LS ehk LiiklusSaag

[Madlobster]

Ässad pidurid viige oma kaaned hoiule ja tooge õlled välja. Mõnel on lapsed ka targemad, kellele hakatakse jama ajama.
Selleks, et liikluses õieti käitud ei ole vaja Riigikohtu otsuseid. Piisab LS´ist ning mõningasest taiplikusest.

MNT vastus muutmata kujul nimed eemaldatud
Tähelepanu vajav lõik on punaseamast puust:

Lugupeetud xxxxx xxxxxx
Tänan Teid kirja eest.
Liiklusseaduse § 35 on kirjas juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, robotliikuri ja jalgratturi ohutuse tagamisel.
Selle paragrahvi lg 10 on toodud, et kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees.
Kuna ei ole kavatsust ületada ülekäigurada võib pöörde sooritada. Ristmik ei ole ju reguleeritud.


Turvalist liiklemist soovides
xxxxx xxxxxx
Maanteeameti klienditugi
Telefon: 620 1200
www.mnt.ee

Tere!

Kui vähegi võimalik, siis palun pane mulle privaatsõnumisse täielik kirjavahetus. Ma ei nõustu Maanteeameti seisukohaga ja sooviksin spetsialistile vastu vaielda.

Panin selle pildi ja küsisin:
Kas punasega tohib paremale keerata?

Poolt:
Jah tohib, sest foor ei reguleeri ristmiku vaid ainult ülekäigurada ning ristmikul käitutakse vastavalt anna teed märgile (peatee kõrvaltee). Ning peateelt ära pöörata see foor ei keela.

Vastu
Ei tohi kuna punane tuli käsib stoppjoone või stoppmärgi juures seista (olenemata, kas kavatsed fooriga reguleeritud ülekäigurajale sõita või mitte)



Ole täitsa vunts anna siis teada kuidas läks

[Rasmusk]

Vot ei taipa, mis seaduspügalat küll oodatakse.
Samuti võib oodata seadusepügalat, et see õnnetu foor ei reguleeri näiteks parkimist või helisignaali kasutamist (tõupuhas demagoogia)
Tooge seadusepügal, mis kinnitab, et teisel pool ristmiku olev kõndijate foor reguleerib seda ristmiku. Sellist pügalat ei ole sellisel kujul olemas nagu te seda nüüd siin ootate. Kui taiplikus ei luba aru saada, et märk või foor paigaldatakse alati reguleeritava ristumise ette.

Ole hea ja leia mulle siis see seadusepügal, mis ütleb, et reguleeritud ristmikuks loetakse ristmikku, kus foor on paigaldatud ristumise ette.

Mina ei ole sellist seadusepügalat leidnud.

[Madlobster]

Spoiler:

Vot ei taipa, mis seaduspügalat küll oodatakse.
Samuti võib oodata seadusepügalat, et see õnnetu foor ei reguleeri näiteks parkimist või helisignaali kasutamist (tõupuhas demagoogia)
Tooge seadusepügal, mis kinnitab, et teisel pool ristmiku olev kõndijate foor reguleerib seda ristmiku. Sellist pügalat ei ole sellisel kujul olemas nagu te seda nüüd siin ootate. Kui taiplikus ei luba aru saada, et märk või foor paigaldatakse alati reguleeritava ristumise ette.

Ole hea ja leia mulle siis see seadusepügal, mis ütleb, et reguleeritud ristmikuks loetakse ristmikku, kus foor on paigaldatud ristumise ette.

Mina ei ole sellist seadusepügalat leidnud.

Siis sa ei tohiks juhina liikluses osaleda.

[Macintosh]

@Rasmusk .... hmm, sellie väite peale nagu ei oskagi midagi lausuda. Ainuke asi, mis tuli mõttesse, et uurida, kuidas sa üldse selliste teadmistega liikluses hakkama saad? Ja seda tahtsin ka veel küsida, et kuidas sa üldse tead, millises suunas liikluskorraldusvahend tänaval mõjub? Üllata mind.

[mx77]

Spoiler:

Vot ei taipa, mis seaduspügalat küll oodatakse.
Samuti võib oodata seadusepügalat, et see õnnetu foor ei reguleeri näiteks parkimist või helisignaali kasutamist (tõupuhas demagoogia)
Tooge seadusepügal, mis kinnitab, et teisel pool ristmiku olev kõndijate foor reguleerib seda ristmiku. Sellist pügalat ei ole sellisel kujul olemas nagu te seda nüüd siin ootate. Kui taiplikus ei luba aru saada, et märk või foor paigaldatakse alati reguleeritava ristumise ette.

Ole hea ja leia mulle siis see seadusepügal, mis ütleb, et reguleeritud ristmikuks loetakse ristmikku, kus foor on paigaldatud ristumise ette.

Mina ei ole sellist seadusepügalat leidnud.

Siis sa ei tohiks juhina liikluses osaleda.

Nojah, nii nagu võis arvata. Seadusepügala asemel mingi järjekordne mula. MOTT.

[mx77]

@Rasmusk .... hmm, sellie väite peale nagu ei oskagi midagi lausuda. Ainuke asi, mis tuli mõttesse, et uurida, kuidas sa üldse selliste teadmistega liikluses hakkama saad? Ja seda tahtsin ka veel küsida, et kuidas sa üldse tead, millises suunas liikluskorraldusvahend tänaval mõjub? Üllata mind.

Ma juba korra postitasin väljavõtte fooride paigutuse standardist, ära sunni mind jälle seda standardit ostma.

[Henn]

http://epl.delfi.ee/news/eesti/soidueks ... d=51007662
Üsna segane on see tegelikult. Aga tundub, et suvisel Chillil saab õlut juua küll - kas enda või kellegiteise kulul

[Rasmusk]

Spoiler:

Vot ei taipa, mis seaduspügalat küll oodatakse.
Samuti võib oodata seadusepügalat, et see õnnetu foor ei reguleeri näiteks parkimist või helisignaali kasutamist (tõupuhas demagoogia)
Tooge seadusepügal, mis kinnitab, et teisel pool ristmiku olev kõndijate foor reguleerib seda ristmiku. Sellist pügalat ei ole sellisel kujul olemas nagu te seda nüüd siin ootate. Kui taiplikus ei luba aru saada, et märk või foor paigaldatakse alati reguleeritava ristumise ette.

Ole hea ja leia mulle siis see seadusepügal, mis ütleb, et reguleeritud ristmikuks loetakse ristmikku, kus foor on paigaldatud ristumise ette.

Mina ei ole sellist seadusepügalat leidnud.

Siis sa ei tohiks juhina liikluses osaleda.

Eeldasin sisukat vastust, mitte Ad hominem rünnakut. Kuna sa sisuliselt ei vastanud, siis on kaks varianti. Sa kas ei oskagi sisuliselt vastata või sa ei viitsi ja lahmid.

Ehk siis sellist seadusepügalat ei ole mitte kuskil olemas, kus on öeldud, et reguleeritud ristmikuks loetakse ristmikku, kus foor paikneb enne sõiduteede lõikumist. Reguleeritud ristmikku tulebki ära tunda vaadeldes liikluskorraldust komplektsena, mitte ainult ühest tingimusest lähtuvalt. Ehk siis liikluskorraldust tuleb vaadelda funktsionaalsena, mitte ainult ühest konkreetsest asjaolust lähtuvalt. Vahel erinevad liikluskorraldusvahendid täiendavad teineteist ja olukord võib ka muutuda. Selgitan allpool.

@Rasmusk .... hmm, sellie väite peale nagu ei oskagi midagi lausuda. Ainuke asi, mis tuli mõttesse, et uurida, kuidas sa üldse selliste teadmistega liikluses hakkama saad? Ja seda tahtsin ka veel küsida, et kuidas sa üldse tead, millises suunas liikluskorraldusvahend tänaval mõjub? Üllata mind.

Ma ei ole senini leidnud mitte ühtegi õigusakti, mis reguleeriks seda, kuidas foor peab täpselt ristmikul paiknema ja mismoodi sellest paiknemisest tulenevalt on võimalik hinnata ristmikku kas reguleeritud või reguleerimata ristmikuks. Kui minu jaoks paikneb ristmiku vahetus läheduses (enne ülekäigurada, kuid peale ristuvat teed) foor, siis minu jaoks tähendab see reguleeritud ristmikku. Seda sellisel juhul, kui lisaks foorile on reguleeritud ka sõidukite paiknemine enne ristmikku foori keelava tule ajal ja seda enne sõiduteede ristumist. Kui stoppjoon on peale ristumist, siis ilmselgelt ei ole tegemist reguleeritud ristmikuga. Muidugi on olemas ka kombineeritud variandid, kus näiteks otsesõitjatele kehtiv stoppjoon on vahetult enne ülekäigurada, aga näiteks vasakpöörde sooritajatele on eraldi sõidurada koos eraldi stoppjoonega.

Seda kinnitab ka teemärgistus. Selgitan. Vaatame kogu olukorda nüüd uuesti.

Vaatleme näiteks seda ristmikku: Vabaduse pst-Kirde-Võidu tn ristmik suunaga Pärnu poole

Esimese seisukoha järgi justkui nagu poleks tegemist reguleeritud ristmikuga, vaid tegemist on ainult reguleeritud jalakäijate ülekäigukohaga. Ehk siis:
1. Kui sõidukijuht soovib pöörata vasakule või paremale, siis ei pea ta juhinduma foori tuledest, vaid võib sooritada koheselt manöövri vasakule või paremale (Kirde või Võidu tänavale). Liiklusseadus §35 lg 10)
2. Kui sõiduki juht soovib liikuda otse edasi mööda peateed, siis peab ta foori keelava tule ajal jääma seisma stoppjoone ees ja ei tohi ristmikule välja sõita. Stoppjoont dubleerib ka liikluskorraldusvahend (liiklusmärk) STOPP kirjaga.

Teise seisukoha järgi on tegemist reguleeritud ristmikuga.
1. Kui sõiduki juht soovib pöörata vasakule või paremale, siis ta peab juhinduma foori tuledest ja sooritab manöövri lubava tule ajal. Keelava tule ajal peab jääma sõiduki juht seisma stoppjoone ees ja ei tohi ristmikule välja sõita. (liiklusseadus §58 lg 3).
2. Kui sõiduki juht soovib liikuda otse edasi mööda peateed, siis peab ta foori keelava tule ajal jääma seisma stoppjoone ees ja ei tohi ristmikule välja sõita. Stoppjoont dubleerib ka liikluskorraldusvahend (liiklusmärk) STOPP kirjaga.


Mina isiklikult arvan, et õige on teine variant ja kohe ka põhjendan, miks ma nii arvan.

Juhul, kui tegemist oleks reguleerimata ristmikuga, siis puudub ka vajadus stoppjoone järele enne ristmikku. Eriti veel vasakpöörde sooritajale Seega stoppjoont enne ristmikku ei oleks ja seega ei oleks manöövrid vasakule ja paremale takistatud. Millegipärast on liikluskorralduslikult ikkagi need stoppjooned sinna pandud. Miks? Miks on vajadus takistada stoppjoone abil otseliikujat enne teede ristumist ja enne ülekäigurada ja miks ei tohiks enne ristmikule välja sõita või siis vasakule või paremale pöörata? Jah, teed ületavate jalkäijate mõistes polekski vaja takistada, sest sõiduki juht pöörab enne ära vasakule või paremale ja tema liikumisteekond jalakäija omaga ei lõiku.

Miks on eraldi vasakpöörde sõidurajal samuti stoppjoon, kuigi esimese variandi järgi võiks ju pöörde sooritada sõltumata foorituledest? Miks seda joont sinna siis vaja on? Miks peab sõiduk seal peatuma või milleks on vaja seda peatumise kohta eraldiseisvana tähistada? Joont polekski ju vaja ja pöörata võiks kohe? Vastutulevate sõidukite läbilaskmiseks? Kindlasti mitte, sest vastutulevad sõidukid tuleb vasakpöördel igal juhul läbi lasta nn "parema käe" reeglist tulenevalt ja paiknemine sõiduteel (ristmikul) on juhi ülesanne sellisena, et teisi sõidukeid ei takistataks.

Ehk siis need stoppjooned ongi mõeldud ju just selleks, et kõrvalteelt saabuv sõiduk saaks ka liigelda ja peateel olev sõiduk ei sõidaks ristmikule ehk siis nn "ei sõidaks ristmikku kinni".

Kui nüüd võtta sama ristmik teisest sõidusuunast (Pärnust südalinna poole), siis paikneb foor ju enne ristuvaid teid? Seega siis teises sõidusuunas on tegemist reguleeritud ristmikuga? Ei tahaks hästi uskuda, et liikluskorralduslikult on see nii planeeritud, et ühes sõidusuunas on tegemist reguleeritud ristmikuga ja teises sõidusuunas mitte, kuigi jah juriidiliselt põhimõtteliselt see ju keelatud ei ole. Olukordi, kus näiteks ühes sõidusuunas on suurim lubatud sõidukiirus erinev vastassuunast on täitsa olemas ja kasutatud.

Olgu, vaatame, kas leiame ka mõne sellise ristmiku, mis tõesti ongi reguleerimata. Ei olegi vaja kaugelt otsida. See näide sobib hästi: Vabaduse pst-Prii tänava ristmik

Väga hästi on näha, et vasakpööre Prii tänavale on võimalik sõltumata eesolevate fooride tuledest. Vasakpöördeks on olemas eraldi sõidurada, stoppjoon puudub. Seega võib pööret sooritada ja vastutulevad autod tuleb loomulikult läbi lasta.

Peale seda on näha reguleeritud ülekäigurada, mille vahetus läheduses on stoppjoon. Ehk siis sõidukid ei pea peatuma mitte enne Vabaduse pst ja Prii tänava ristumist, vaid võivad sõita kuni stoppjooneni.

[Macintosh]

@Rasmusk .... hmm, sellie väite peale nagu ei oskagi midagi lausuda. Ainuke asi, mis tuli mõttesse, et uurida, kuidas sa üldse selliste teadmistega liikluses hakkama saad? Ja seda tahtsin ka veel küsida, et kuidas sa üldse tead, millises suunas liikluskorraldusvahend tänaval mõjub? Üllata mind.

Ma juba korra postitasin väljavõtte fooride paigutuse standardist, ära sunni mind jälle seda standardit ostma.

Ma saan sinu seisukohast aru aga see joonis ei too kuidagi selgust küsimusele: et kas on foori mõjuala saab olla ka foorist eespool? Ntx. kas 50m kaugusel ristmikust asuv jalakäijate foor reguleerib ka ühtlasi sellele eelnevat ristmikku? Võiks ju olla? Ja kui kaugel sellisel juhul pärast rismikku lõpeb selle foori ees asuv mõju? 5m,10m,25m,50m, 100m? Füüsiline paigutus ei tähenda mitte muhvigi. See, et foori tohib pärast rismikku paigutada ei tähenda, et et ta mõjub temale eelnevale ristmikule.

Ole hea ja leia mulle siis see seadusepügal, mis ütleb, et reguleeritud ristmikuks loetakse ristmikku, kus foor on paigaldatud ristumise ette.

Ma ei viistsi kogu seda juttu isegi mitte kommenteerida, pool sellest on ülim demagoogia. Aga vasta ühele küsimusele: kuskohalt tekib sul mõte, et liikluskorraldusvahend ilma spetsiaalse lisatahvlita kehtib temast ettepoole ja mitte taha? Ning miks peaks foorid moodustama erandi kõikidest liikluskorraldusvahenditest ja kehtima ka ettepoole?

[Rasmusk]

Siin viidati enne standardile ja jooniselt on näha, et foor võib paikneda ristmikul ka peale teede ristumist. Seega see foori paigutus on okei.

Kui sa nimetad mu juttu ülimaks demagoogiaks, siis palun tee seda konkreetselt. Seega võta vaevaks ja viitsi. Kui ei viitsi, siis pole vaja ka kommenteerida.

[Macintosh]

Siin viidati enne standardile ja jooniselt on näha, et foor võib paikneda ristmikul ka peale teede ristumist. Seega see foori paigutus on okei.

Kui sa nimetad mu juttu ülimaks demagoogiaks, siis palun tee seda konkreetselt. Seega võta vaevaks ja viitsi. Kui ei viitsi, siis pole vaja ka kommenteerida.

Aga palun: "Aga vasta ühele küsimusele: kuskohalt tekib sul mõte, et liikluskorraldusvahend ilma spetsiaalse lisatahvlita kehtib temast ettepoole ja mitte taha? Ning miks peaks foorid moodustama erandi kõikidest liikluskorraldusvahenditest ja kehtima ka ettepoole?"

[Rasmusk]

Siin viidati enne standardile ja jooniselt on näha, et foor võib paikneda ristmikul ka peale teede ristumist. Seega see foori paigutus on okei.

Kui sa nimetad mu juttu ülimaks demagoogiaks, siis palun tee seda konkreetselt. Seega võta vaevaks ja viitsi. Kui ei viitsi, siis pole vaja ka kommenteerida.

Aga palun: "Aga vasta ühele küsimusele: kuskohalt tekib sul mõte, et liikluskorraldusvahend ilma spetsiaalse lisatahvlita kehtib temast ettepoole ja mitte taha? Ning miks peaks foorid moodustama erandi kõikidest liikluskorraldusvahenditest ja kehtima ka ettepoole?"

Ma olen sellele küsimusele vastanud. Loe mu teksti.

[Macintosh]

Ma olen sellele küsimusele vastanud. Loe mu teksti.

Äkki tsiteerid iseennast uuesti, nii nagu kmina tegin. Ilma näideteteta, lihstalt viide sellele kohale seadusest, mis muudab foorid eriliseks ning annab neile mõjupiirkonnaks nendele eelneva ala. Või kuidas me üldse teada saame, et liikluskorldusvahendite mõjuala on nende taga ja mitte ees? Lihtne küsimus.

[Rasmusk]

Ma olen sellele küsimusele vastanud. Loe mu teksti.

Äkki tsiteerid iseennast uuesti, nii nagu kmina tegin. Ilma näideteteta, lihstalt viide sellele kohale seadusest, mis muudab foorid eriliseks ning annab neile mõjupiirkonnaks nendele eelneva ala. Või kuidas me üldse teada saame, et liikluskorldusvahendite mõjuala on nende taga ja mitte ees? Lihtne küsimus.

Olen ka sellele juba vastanud. Ei ole konkreetset "seadusepügalat", mis reguleerib seda, kuskohas foor peab paiknema.

On olemas standard, kustkohast on näha, et foor võib paikneda erinevates võimalikes asukohtades ja üks nendest on ka see paiknemine, mis praegusel juhul sobib. Link: viewtopic.php?p=819296&view=single_post#p819296

Tuleb aru saada, et õigusaktid ei reguleeri väga tihti kõiki olukordi ülidetailselt. Väga tihti tuleb olukordi vaadelda komplektselt ja funktsionaalselt lähtudes mitmetest õigusaktide sätetest ja nende kombinatoorikast.

Kui tõlgendusi on mitmeid, siis vajadusel kaasatakse ka õigusrikkumise ja rikkuja väljaselgitamisel kohus, kes teeb otsuse konkreetsest olukorrast lähtuvalt. Kuna Eestis ei eksisteeri pretsedendipõhist õigusssüsteemi, siis ei tehta kohtu otsustest tulenevalt lõplikke järeldusi, kuid neid võidakse arvesse võtta.

[Madlobster]

nad saavad aru küll, et ämber on jala küljes kinni. Aga nad ei saa aru, et mida rohkem seda ämbrit raputada seda rohkem see hakkab kolisema. Too aga pügalaid. Teile võib lõputu koguse pügalaid tuua ja selle peale tuleb aga ikkagi kuskil pole öeldud, et MA ei või ..... bla bla bla mida iganes teha.
See pügal, et liikluskorraldusvahend (vähemalt üks) paigaldatkase mõjupiirkonna ette on täiesti olemas. Aga no ei viitsi otsida. See on lihtsalt nii loogiline, et selle vastu vaielda ja pügalat oodata (no jummel otsi ise) näitab korraliku kraadi demagoogia alal. JAh lisafoore võib paigalda siia ja sinna vastavalt olukorrale ja nähtavuse parandamise vajadusele aga iga jumala reguleeritud ala ees on seda reguleeriv liikluskorraldusvahend. Või ei ole?
Mu pärast võite maximarketi ees diskoriga vaidlema hakata, et uus särav 110 märk juba paistais ja kuskil pole öeldud, et ma ei või sellest märgist lähtuda kui ma seda näen ja too aga pügalaid et ma ei või.

Jah on paljudes seadustes ka selliseid mitmeti tõlgendamise võimalusi aga see ei üks neist.

[urmas66]

Kui tõlgendusi on mitmeid, siis vajadusel kaasatakse ka õigusrikkumise ja rikkuja väljaselgitamisel kohus, kes teeb otsuse konkreetsest olukorrast lähtuvalt. Kuna Eestis ei eksisteeri pretsedendipõhist õigusssüsteemi, siis ei tehta kohtu otsustest tulenevalt lõplikke järeldusi, kuid neid võidakse arvesse võtta.

Kas mitte Riigikohtu otsust ei loeta pretsedendiks järgnevate samalaadsete asjade lahendamisel alamates kohtuastmetes?

[urmas66]

Kõik oleks siin selge ja arusaadav,kui meil oleks igal pool mingil viisil selgelt ja üheselt arusaadav,et kuidas mõjub see vaidlusalune stoppjoon või stopp lisatahvel. Seaduses on üheselt punase fooritulega keelatud stopp joont ületada olenemata MIDA SEE FOOR REGULEERIB.Seal puudub erand. Kui see erand oleks,siis ei oleks ka siin kohta vaidlusele ja erinevaid tõlgendusi.

[Rasmusk]

See pügal, et liikluskorraldusvahend (vähemalt üks) paigaldatkase mõjupiirkonna ette on täiesti olemas. Aga no ei viitsi otsida. Jah on paljudes seadustes ka selliseid mitmeti tõlgendamise võimalusi aga see ei üks neist.

Suvaline, kuid hea näide liikluskorraldusvahendist, mille mõjupiirkond on enne liikluskorraldusvahendit. Link.

Kui ei viitsi otsida, siis ei viitsi. Polegi midagi teha.

Kui see olukord ei ole selline, mida mitmeti tõlgendatakse, siis miks seda tehakse? Miks on meil mitu erinevat tõlgendust?

[Madlobster]

No ei ole ju kuskil kirjas, et punasega ei tohi stopp joont ületada. Lugege nüüd neid pügalaid.

On kirjutatud kui foori tuli keelab sõita sinna või tänna siis peab selle võimaluse ootamiseks seisma joone taga.

Kui foori tuli ei keela sul sinna või tänna sõita siis ei pea joone taga seisma (ja seda ei ole vaja eraldi välja kirjutada, sest seadus on juba tehtud kui siis lausega) proovige aru saada kui siis tähendusest

[Rasmusk]

No ei ole ju kuskil kirjas, et punasega ei tohi stopp joont ületada. Lugege nüüd neid pügalaid.

On kirjutatud kui foori tuli keelab sõita sinna või tänna siis peab selle võimaluse ootamiseks seisma joone taga.

Kui foori tuli ei keela sul sinna või tänna sõita siis ei pea joone taga seisma (ja seda ei ole vaja eraldi välja kirjutada, sest seadus on juba tehtud kui siis lausega) proovige aru saada kui siis tähendusest

Ma ei saanud su loogikast päris hästi praegu aru.

Sja kirjutad, et kuskil pole kirjas, et stopp joont ei tohi ületada.

Siis sa kirjutad, et foori keelava tule ajal peab seisma joone taga.

Tohib siis ületada või ei tohi?

[Madlobster]

See pügal, et liikluskorraldusvahend (vähemalt üks) paigaldatkase mõjupiirkonna ette on täiesti olemas. Aga no ei viitsi otsida. Jah on paljudes seadustes ka selliseid mitmeti tõlgendamise võimalusi aga see ei üks neist.

Suvaline, kuid hea näide liikluskorraldusvahendist, mille mõjupiirkond on enne liikluskorraldusvahendit. Link.

Kui ei viitsi otsida, siis ei viitsi. Polegi midagi teha.

Kui see olukord ei ole selline, mida mitmeti tõlgendatakse, siis miks seda tehakse? Miks on meil mitu erinevat tõlgendust?

Jah seal on lisatahvel, et see kehtib ette poole. Kas nimetatud fooride küljes on selline tahvel?
Too mõni ristmiku reguleeriv näide ka

Siin ei ole juba ammu valesti tõlgendamises küsimus, lihtsalt osa teise leeri kambast ei suuda oma ämbrit tunnistada ja siis kordamööda AGA IKKAGI postitusi teevad ning üksteisele laike panevad. Postide sisu muutub küll järjest jaburamaks aga see eest laikide arv kasvab

[Madlobster]

No ei ole ju kuskil kirjas, et punasega ei tohi stopp joont ületada. Lugege nüüd neid pügalaid.

On kirjutatud kui foori tuli keelab sõita sinna või tänna siis peab selle võimaluse ootamiseks seisma joone taga.

Kui foori tuli ei keela sul sinna või tänna sõita siis ei pea joone taga seisma (ja seda ei ole vaja eraldi välja kirjutada, sest seadus on juba tehtud kui siis lausega) proovige aru saada kui siis tähendusest

Ma ei saanud su loogikast päris hästi praegu aru.

Sja kirjutad, et kuskil pole kirjas, et stopp joont ei tohi ületada.

Siis sa kirjutad, et foori keelava tule ajal peab seisma joone taga.

Tohib siis ületada või ei tohi?

Oled või mängid?
Joont ei tohi ületada kui soovid ületada reguleeritavat ala kuid seda keelab hetkel reguleerimisvahend (foor)
See tähendab, et kui ei soovi siis võid

[Rasmusk]

See pügal, et liikluskorraldusvahend (vähemalt üks) paigaldatkase mõjupiirkonna ette on täiesti olemas. Aga no ei viitsi otsida. Jah on paljudes seadustes ka selliseid mitmeti tõlgendamise võimalusi aga see ei üks neist.

Suvaline, kuid hea näide liikluskorraldusvahendist, mille mõjupiirkond on enne liikluskorraldusvahendit. Link.

Kui ei viitsi otsida, siis ei viitsi. Polegi midagi teha.

Kui see olukord ei ole selline, mida mitmeti tõlgendatakse, siis miks seda tehakse? Miks on meil mitu erinevat tõlgendust?

Jah seal on lisatahvel, et see kehtib ette poole. Kas nimetatud fooride küljes on selline tahvel?
Too mõni ristmiku reguleeriv näide ka

Mis siis, et on lisatahvel? Lisatahvel on samuti liikluskorraldusvahend. Täpselt samamoodi, nagu on seda valgusfoor. Või on sinu jaoks valgusfoor teistsugune liikluskorraldusvahend, kui liiklusmärk? Sina väitsid, et liikluskorraldusvahend paigaldatakse alati ainult mõjupiirkonna ette.

Mina tõin näite, et alati ikka ei paigaldata.

No ei ole ju kuskil kirjas, et punasega ei tohi stopp joont ületada. Lugege nüüd neid pügalaid.

On kirjutatud kui foori tuli keelab sõita sinna või tänna siis peab selle võimaluse ootamiseks seisma joone taga.

Kui foori tuli ei keela sul sinna või tänna sõita siis ei pea joone taga seisma (ja seda ei ole vaja eraldi välja kirjutada, sest seadus on juba tehtud kui siis lausega) proovige aru saada kui siis tähendusest

Ma ei saanud su loogikast päris hästi praegu aru.

Sja kirjutad, et kuskil pole kirjas, et stopp joont ei tohi ületada.

Siis sa kirjutad, et foori keelava tule ajal peab seisma joone taga.

Tohib siis ületada või ei tohi?

Oled või mängid?
Joont ei tohi ületada kui soovid ületada reguleeritavat ala kuid seda keelab hetkel reguleerimisvahend (foor)
See tähendab, et kui ei soovi siis võid

Sama küsimus sulle

Loe nüüd enda vastust. Et kui ei soovi ületada, siis võid ületada? Sry, aga mitte midagi ei saa enam sinu seisukohtadest aru.

[Madlobster]

Kui peldik on hõivatud siis tuleb sisenemise võimalust oodata. Kui peldikusse minna ei taha siis ei pea ootama isegi siis kui see on hõivatud ja sa näed selle kohast tähist kuskil ja ootamise koht on maha märgitud

[urmas66]

Rasmus Lobsteril polegi mingit selget seisukohta. Vähemalt mina ka ei suuda seda nendes tiraadides leida ,ta lihtsalt jaurab nagu üks eesti mees ikka vahel jaurab niisama ,mitte isegi pahapärast . Siin teemas me ei jõua selle vaidlusega kuskile,sest meil pole pretsedenti.
Olukorra saaks tekitada,kui keegi teeks ntks Vabakalt(kaks rida)parem pööret, ületades stoppjoone punasega foori tulega parempöördeks ja vasakult tuleb keegi ja kütab talle sisse. Vabakal on autod stoppjoone taga mõlemas reas ja vasakult peateed ületav ei näe,kui talle üle stoppjoone punase tulega ette keeratakse. Vasakult tulija on ka kindel,et punase tulega peavad seal stoppjoone taga kõik seisma(mis on ilmselt ka ristmikule sellise lahenduse loomise mõte) ja ei suuda enam reageerida,kui talle ette keeratakse.
Kui sellise juhtumi süüdlane leitakse,siis oleks mille üle vaielda, aga siiani pole keegi seda juhtumit vist leidnud. Aga see võimalus on soovijatel tõe huvides võimalik ise tekitada ja siis saab selle siin ribadeks lahata

[will111]

Madlobster tõi siia teemasse maanteeameti ametliku vastuse ja seisukoha ja eelnevalt on siia kirja pandud veel ilmselt eesti ühe pädevaima kui mitte kõige pädevama liiklusjuristi seisukoht. Nagu mina aru saan siis need ühtivad...samuti on siin välja toodud, et reaalselt sinivalge silme all on antud manöövrit sooritatud ja mingit probleemi sellega ei ole olnud. MIDA VEEL on vaja teha, et iga viimne kui tola ka aru saaks, et on nii, mitte naa? Õige vastus ongi see, et midagi ei olegi teha. Kedagi millestki aru saama panna ei olegi võimalik, ja kuivõrd ilmselt seal joone taga tuima näoga edasi passijad ei hakka samas ka kunagi mendi käest vastu tatti saama siis vastavad isikud jäävadki elu lõpuni arvama, et nii nagu nad teevad on õige.

[Henn]

Urmas: Olukorra saaks tekitada,kui keegi teeks ntks Vabakalt(kaks rida)parem pööret, ületades stoppjoone punasega foori tulega parempöördeks ja vasakult tuleb keegi ja kütab talle sisse.

See vasakult tulija eirab teeandmise kohustust siis, tegemist on reguleerimata ristmikuga tema jaoks.

[Macintosh]

@urmas66 Hullul Vähil on tõesti seisukoht olemas, ta on lihtsalt paljusõnaline, sest talle käib pinda, kuidas saab igas olukorras kivinäoga advokaaati mängida (teate küll, kinnitada, et tumehall on niikaua ametlikult valge kuni riigikohus pole teisiti otsustanud) H.V. seisukoht on see, mis ühtib Maanteeameti (ametliku) seisukohaga ja ka Hr. Sirgi püsivalt sama seisukohaga ning ühtlasi ka minu kaalutud järeldusega.
Ega ta muu pärast jauragi, kui, et tahaks kuulda nüüd kõikide nende "tarkade" käest kinnitust, et jah, viimased on eksiseisukohal, sest autoriteedid on nii kinnitanud. Aga ... nagu elus ikka, jätkab stoppjoonetagaseisjate partei tuima näoga kinnitamist, et see seisukoht on jummala õige, toetudes mitmetele demagoogilisteel väidetele nagu liiklusseadus ei määratel foori mõjusuunda jms jama ning ainuke autoriteetne seisukoht saab tulla riigikohtust. Mis ausalt, mehed, on puhas pullisõnnik. Käituge nagu mehed ja mitte nagu eided: kraamige oma kaotaja-õlled välja ja joome need koos sõbralikult ära.

[urmas66]

@Mac MNT seisukoht pole ilmselt üldse ametlik selle asutuse vaid mingi töötaja seisukoht,mida pole isegi täies mahus siin avaldatud. H.V ei julge seda teha miskil põhjusel ,kuigi võiks. Ja Sirgi seisukoht ongi just täpselt tema seisukoht. Võiks veel ka seadusandja seisukoha võtta?

@Henn see kujutletav pauk olekski selle mõttes nö indikaatoriks,et kas on ühe juhi ehk vasakult tulija süü 100% või on ka stoppjoone ületajal süü. Siis oleks asi 50/50 . Mina ei ole küll kindel,et see 100% vasakult tulija süüks jääks, kui asja üle kohtus võitleksid ntks Sirk ja veel keegi. Ja paneks Sirgi stoppjoone ületajat kaitsma

[mx77]

Mäkk, ma Maanteeameti seisukohta väga tõe pähe ei võtaks.
Ma siin mingi aeg hakkasine nendega igavusest jaurama LS §29 lõigete 2 ja 3 üle, mis piirab mootori võimsust. Nendes lõgetes on seadusesse sisse kirjutatud sõna "või" kusjuures seaduse mõistes tähendab see "ja". Ma võtsin isegi EKI-st vastava õiendi, et sõna "või" saab tähendada vaid emba kumba, mitte mõlemat korraga, aga Maanteametile oli see jutt nagu hane selga vesi.