Ida - Virumaa 9. mail kell 09/00 järvevana statoilis

[Rennes]

Sedasi siis. Et kõiks ausalt ära rääkida tuleb alustada sellest et saime kokku Järvevana Statoilis. Kohvid joodud, tangitud, asusime teele. Midagi väga põnevat tee peal ei juhtunud peale selle et allakirjutanu KTM hakkas tee peal boooooo...booooo...BOOOOOO tegema... Ei saa bensu kätte... mis seal ikka, sõitsin nii kaua kui päris seisma jäi. Anorektiku riistaga avasime karburaatori kõhu (karpasid pidada põllumeestelgi kuhjas olema, teadsid naljahambad rääkida) lasime (ilmselt) vee ja bensu segu välja, torkisime peadüüsi igaks juhuks oktoobrilapse (või oli see sigade revolutsioon) märgiga läbi ja läksime. Asi pelas nagu ei kunagi varem ... icic. Esimene turistiatraktsioon oli tuhamägi Kiviõlis. Eesmärgiks oli ju mäkketõus, seega jätsime teised jala mäe otsa turnime, ise läksime Käbiga mäe tagant teed otsima. Leidsimegi, erosioonist vaevatud, soonelise ja üpris kitsa jalgraja. Alt tundus kõik ülearugi roosiline, andsin kohe tuld ja kihutasin tipu poole. Poolel teel sain aru, et kurat päris järsk on ikka... Ei hullu, rebisin ikka üles ennast väike hirm käib ju asja juurde. Võidukalt mäe otsas tiir tehtud, jooksin vaatama mis Käbist sai. Sai see mida ma kahtlustasin. Käbi olematu maastikuvõimekusega tagarehv ei suutnud oma hammaste vahel tuhka ja paska välja pritsida ja selle tulemusena haardevõime kahanes nullilähedaseks. Ratas siruli tipust 20 m allpool ronis Käbi jala üles. Teised hakkasid ka seks ajaks jõudma... Loomulikult oli vaja ju pildimaterjali saada. Ootasime kuni Käbi oma mammuti ringi keeras ja alla libises, ise tegin sama. All oli oluliselt hullem minna.... hoog läks kole suureks, hoolimata sellest, et käik sees ja nupukumm all... ikka libises tagumine plokki kogu aeg... Aga alla saime. Ja ka uuesti üles. Ja siis jälle alla... vesi voolas igast poorist ja adrekalaks oli kõva :d Egas midagi, kangelasteod tehtud asusime muuseumi poole teele. Tsiteerin Motopaksu: "Kui seal muuseumis KA jala käima peab, siis mina ei tule" icic... Arusaadav, sport jäägu ikka sportlastele. Kihutasime - KHM vabandust, kruisisime läbi ummm Sonda oli vist see linn... Nägi välja igatahes nagu see ... emm. mis film see oli kui sulev luik kandis kaasas leiba, mis oli pomm.. vernanda? Siuke.... tühi ja kõle. Meie paraad läbi Kohtla-Järve avaldas kohalikele loomulikult varjamatut vaimustust... Aga kuna me oleme EU's siis nagu lubatud sai: ROHKEM SEKSIKAID MEHI. ja seda nad said, olgem ausad. OK. Jõudsime Kohtla kaevandusse. Ootasime veidi kohalikke, keda lõpuks tuli maa alla minemise hetkeks 2! Aga nad niikuinii maa all käind, seega vahet polnud. Piletid ostetud (õpilase omad, tänks Pirku! :d) Ja igatahes, auku! Augus oli pime... ja külm ... ja niiske... kas ma pime juba ütlesin? Kiire kokkuvõte kaevuritööst: ei olnud meelakkumine, ütleme nii .. masinad vaadatud, pea-hops-maha-ekspressiga sõidetud tulime jälle välja. Kohalikke härrasid oli juurde siginenud. Tore, sõitsime edasi, plaaniga sööma minna... mis kurat selle koha nimi oli ... ah vahet pole. Süüa me igatahes ei saanud, kuna jalgratturid olid otsustanud linna tühjaks süüa. Sõitsime hoopis edasi... umm... toilasse? Seal sanatooriumi restos sõime. Väga maitsev oli muideks ja tänud noorem ja vanem Jaanikale teeninduse eest. Tegime pargis kohustusliku rahvahirmutamise tiiru sõime rannas kooki ja kohvi... (jammi) ja siis asusime koduteele. Mingist imelisest kämpingust sõitsime veel läbi (suuna ja ajataju oli selleks ajaks läinud juba) tegime seal grupika ja siis ikka edasi .. Kuskil tee peal otsustasime juba otse Tallinna virutada Peipsit nägemata...Jätsime kuskil silla peal viimaste saatjatega hüvasti (respect selle neiu ees kes 125 rolluga meil sabas püsis kogu aeg) ja siis tuld! Tagasitee möödus jällegi vahejuhtumiteta... Natuke tolmu natuke sääski üks kiire kohvi ja suts tallinnas. Minu spidokas näitas enne garagesse minekut 499,9 Km (sic!) Ilus päev oli, väsitav aga ilus. Tänud idee algatajale Vadile, kes saab ka Kõige Naljakama Liigutuse Ristmikul auhinna. :d