Re: Liiklusmärgid pimestavad
Kui järgmine kord tervisetõendit uuendate, mainige seda ka, et märgid pimestavad. Äkki võetakse üldse load käest ära ja liiklus ka palju ohutum kohe.
Kui järgmine kord tervisetõendit uuendate, mainige seda ka, et märgid pimestavad. Äkki võetakse üldse load käest ära ja liiklus ka palju ohutum kohe.
Et kui nägemine korras,siis oled haige? Päris lahe mõttetera.
Tegelikult vaadates palju noori on lühinägelikud ja ei näe suurt midagi,siis võibolla need tugevalt helkivad märgid ongi õiged,sest muidu suurem enamus ei näeks üldse midagi.
No persse maivõi, küll inimestele ikka meeldib teemast mööda rääkida. Silm reguleerib valgustundlikkust pupilli ava suurusega automaatselt, nii nagu ka kaamera ava suurust reguleeritakse. Kui hämaras paistab helkur silma, siis täiesti terve silm töötab ja peabki töötama nii, et tumedaid asju selle helkuri suunas sa ei näe. Effectively see jõulupidu tee ääres vähendab nähtavust, mis on absurdne tulemus arvestades, et tegemist peaks olema liiklusohutust tagavate vahenditega. Ilmselgelt liiga keeruline teemapüstitus ja oleks vaja selgitada jooniste ja värviliste klotside abil. Võibolla mitte mina ei peaks silmaarsti juurde minema vaid need, kes arvavad, et see on pseudoprobleem pimedas sikkliga sõites võiksid oma aju lasta naguke polikliinikus uurida
Kohe varsti tuleb keegi ja soovitab tumedat visiiri, mark my words.
Olen märganud, et pohmas peaga on silmad valgusele tundlikumad, kui mugav oleks.
Ma olen märganud, et inimeste silmad võivad erineva tundlikkusega olla. Võibolla mõnel on pupilli reageerimisulatus väiksem? Päikeselise ilmaga ma ei taha ilma päikeseprillita üldse toast välja minna. Ega autoga sõita. Katuseluuk on tumeda klaasiga aga ma ikkagi hoian seespool pimedat katet ees, mitte grammigi lisavalgust ei taha salongi saada.
Aga küsimus pole ju selles kas su silmadel on valus vaid selles, kas sa sealt helkurite vahelt midagi ka näed. Mind ei häiri valgus iseenesest vaid teadmine, et tee pinda ei ole võimalik jälgida. Sellest ka jutu mõte, et jälle on tehtud asi mis sobib autodele (sest laip või auk teel ei ole autole kriitilise tähtsusega), aga mitte sikklitele. Nagu need foorid, mille andurid reageerivad ainult auto kere peale.
See on nõme jah.
Ükspäev ise ka, seal peale Kakumäe Selverit linna poole, vasakpöördel, mis vabaõhumuuseumi juurde viiks(hui teab mis tänav see on), passisin mitu fooritsüklit, nagu mingi emane, aga rohelist ei antud. Ei tea, kas lihtsalt ei antud, või oli ratas liiga kerge/väike.
Aga no samas ei ole tsikliga sõit ka mingi inimõigus, et iga iga olukord peaks seda tingimata soosima.
Soosima mitte, aga liikluskorraldusvahendid peaks toetama kõiki sõidukeid, millele numbrimärke väljastatakse ja millele kütus on aktsiisiga maksustatud. Kui tsikkel pole toetatud siis ok aga raha võib siis tagastada.
see pole siinkohal üldse teemaks, autoga on täpselt sama nõme.
jkristjan kirjutas: ↑10 Juun 2019, 15:30Aga küsimus pole ju selles kas su silmadel on valus vaid selles, kas sa sealt helkurite vahelt midagi ka näed. Mind ei häiri valgus iseenesest vaid teadmine, et tee pinda ei ole võimalik jälgida. Sellest ka jutu mõte, et jälle on tehtud asi mis sobib autodele (sest laip või auk teel ei ole autole kriitilise tähtsusega), aga mitte sikklitele. Nagu need foorid, mille andurid reageerivad ainult auto kere peale.
Nii on.See on just täpselt see sama asi,et kui udukaid kasutad,siis rikud seadust ja veel lisaks ei näe piisavalt kaugele. Tuleb välja,et pimestavad märgid on igati OK kuna kõik on seadusega kooskõlas,tulemus kahjuks sama mis seadust rikkuval udutule kasutajal. Lahedad reeglis meil. Ma tõesti ei ole mujal seda helkuri majandust sellisel kujul tähele pannud ju siis seal on asjad kuidagi mõistlikumalt organiseeritud.
Kui parafraseerida üht ülevaatusega leiba teenivat spetsialisti, siis nagu liiklusmärgid, ei koosne ka mootorsõidukid enam ammu detailidest vaid ainult seadustest!
Ja seadusi teevad teadagi kes...
Kuhu me nii jõuame?
Numbrimärke väljstatakse ka 500+hj`ga tehasest välja tulnud autodele, aga milline meede nendega sihtotstarbeliselt linnas(või kasvõi maanteel) sõitmist toetab?
Äärekad + udu on legaalne ja ei riku mingit seadust. e46 näeb täitsa viisakas nii välja ka, muude markidega udukabossid on valesti aru saanud, et see pügal just bemmide pärast seal ongi.
Olen isegi kirunud neid märke. Uuema aja märgid on tõesti eriliselt läikivad pimedas, et mõnes kohas on tulede automaatika pannud lähidele ümber. Ilmselt "tarku onusid" vastavas ametkonnas ei huvita see pisiasi, et selliste märkide loetavus pimedas on kehv ja suur helkiv pind omakorda segab nähtavust. Tõenäoliselt vastavad need aga Eesti kui tuntud autonduse ja liikluse peenasjatundjate nõuetele.
Ja ma arvasin et ma ainuke sant olen.
Mul mitmel sugulasel-tuttaval isetumenevad prillid kasutusel, et päikseprille tavaliste otsa ei peaks panema. Tuleb vist nende hulgast kellegi käest küsida, et kas prilliklaasid nende helendavate põrguväravate peale tumedaks ka tõmbuvad.
Ei tõmbu ja takkatraavi ei lähe nad piisavalt tumdaks ka autos päeva ajal.Auto klaasid peavad liiga palju valguskiirgust kinni.Olen pidanud sageli isetumenevatele teised peale panema.Ja õhtupäike on ka selline tegelane mis neid väga ei tumenda.
Minu omad tõmbuvad, sõidan pimedas tavalistega.
Isetumenevad reageerivad UV-kiirgusele. Nimetet põrguväravad emiteeretavad ultravioletti selleks liiga vähe, et toimuks vastav reaktsioon. Samuti jääb see kiirgus pidama auto- ja muu aknaklaasi taha.
UV kiirgus läbib tavalist (spetsiaalselt lamineerimata) klaasi edukalt. Isiklik kogemus. Olen isegi kuulnud mõistet "rekkajuhipäevitus".
Liiklusmärkide UV-peegeldusvõime kohta ei oska öelda. Aga vähemalt tundub küll veider väide, et aknaklaas peegeldab UV kiirgust, aga metallist ja helkurvärviga kaetud liiklusmärk mitte.
motikus kirjutas: ↑12 Juun 2019, 15:23UV kiirgus läbib tavalist (spetsiaalselt lamineerimata) klaasi edukalt. Isiklik kogemus. Olen isegi kuulnud mõistet "rekkajuhipäevitus".
Liiklusmärkide UV-peegeldusvõime kohta ei oska öelda. Aga vähemalt tundub küll veider väide, et aknaklaas peegeldab UV kiirgust, aga metallist ja helkurvärviga kaetud liiklusmärk mitte.
UV kiirgus mingil määral läbib klaasi, aga valdav osa siiski neeldub. Kui tugevalt neeldub ja kui palju või vähe läbi jõuab, sõltub nii klaasi koostisest, paksusest, aga ka lainepikkusest, kuna UV on üsna lai mõiste. Mis puutub liiklusmärgilt peegeldumisse, siis märk võib ju UVd peegeldada, aga kui kiirgusalllikast (esilaternast) UVd ei tule, siis lihtsalt pole, mida peegeldada.
motikus kirjutas: ↑12 Juun 2019, 15:23UV kiirgus läbib tavalist (spetsiaalselt lamineerimata) klaasi edukalt. Isiklik kogemus. Olen isegi kuulnud mõistet "rekkajuhipäevitus".
Liiklusmärkide UV-peegeldusvõime kohta ei oska öelda. Aga vähemalt tundub küll veider väide, et aknaklaas peegeldab UV kiirgust, aga metallist ja helkurvärviga kaetud liiklusmärk mitte.
Mulle õpetati üldhariduskoolis, et UV-st suur osa neeldub klaasi. Klaasi läbib pikemalaineline UV, kuid ka osaliselt. Erandiks on kvartsklaas. Veokipäevitust ei tea, kuid vanaonu kannatas vahel bussijuhi päevituse käes. St. vasak käsi päevitus lahtise küljeakna tõttu kiiremini.
Luxor kirjutas: ↑12 Juun 2019, 20:33motikus kirjutas: ↑12 Juun 2019, 15:23UV kiirgus läbib tavalist (spetsiaalselt lamineerimata) klaasi edukalt. Isiklik kogemus. Olen isegi kuulnud mõistet "rekkajuhipäevitus".
Liiklusmärkide UV-peegeldusvõime kohta ei oska öelda. Aga vähemalt tundub küll veider väide, et aknaklaas peegeldab UV kiirgust, aga metallist ja helkurvärviga kaetud liiklusmärk mitte.
Mulle õpetati üldhariduskoolis, et UV-st suur osa neeldub klaasi. Klaasi läbib pikemalaineline UV, kuid ka osaliselt. Erandiks on kvartsklaas. Veokipäevitust ei tea, kuid vanaonu kannatas vahel bussijuhi päevituse käes. St. vasak käsi päevitus lahtise küljeakna tõttu kiiremini.
Mul on toonitud (rohekas tehasetoon) klaasid ja juba praegu on vasak käsi pruunim,kui parem. Aken lahti ei sõida kunagi. ja seda ikka igal aastal. Aken lahti sõidu ajad jäävad mul küll sinna 90-ndate keskpaika,kui kliimaga auto polnud, aga vasak käsi ikka pruunim kui parem. Sõidan küll rohkem kui keskmine inimene,aga ei tööta autojuhina.
10 a tagasi oli minu masinal ka sama tooniga klaasid. Ilmselt olid minu läbisõidud Sinu omadest väiksemad, toonivahet kätel ei olnud.
Mul märgid. Auto puhul vaatan teeserva ja probleemi pole.
Ilmselt sõltub ka prillidest - kui kähku reageerivad.
Need fotokroomsed leiutati 1960. Hiljuti lugesin mingilt prillisaidilt, et tänapäeval pakutakse autojuhtidele ka selliseid isetumenevaid klaase, mis ei vaja UV-d.
Hea näha, et siin foorumis on pädevust ülearu. Kandideerige aga Maanteeametisse tööle ja tehke see riik siis "korda".
Hetkel on just käimas projekteerimisnõuete eksperdi konkurss, kus saab oma tarkust realiseerida ja teha just need õiged normid, et märgid ei pimestaks ja keegi hadaldada ei saaks tähisposti sammu üle.