt.
Stoppjoon osundab kohale, kus tuleb peatuda keelava tule korral. Foor reguleerib liiklust ülekäigurajal, mitte ristmikul. Seega vasakule-paremale pööramiseks keeldu pole.
siin siis standard
Macintosh kirjutas: ↑15 Jaan 2019, 10:24Nii kindel, et olen valmis kihlveos Sirki poolel kaasa lööma. Minu poolt ka 6-pack tumedat õlut. Läti oma mängu panna ei saa, pean leppima kohalikuga.
Spoiler
urmas66 kirjutas: ↑15 Jaan 2019, 10:22Kui selle kohta lõplikku (Riigi kohtu) kohtulahendit pole,siis siin võib ilmselt vaidlema jäädagi. Kuigi ka minu arusaam on see,et stoppjoone taga seistakse,kuni põleb punane tuli.
Seaduste tõlgendamisel tuleb lähtuda heast usust ja seatud eesmärkidest. Sirk jälle üritab antud juhul leida auku ,kuidas sellest seatud eemärgist seadust rikkumata mööda minna. Ka see pole vale,vaid erinev tõlgendus lihtsalt.Stoppjoon iseenesest ütleb, et kui sinu liikumissuunas või manöövri suunas põleb fooris keelav tuli siis tuleb peatuda stoppjoone taga. Foor reguleerib liiklust ülekäigurajal, mitte ristmikul.
Fooris põlev punane tuli kehtib stoppjoonest alates ja ristmik ei puutu asjasse võiks ka öelda.
Ma juba enne ütlesin,et Sirki lahendus on olukorrast ehk punasest tulest seaduslikult mööda minemiseks ja ei ole keelatud. Asja mõte,aga on see,et punase süttides antakse ka kõrvalteelt tulijatele võimalus seda fooriga peatatud liiklust peateel,ära kasutada. Ja seaduse tõlgendamisel tuleks alati lähtuda seatud eemärgist ja heast tahtest. Kuni puudub kohtulahend,pole sellisel juhul ka ühest õiget varianti.
Ma ise käitun ikkagi nii,et ootan stoppjoone taga ja siis liigun edasi ning üldiselt kõik liiklejad teevad ka nii. Näiteks Punase ja Pinna tn ristmik,kus on ikka mõlemas suunas tihe liiklemine päevläbi. Muidugi siis need marginaalse arvu liiklejatega Nõmme variandid ,kus kõrvalteelt harva keegi tuleb pole parimad näite kohad.
Mõlemal oma moodi õigus,sest ka Sirki selgitus pole ilmselt seadusega vastuolus. Jääb üle tõlgendamine. Mina tõlgendan nagu MNT seda enda jaoks ja arvan,et see on mõistlik.
Teen siis panuse MNT variandi peale.
Riigikohus ju ei võta asja enne lahendada kui pole midagi vaieldavat juhtunud ja alama astme kohtud pole asja arutanud ja mida seejärel pole edasi kaevatud.
Mina pakun - jooge igaüks enda enda õlut ja mõelge, et ta võitis 
laps küsis täna sama asja, et miks ma paremale ära ei keera, foor on ju seal.
Selle asemel, et ennustada, võtke palun lahti Liiklusseaduse hetkel kehtiv (alates 01.01.2019) redaktsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015027?leiaKehtiv ning lugege § 35 ja § 58.
Viimase 2 aasta jooksul on LS'st olnud 11 uut redaktsiooni.
Sirki kommentaarid põhinevad ilmselt Liikluseeskirjade ajast. Objektiivsuse huvides oleks mõistlik talt värskem kommentaar küsida teemakäsitlusele.
Aga kuidas sa siin talitad? Peatud parempöördeks stoppjoone taga ja ootad kuni foori tuleb roheline tuli?
3rik kirjutas: ↑15 Jaan 2019, 16:15Selle asemel, et ennustada, võtke palun lahti Liiklusseaduse hetkel kehtiv (alates 01.01.2019) redaktsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015027?leiaKehtiv ning lugege § 35 ja § 58.
Viimase 2 aasta jooksul on LS'st olnud 11 uut redaktsiooni.
Sirki kommentaarid põhinevad ilmselt Liikluseeskirjade ajast. Objektiivsuse huvides oleks mõistlik talt värskem kommentaar küsida teemakäsitlusele.
Pole midagi ennustada - läänerindel muutusteta
§35 lõik 10: Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees.
§ 58. "Sõitmine reguleeritud ristmikul" ei puutu asjasse.
(§2 Mõisted punkt 68) ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata; )
Ei pea peatuma, kuna joonest on järel vähem kui EDIT: 90%
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=71060627
https://www.riigiteataja.ee/akt/102112018003 (§6 lõik 11)
Ma jään ka Sirgi versiooni juurde.
Foor reguleerib ülekäigurada, mitte ristmiku. Vasak ja parem pööret antud foor ei keela. Ma pean seisma joone taga, andmaks teed kõndijatele. Peatuda tuleb tee andmiseks joone taga. Aga kui tee andmise kohustust sellest foorist ei teki siis ei saa tekkida ka peatumise kohustust. Ma ei näe võimalust et riigikohus teisele järeldusele jõuaks.
Aga kui nüüd hakata mõtlema siis ma päris ausalt ei oska öelda kui palju ma hajameelsuses ise selliselt joone taga seisnud olen. Siganaali pole vähemalt lastud 
MNT amet peaks oma spetsialistid korra hindava pilguga üle vaatama (see asutus siiski peaks hindama minu pädevust (eksamid) liikluses, mitt vastupid). Kui ühes siin olnud eelnevas küsimuses foorid ja märgid võrdseks tembeldati ja mingi totaalne iba spetsialisti poolt välja aeti oli ikka tase omaette. Ja ei lähe palju mööd kui järgmine. Ma olen suht kindel, et 90% eksamineerijatest lõpetab sellisel ristmikul peale punasega sooritatud pööret eksami koheselt.
Eks võib vaidlema jäädagi ja Sirgile makstaksegi selle eest, kuid olles nüüd Sirgi toetajate argumentidega tutvunud, siis tõepoolest on tõetera ka seal. Aga kuna ma nii kergekäeliselt poolt ei tahaks vahetada siis kuidas ma peateel sõites saan kindel olla, et antud foor vaid ülekäigurada reguleerib, mitte ristmikku? Et kõrvalteel pole foori, mis peateele kohe ei paista? Teiseks veel ristmikud, kus ülekäigurada ja ristmik on koos ja kõik on reguleeritud, kas seal nö mootorsõidukitele paigaldatud foor tekitab reguleeritud ristmiku või reguleeritud ülekäiguraja või mõlemad? Jaa kui ma Politseilt trahvi saan ja rikkumiseks kirjutatakse "Sõitis reguleeritud ristmikule, foori keelava tulega", siis kas oleks mõtet karjuma hakata ja öelda, et tegelikult ikka sõitsin reguleeritud ülekäigurajale ja vice versa
Ja et teemat veel arendada, siis kas Suur-Ameerika tn kiirabijaama juures pole ühte "eelfoori", mille juures pole ülekäigurada ega ristmiku? Kus seal seisma peab jääma ja miks? Või ei peagi ja see on lihtsalt foor kui selline oma kolme tulega?
Ma ka kaine mõistusega jään Sirgi poolele... Raha ilmselt siiski Sirgi versiooni alla ei paneks - lugedes jäigalt seadust, ilmselt spetsialistil õigus.
Mu küsimus on selles, et kui kaugel ristmikust eespool olev punane tuli mõjub mulle. Ütleme nii, et reguleeritud ülekäigurada pole kohe peale ristmikku, vaid 100 m eespool. Selge, ma näen seda ja stoppjoon on ka ristmiku ees. Kas pean peatuma?
Tartus näiteks Riia tn välja sõites ja vasakule Politsei maja poole keerates polegi muul viisil võimalik, kui punasega, sest rohelise tulega on liiklusvool kahest suunast väga intensiivne. Samas ma kedagi ei sega ka sellega ja ka politseiautod sõidavad punasega.
https://www.google.com/maps/@58.3605937 ... 312!8i6656
Madlobster kirjutas: ↑15 Jaan 2019, 22:30Ma jään ka Sirgi versiooni juurde.
Foor reguleerib ülekäigurada, mitte ristmiku. Vasak ja parem pööret antud foor ei keela. Ma pean seisma joone taga, andmaks teed kõndijatele. Peatuda tuleb tee andmiseks joone taga. Aga kui tee andmise kohustust sellest foorist ei teki siis ei saa tekkida ka peatumise kohustust. Ma ei näe võimalust et riigikohus teisele järeldusele jõuaks.
Oh jumal, kus ja mille eest neid lubasid jagatakse.
Erci kirjutas: ↑16 Jaan 2019, 08:02Tartus näiteks Riia tn välja sõites ja vasakule Politsei maja poole keerates polegi muul viisil võimalik, kui punasega, sest rohelise tulega on liiklusvool kahest suunast väga intensiivne. Samas ma kedagi ei sega ka sellega ja ka politseiautod sõidavad punasega.
https://www.google.com/maps/@58.3605937 ... 312!8i6656
Vasakpöördeks sõidad välja ristmikule,kui fooris põleb roheline. Kui enne ei õnnestu vasakule keerata,siis rohelise kustudes lõppeb autode vool ja sa lõpetad manöövrit ning see on igati seadusega kooskõlas.Seda siis ükskõik kus kohas ja olenemata fooride-stoppjoonte asukohast.
Kui antud kohas põleb juba punane ja sa alles lähened ristmikule,et vasakule pöörata,siis minu isikliku ja MNT versiooni järgi pead ootama järgmise rohelise tsüklini. Olukorda saaks muuta vasakule-paremale pöörde raja tekitamisega kui selle ette stoppjoont ei tehta.
Sirgi versioon justkui lubab ja samas ka pole otseselt keeld seaduses defineeritud, aga kuni puudub pädev ehk kohtu poolt välja öeldud tõlgendus,siis võibki vaidlema jääda.Kui foor ei juhi tema väitel liiklemist ristmikul,siis on veel vaja arvestada kuhu ulatub ristmik. Ristmik on laiem,kui ainult sõidutee ja Sirgile apellerides võib jälle väita,et ülekäigurada on osa ristmikust(mida ta ka ilmselt on,sest kõnniteed on osa ristmikust) ja siis reguleerib foor liiklust ka sel ristmikul.
Tegelikult suht mõtetu vaidluse teema,sest õiget vastust pole vist olemas ka teema algatajal endal. Või on see kuskilt tulemas?
Keeleliselt on asi suht lihtne (minu arvates) - punane tuli KÄSIB seisma jääda stoppjoone või stoppmärgi ees. Kui juht sooritab nüüd pöörde vasakule või paremale (üle joone/ märgist mööda), siis ta ei sõida küll sellele reguleeritavale ülekäigurajale, aga eirab käsku jääda seisma.
"§35 lõik 10: Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees."
No ei tea, kus neid lubasid jagatakse? mx77, kus sa said?
A õige jah mnt ametis, seal on foorid ja märgid ka võrdse mõjuga.
Foor, mille tuled ei ole mõeldud kõrval teele ei reguleeri ristmiku. Kõndijate foor ei reguleeri kunagi ristmiku. Reguleerimata ristmikul sõidetakse märkide järgi. Kas kuskil kaugel paistab mõni foor või ei paista ei ole oluline.
Täitsa veider kohe. 
Aga selles mõttes olete õigel lainel. Kui ei tea siis anna teed. Nii vist koolis õpetatakse.
Maaks kirjutas: ↑16 Jaan 2019, 09:30Keeleliselt on asi suht lihtne (minu arvates) - punane tuli KÄSIB seisma jääda stoppjoone või stoppmärgi ees. Kui juht sooritab nüüd pöörde vasakule või paremale (üle joone/ märgist mööda), siis ta ei sõida küll sellele reguleeritavale ülekäigurajale, aga eirab käsku jääda seisma.
"§35 lõik 10: Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees."
See foor keelabki ainult ja ainult sõita ülekäigurajale. Mujale sõita see foor ei keela.
Madlobster kirjutas: ↑16 Jaan 2019, 09:35Maaks kirjutas: ↑16 Jaan 2019, 09:30Keeleliselt on asi suht lihtne (minu arvates) - punane tuli KÄSIB seisma jääda stoppjoone või stoppmärgi ees. Kui juht sooritab nüüd pöörde vasakule või paremale (üle joone/ märgist mööda), siis ta ei sõida küll sellele reguleeritavale ülekäigurajale, aga eirab käsku jääda seisma.
"§35 lõik 10: Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees."
See foor keelabki ainult ja ainult sõita ülekäigurajale. Mujale sõita see foor ei keela.
Asja mõte ju ongi,et foor reguleeriks ka kõrvalteelt tulevat liiklust. Seadust tõlgendatakse alati seaduselooja tahtest lähtuvalt(kohtu praktika) ja antud juhul on see tahe saada autod seisma punase tule ajaks enne kõrvalteele pööret. Foor keelab stoppjoone ületamise punase tulega ja ei enamat ega vähemat.
urmas66 kirjutas: ↑16 Jaan 2019, 09:41Asja mõte ju ongi,et foor reguleeriks ka kõrvalteelt tulevat liiklust. Seadust tõlgendatakse alati seaduselooja tahtest lähtuvalt(kohtu praktika) ja antud juhul on see tahe saada autod seisma punase tule ajaks enne kõrvalteele pööret. Foor keelab stoppjoone ületamise punase tulega ja ei enamat ega vähemat.
Ei ei asja mõte on kõndjad üle tee aidata. Seaduses kirjutatakse mõtted lahti. Kui neid lahti kirjutataud ei ole siis, mida keegi kuskil mõtleb ei ole oluline.
Kõrvalteelt väljujatele kehtivad ainult ja ainult märgid. Mis värviga mis tahes foor ka neile kuskilt ei paista on täiesti kamakax.
Foor ei keela stopp joone ületamist. (loe maaksi postist suurt kirja)
Foor keelab sõita ülekäigu rajale. Stopp joon lihtsalt näitab, kus sa pead ootama oma õigust sealt üle sõita.
Madlobster kirjutas: ↑16 Jaan 2019, 09:31No ei tea, kus neid lubasid jagatakse? mx77, kus sa said?
A õige jah mnt ametis, seal on foorid ja märgid ka võrdse mõjuga.
Foor, mille tuled ei ole mõeldud kõrval teele ei reguleeri ristmiku. Kõndijate foor ei reguleeri kunagi ristmiku. Reguleerimata ristmikul sõidetakse märkide järgi. Kas kuskil kaugel paistab mõni foor või ei paista ei ole oluline.
Täitsa veider kohe.
Aga selles mõttes olete õigel lainel. Kui ei tea siis anna teed. Nii vist koolis õpetatakse.
Sa võiks oma väidete tõendamiseks tuua mõned KONKREETSED viited seadustele. Vihjeks sulle: Liiklusseadus, Teede märgistmise standard, Fooride standard.
Kui neid ei ole siis on su jutt pullikaka.
Mitte üheski standardis ei keelata ega lubata ristmikuid ületada. Vahet pole on need fooride või teekatte märgiste standardid. Sul on need asjad ikka kõik segamini nagu körtpärtli särk.
Ristmikul liikumise reguleerib ainult LS ja sellel lehel tegin juba tähelepanu vajava teksti suureks. sõna "ülekäigurada" kujuta ette eriti rasvase ja punasena
