Karburaatorite sünkroniseerimine

[pritsu]

Kes saaks Harjumaal (Harju+Tallinn) hakkama XJ 600 karpade sünkoniseerimisega? Töökodades suur järjekord. Loomulikult maksan.
ES või 5263553

[velts]

Tekkis siin ka vajadus peale suzuki banditi klappide reguleerimist karburaatoreid reguleerida ja mõtlesin kasutada seda läbipaistvatest torudest süsteemi aga nüüd küsimus, et kuidas seda 4 karburaatori puhul teha haynesi manuali järgi (seal on kasutatud spets kellasid, aga ei raatsi osta)arvan nii et

1. 3-4 sünkrooni (see on nagu 2t puhul omavavahel 3.nda kruvi abil)

2. 1-2 sünkrooni (see on nagu 2t puhul omavavahel 1.se kruvi abil)

3.ja siis 1,2 -3,4 vahel sünkrooni aga siin see küsimus ongi kas pean mõlemad 1,2 ära ühendama T liitmikuga ja siis 3,4 T liitmikuga ja need torud siis nagu 2 karburaatori puhul omavahel ühendama ja sünkrooni ajama 2.se kruvi abil.

kruvid 1,2,3 on reguleerkruvid vastavalt 1 ne 1-2 karburatori vahel 2ne 2-3 karburaatori vahel jne.

Loodan et küsimus väga keerukalt sõnastatud pole.

[joel]

Ei ole vaja ühendada omavahel. Kui 1-2 ja 3-4 on omavahel juba sünkroonis, siis näitavad manomeetrid niikuinii sedasama. Seega pane üks kas 1 või 2 külge ja teine kas 3 või 4 külge ja keera keskmisest kruvist näidud võrdseks. Kui viitsid, siis võid kindluse mõttes veel kontrollida, et 1-2 ja 3-4 ka sünkrooni jäid.

Ise lahendasin asja nii, et tegin 4 haruga manomeetri ja ühendasin kõik 4 karburaatorit korraga külge. Oli väga palju mugavam õiendada, kui U-toruga.

[Hans]

Ise lahendasin asja nii, et tegin 4 haruga manomeetri ja ühendasin kõik 4 karburaatorit korraga külge. Oli väga palju mugavam õiendada, kui U-toruga.

Et siis mingi klapp, millega ümber lülitad silindrite vahel? Milline manomeeter? Kust said? On sul see riistapuu veel alles? Pilti näitad? Peaks äkki omalegi ehitama

Hans

[joel]

Ei ole mingit klappi. Noh, põhimõtteliselt nagu http://tinyurl.com/r2t2z, aga nelja toruga. Ainus asi mida tuleb tähele panna on see, et torud alt korralikult kinni saaks, sest elavhõbe on raske ja samas ronib igasugustest pragudest üsna kergesti läbi. Kui toru alt ühenduskohast lahti hüppab, siis saad purskkaevu. Ja hüppab ta päris lihtsalt lahti, kui torust õhumullide kätte saamiseks kogu kaadervärki raputada või vastu maad koputada Tohib ainult ettevaatlikult ühte toru korraga sõrmega koputada.

Minul läks materjali umbes nii:
8 tilgutit arstiriistade poest, umbes 6 kr/tk
üks plastmassist nelik hydroscandist, vist oli 24.-
paarsada grammi elavhõbedat, tasuta jäätmekäitlusfirmast
jupp vineeri, tasuta kuurinurgast
mõnikümmend cm PVC toru tilgutite ühendamiseks, paar krooni
mõned kaablisidemed torude vineerile kinnitamiseks, kah mingi paar krooni.

Iga haru koosnes kahest tilgutist vaid seetõttu, et nii oli lihtsam teha (ühes otsas on tilgutil silikoonist toruke, mida ühelt poolt oli hea ajada neliku otsa ja teiselt poolt jällegi karpa külge).

Aga kui asi valmis, siis sellega karpade sünkrooni ajamine on päris lihtne tegevus (eeldusel, et kõik ühenduskohad ikka ilusti õhku peavad nii manomeetril kui tsiklil).

Pilti mul sellest pole, aga kui keegi väga soovib, siis võin ju teha. Ega seal midagi oluliselt rohkem näha poleks, kui Eriku tehtud piltidel.

[Tsikkelröövel]

Küsimus karburaatorite hingeelu tundjatele, et kui karburaatoreid ei ole raami pealt lahti võetud ja nad enne klappide reguleerimist olid sünkroonsed, mille pagana pärast tuleks neid siis peale klapireguleerimist uuesti sünkroniseerida? Niipalju, kui mina aru saan, reguleerib sünkroniseerimise reguleerkruvi pelgalt pöördsiibrite avatust (üksteise suhtes), kusjuures ühendus on mehhaaniline. Mis seal saab paigast minna, kui reguleeritakse mootori klappe? Kui klapivahed on normis ja samas karburaatorite pöördsiibrid avanevad kõik korraga, siis peaks nad ju ka sünkroonis olema? Ega see manomeetergi ju näitab, kas hõrendused on võrdsed. Hõrendus aga peaks ju ka olema trakti võrdsete parameetrite juures sama?
Mina igal juhul lükkasin oma 4-le karpale "sõrmed kurku" ja kontrollisin, et pöördsiibrid korraga liiguksid. Sõitnud muidugi vähe, aga esimesel pilgul tundub küll asi korras. On mu mõttekäik vale?
Praegu tundub küll kangesti, et pidevalt remonditakse seda, mis pole katki. Mehed hädas siin isegi Jawa karburaatori reguleeringutega, pagan, karbuss on ainus asi, mida ma pole peaaegu kunagi näppinud peale elementaarse puhastamise ja minu läbisõit Jawaga on omal ajal olnud ikka päris suur. Rikked on peaaegu alati mujal, kui karburaatoris, reguleering ei lähe ju pauguga paigast.

[joel]

Klapivahede muutmisega muutub ka klapiajastus ja tõus. Sellega seoses ka hõrendus karpa ja klapi vahel. Ise pole mõõtnud, aga kui igal pool räägitakse, et peale klappide regulli tuleb karpad üle sünkroniseerida, siis tõenäoliselt võib muutuda piisavalt palju järelikult.

[Tsikkelröövel]

Klapiajastus ja tõus muutuvad küll, aga kas tõesti mõni ull sõidab nii, et nimetatud parameetrid täiega mööda on? Need on korras mootoril ikkagi igal potil ju samasugused. Üleüldse, kui lugeda ka manuaale, tundub mulle, et kogu info, kui seda üldse antakse, on nagu vene sõjaväes - delai raz ja delai dva. Samas on enamasti täielikult puudu seadme tööpõhimõtte asjakohane kirjeldus. Kui tööpõhimõte selge, saab välditud suurem osa tühjast tööst ja lollist rahakulust. Tavakarburaatorite puhul olen üpris kindel, et sünkimiseks piisab "näppude kurku ajamisest". Samas vaakum (samarõhu?) karpade tööpõhimõte on mul esialgu ikkagi ähmane, seega võin vabalt jama ajada. Detailijoonised ja koostejuhendid saab ikka kätte, aga vene tüüpi joonist, kus peal komplektse karpa tööpõhimõte, pole trehvanud. Eks ma nuhin selle muidugi ka ise välja, aga pidev jalgratta leiutamine teeb hinge täis. Nuujah, eks nad mõtle algusest peale sellele, et firmateenindustel tööd oleks ja rahvas liiga targaks ei saaks.

[Olts]

U-torus õli kasutamine lihtsam ja ohutum poleks?

[joel]

Mida suurema tihedusega vedelikku kasutada, seda lühemat toru on tarvis ning seda stabiilsem on vedeliku nivoo torus. Samas elavhõbeda asemel õli kasutamine on tervisele ohutum kohe kindlasti.

[Stern]

Siin seletatud lihtsalt kuidas CV karpa töötab
http://771doug.netfirms.com/cv_desc_1.html

[uuggu]

niipalju kui mina aru olen saanud, ei synkita mitte siibreid, vaid just seda osa, kus vastavalt mootori pööretele muutuva vaakumiga kyttesegu rammusust regullib karpa.

ja siis on nagu mõistlik ka see, et klappidest sõltub vaakum ja sellest segu ja siis ongi vaja peale klappide timmi karpade synkimist.

võin ka eksida, see minu tagasihoidlik arvamus

[Tsikkelröövel]

Tänud, Stern. Kui õigesti aru saan, on vaakumsiibris auk, mille kaudu tekib hõrendus ka siibrimembraani peale. Membraanist allapool on aga atmosfäärirõhk?

[uuggu]

tekkis veel kysimus, et synkroniseeritakse kõik karpad yhele vaakumitasemele, aga mis määrab selle õige nivoo, kuhu nad kõik aetakse?

kas karpa nr1 tehases sätitud seaded? või on mingi kindel vaakumi tugevus, mis peab olema?

[Hans]

See peaks olema service manualis kirjas. Minul on nii: Vacuum pressure at Idle speed - 22,61 kPa (170mm Hg, 6,69 in Hg), Vacuum syncronous difference - 2,66 kPa (30mm Hg, 0,79 in Hg).

Hans

[Tsikkelröövel]

Minu meelest pole seal mingit standard-hõreduse tugevust. See sõltub mootori pööretest (mootor töötab ju pumbana) ja siibrite avatusest. Vahetult võttes on määrav õhuvoolu kiirus karburaatoris (mida kiirem vool, seda suurem hõrendus - ka lennuki tiiva tõstejõud põhineb samal nähtusel). Tähtis on, et hõrendus oleks kõigis karburaatorites VÕRDNE. Just see hõrendus ongi see, mis kütuse läbi düüside segukambrisse tõmbab. Aga see, kui palju seda segu tõmmatakse, on määratud düüside diameetriga (see on standard ja kõigil karpadel sama) ning doseerimisnõela tõstekõrgusega (see on kooniline ja mida kõrgemale tõuseb, seda rohkem kütust tuleb) ja hõrenduse suurusega (suurem hõrendus - suurem kütuse liikumiskiirus läbi düüside). Segu peab olema paras kõigis karpades, seal pole sünkroniseerimisega suurt midagi pistmist. Kui nõel on liiga kõrgel, pääseb sama hõrenduse juures liiga palju kütust segukambrisse ja segu saab rikas. Kui madalal, saab segu jälle lahja. Sünkroniseerida on ikkagi mõtet seda karpad, kus segu moodustamise poolest on asjad korras. Mõte siis selles, et kui näiteks ühes karpas avaneb siiber rohkem, siis see silinder töötab teistest suurema koormusega ja kuumeneb üle. Pluss siis muud nähtused, mis kaasneda võivad. Praktikas jääb mul kogemust napiks.
Õige või vale, aga vähemalt niimoodi saan mina asjast aru.
Mis puudub klapireguleeringutesse, siis kindlasti on sellel mingi mõju, aga kaldun arvama, et selle mõju on marginaalne, kui mootori eest vähegi hoolt kantakse.

[uuggu]

no hõrenduse tugevusest sõltub segu kogus ju kah. ju peab kindlatel pööretel kindel hõrendus olema (või horenduse ja dyyside õige suhe) ja siis veel võrdne igas karpas.

siis on voolikutega suht raske, ikka miskit seieriga manomeetrit vaja

[Hans]

siis on voolikutega suht raske, ikka miskit seieriga manomeetrit vaja

Ei ole vaja, nagu mu eelmisest postist näha, on seal ka mõõt mm/elavhõbedasammast. Ja millimeetreid saab teatavasti joonlauaga mõõta

Hans

[Tsikkelröövel]

Segu kogus ei sõltu. Segu liikumiskiirus ise ongi see, mis selle hõrenduse karburaatoris tekitab. Kogus aga sõltub pumba, st mootori pööretest. Kusjuures ka mitte otse ja ainult (näiteks kui kõrgetelt pööretel lased gaasi maha (st siiber kinni), tekib ülivõimas hõrendus, pöördsiibrist mootori pool, samas segu sisuliselt ei tekigi, kuna õhuvool suletud siibri taga on minimaalne ja sealne hõrendus on ka minimaalne.
Segu rikkus (ehk siis kütuse hulk segus, seega siis ka kütuse liikumiskiirus düüsides) sõltub aga küll, ja palju. See ongi põhjus, miks ma näpin karpasid nii vähe, kui võimalik - seal on palju kohti, kus võib midagi paigast minna, kusjuures pärast sa enam ei saa aru, mida oled teinud. Nagu Rubiku kuubik - 3 liigutusega ajad segamini, aga kuidas kolme liigutusega tagasi korda panna, seda enam välja ei mõtle, kui eelnevalt täpselt meelde ei jätnud, mida sa tegid.
Lisaks muidugi võimalus, et tõmbab kusagilt lisaõhku - see paneb mootori normaalsele tööle alati põõna.

[uhh]

tekkis veel kysimus, et synkroniseeritakse kõik karpad yhele vaakumitasemele, aga mis määrab selle õige nivoo, kuhu nad kõik aetakse?

kas karpa nr1 tehases sätitud seaded? või on mingi kindel vaakumi tugevus, mis peab olema?

Sünkimise eesmärk on ikka kõik karbussid lihtsalt võrdse vaakumi peale regullida, selleks U-toru ikka kõige täpsem asi tundub olevat.
Korras karbussi puhul ei ole vast vaja neid rõhke eraldi mõõtma hakata (välja arvatud muidugi mõõtekellade abil sünkimisel), see oleks juba mehanismi töötamise segamine. Iseasi, kui miski jama on, võib karbussi hõrenduse mõõtmine mõne vea jälile aidata.

[ilmar]

Mina kasutan automaatkastiõli. Kena, punane, kontrastne, ei kahjusta mootorit. U-voolik peab siis suhteliselt pikk olema, et õli mass oleks suur, muidu imeb juba väike rõhuerinevus vooliku tühjaks.

[Hans]

Leidsin netis sellise artkli: http://www.angelfire.com/ia2/vmax/carbtune.htm

See küll v-maxi kohta kuid üsnagi puust ja punseks, ehk on abi teistelgi.

Tänud siinkohal Joelile , oma karbussid sain ta omavalmistatud riistapuuga enam-vähem paika ja ratas liigub paremini.

Hans

[whyitry]

käisin otsisin ka torusid ja asju tartu linnast. leidsin lõunakeskuse autoringist klaasipesuri vooliku 12.-/meeter, läbimõõt 5mm, pikkus 5m. sobivad kolmikud olid ka samas olemas. säärast voolikut(3.-/meeter) on ka decoras esimesel korrusel, aga kolmikuid seal ei ole. keegi ehk oskab soovitada, kust leida tartust kummimuhve toru otstesse?

sünkroniseerimise kohta ütleks niipalju, et otsige oma mudeli kohta käivaid foorumeid, kus on fanatid konkreetse mudeli lahti seletanud koos piltidega. minu oma on näiteks aadressil http://www.cbrforum.com/

edu kevadeks valmistumisel!

[s3rza]

Tere. Minul oleks vaja karpad ära sünkronnida. Rattaks on xj600s 1995a.
Kas keegi tore mees omab vastavaid tööriistu ja oleks nõus mul need ära tegema. Aitan ise niipalju kui saan.
Heategu ei jää tasumata, Aitäh.

[pitbull]

motoremmis tehaxe yx kutt on läänemaalt

[s3rza]

motoremmis tehaxe yx kutt on läänemaalt

See on tallinnas vist, huvitav, kas keegi haapsalu lähedal ei tee?
Ma ootan tagarehvi, siis saan liikuda kah.

[pitbull]

ma läänemaal ei leidnud sellist võimalust

[Andron]

osta endale sellise töörista ja tee ise, see on imelihtne, kui esimest korda tegin oma xj600'le siis võttis mul paar tundi aega. Kõige suurem probleem oli korralikult poldid karbussidel lahti keerata.

[s3rza]

osta endale sellise töörista ja tee ise, see on imelihtne, kui esimest korda tegin oma xj600'le siis võttis mul paar tundi aega. Kõige suurem probleem oli korralikult poldid karbussidel lahti keerata.

Eks kunagi ka selle soetan, kuid praegu saab ehk kellegilt abi selle asjapulgaga.
Aga teoreetiliselt peaks saama ju lehtkaliibriga ka need paika? Suletud asendis klapid ühte asendisse kõik. : )

[Kalapea]

osta endale sellise töörista ja tee ise, see on imelihtne, kui esimest korda tegin oma xj600'le siis võttis mul paar tundi aega. Kõige suurem probleem oli korralikult poldid karbussidel lahti keerata.

Eks kunagi ka selle soetan, kuid praegu saab ehk kellegilt abi selle asjapulgaga.
Aga teoreetiliselt peaks saama ju lehtkaliibriga ka need paika? Suletud asendis klapid ühte asendisse kõik. : )

Natuke sassi pole midagi ajanud? Karburaatori sünk. ja klappide regul. on ikka erinevad asjad.