Väljavõtteid tsiklimehe päevikust...

[Laur]

.....herilane silmaalla kiirusel 110 km/h õhtul arvasin, et polegi midagi, järgmist hommikut vaatasin ainult teise silmaga.

...... uued päikeseprillid jäid ette kui kiivri peast suure hooga tõmbasin, nüüd on mul veel uuemad päikeseprillid.

[Laisaar]

käisime treffi ajal seal ligidal mingis Elistvere loomapargis elukaid vaatamas. Kuna ilm oli meeletult soe siis sõitsin lühkaritega. Vahetult enne sihtpaika jõudmist suutsin ühte säärde 3 mesilast korjata. Mummid eriti rahul polnud ja asusid otsemaid pimedust trotsides võitlusesse tundmatu ohuga. Õnneks jäi antud rünnakus oluline stuff puutumata aga kolm laksu sain ikkagi kintsu ära
Ma olen nõks allergiline ka nii, et jalg oli ikka mitu head päeva paistes ja krõbistasin allergiarohtusid nagu coco-pop'se näost sisse.
Enam vist lühkaritega ei sõida...


motokas

[cobra]

Sõites mööda Vana-Pärnu mnt. mööda hiiu poole-raudteeülesõidukohas-seal oli paar tundi tagasi tekkinud järveke ja mina olles keset seda järve -üritasin siis kinni lüüa visiiri aga käsi libises ja visiir jäi samasse samasse asendisse.Kõikke seda sellepärast et samas lombis oli minuga selline suuremat sortti vastutulev maastur ja mina olin seejärel nagu peadpidi akvaariumis.
Märja muru peal külili käind ja tagaistuja jalaraua ning maapinna vahel lõksus olnud.Sõber õnneks päästis.
Hiiumaalt tulles praamijärjekorras seistes-ulatasin piletivennale pileti ja peale seda sööstsin laeva poole.Eelnevalt olin pannud kiivri peegli otsa seisma- kus ta minu liikumise peale plehku pani siis sealt minu jalale maandus,millega ma muidugi hoogu juurde andsin ja siis võttis rõõmsalt veeredes suuna mere poole.Minu õnn, et ma ma ta pool meetrit enne kaist allasadamist kätte sain.
tartu mnt.-el vasaku käega parema käe kinnast kohendanud ja alles 15 min hiljem aru saanud mis oli minu peatumise põhjuseks.Tegemist oli 2005 aasta oktoobriga ja väljas 0 kraadi .tabasin vasaku käega loomulikult stopp lülitit.Kütus oli reservis ja pidasin põhjuseks seda,et oli enneaegselt otsa saanud.
Kunagi jawat käivitades ja seejärel liikuma hakates avastanud ennast põrnitsemas esikummi.Põhjuseks varajane süüde ja mootori valetpidi käimine.
Olen näinud unistavat sõpra tsikliga- kes imetledes eesolevat kroomi-tahavatepeeglist, kuidas ta selle asemel ,et sõitta vasakule üritas minna otse ja minust vasakult poolt. Mõlemad jäime imekombel püsti aga kannatada sai minu tagaistuva naisukese jalg ja sõbra piduriheebel mis ilmselt vastu seda jalga purunes.Seda sinikat sain näha ikka nädalaid.

[vaino91]

Keset hiiumaa metsi, kui ma arvasin, et paagis on veel vähemalt 5 liitrit kütet, suri mootor välja. Piilutes paaki oli seal tühjus. Tsikkel metsa alla seisma ja tipa-tapa mööda teed edasi. Paari kilomeetri pärast tuli minig talu, kus vanad eit ja taat. Sealt sai 30 krooni eest ostetud taadi käest 2 liitrit bensiini, mis villiti ilusasti 2l presidendi pilsneri pudelisse. Õnnelikult tagasi ratta juurde ja kõige otsemat teed tanklani. Seekord vedas

[retro]

Muide, kas oled kunagi...

...imestanud 15 minutit, miks su tsikkel ei käivitu ja siis avastanud, et Stop-lüliti on sees?

Pärast ratta ostu ja vormistamist (ostu-müügi lepinguga, s.t omanikku enam kohal polnud) Saue ARK-i ees. Yamahal ei teind vähemalt klõpsugi, Hondal aga starter käib, aga käima ei lähe. Eriti piinlikuks tegi olukorra tuttav, kes parajasti mingit korduseksamit seal tegi. Küll me seal arvasime, et äkki tõmbas täis või sain tünga ostuga. Kui lülitit tabasin lõpuks klõpsida, läks muidugi paugust käima. Oleks siis esimese ratta ostnud .

[ozzy007]

Tallinna hipodroomil mai pühade paiku laupäevasel treeningsõidul Rattaks ESO 500 (hilisem JAWA) ...Järgmisel sirgel tõmbasin stopp lüliti välja. Kuna neil siklitel kasutati õhufiltri asemel nailon sukka, siis selgus asja lähemal uurimisel et mootor oli selle saatana suka karbussi sisse imenud ja see oli gaasi siibri vahele kinni sulanud. Pärast treener ütles ,et seekord tuli mul see kurv väga hästi välja. Hea et ta ei näinud, et mul juuksed kiivri all ikka veel püsti olid. Aga aasta oli siis 1977.

minul oli motoelu õppetund aastal 1989.a. ise olin siis 16.a.
isa Jawa (vana 350ne) sai käima putitatud ja siis ka naabrimeeste nõuandel õhufiltri asemele nailonsukk -- vanal jawal oli õhufiltri korpus selline ümmargune nigu praega 2l pudelid, ülemine osa käis pealt ära, sinna sukk pingule ja kaas peale -- soovitatud, tehtud!

sai nii siis proovisõidule mindud, sõbrapoiss kaasa ja minekut -- garaazi juurest välja oli selline küla lõpp ja ca. 5km järgmise asustuseni hea sirge asfalt, eks ikka ikka sai keeratud ka seda rutskat jne. -- kuni aeg ringi pöörata ja tagasi tulema hakata -- krt jõud kaob ja lõpuks üldse sureb välja
kontrollin bensu/kraaani, akus voolu on jne. siis aina vänta ja vänta,
küljetaskus võtmeid kaasas pold, proovisõit ikkagi ainult ju, ainus mis oli taskus küünal, sai sädet kontrollida olemas aga käima ei lähe -- ei lubagi mitte
no siis kaks pead ikka kaks pead -- lükkama -- ikka ei miskit.

no ja siis me lükkasime käekõrval kahekesi selle ca. 5KM tagasi garaazini raske oli aga ellu jäime mobasid pold ju veel, teised kes maha jäid arvasid et me kimame ringi...
nii garaazis siis uurima miks ei lähe käima? -- bensu tuleb, üle ujutab, säde on no krt mis värk!!!
aga ega me pealolevaid küünlaid maha võtnud, tülikas, proovisime tagavaraküünlaga sädet, küll me siis vahetustega jooksime ja lükaksime niiet kopsud väljas ei luba ka -- siis käidi õlle järgi ja puhaksime ja... mõtlesime et äkki küünlad märjaks lükatud et vahetame ära -- ja mis näeme küünlavahesid pold ollagi, selline kleepuv/kummine ködi küljes KRT!-- tuli välja et see sukk mis oli õhupuhastis oli tõmbas täie gaasiga andes läbi karpa mootorisse sisse, ei segand järelikult ei nõel ega midagi, ja soojaga tagus silindritesse laiali, egas midagi uued küünlad ja vändapill

sellest aga moraal -- ei peale seda jawaga ega ka hiljem muude riistadega ei lähe ilma küünlavõtme, tagavaraküünla ja nüüd ka moblata isegi mitte väiksele prooviringile!!

[petz]

... üritanud visalt ja järjekindlalt süütevõtmest keerates tsiklit käivitada ( no umbes nii, nagu autot), ja jõudnud vaikselt juba süütelukku ja võtit kiruma hakata. õnneks tuletati, enne kui oleks midagi puruks keeranud, meelde, et see õige nupp ikka parema käe pöidla all.

[Nitroid]

Hääletasin kunagi maantee ääres, et Tartusse saada. Kiiver oli mul näpus sest oli lootus Tartus oleva sõbra chopperiga sõita saada. Järsku sõitis üks bike mööda, juht nägi, et mul oli kiiver käes, jäi umbes 100 meetrit eemal minust seisma, sõitis tagarattal minuni ja jäi uuesti seisma. Mina olin muidugi rõõmu täis, et oi kui lahe. Küsisin, et kas Tartu poole sõidad, vastus oli jaatav. Hüppasin aga peale ja läks sõiduks. Tüüp andis muidugi hästi minna. Piilusin siis spidomeetrit, vatasin, et 100 oli kellal, mõtlesin, et kuidagi liiga kiiresti liikusivad need maanteepostid. Vaatasin uuesti ja avastasin, et spidomeetri ühikuteks olid hoopis miilid. Muidugi tore oli ka umbes 200 meetrit Riia Mäest tagarattal alla sõita.

Sellest ka õpetus, et kui kunagi hääletama lähete, siis hoidke igaks juhuks kiiver ka endaga kaasas.

[kmx]

Eelmine suvi sõitsime ühe supermoto kutiga Karksi-nuiast pärnu...Kui liikuma hakkasime oli mega ilus ilm,aga dadaa,kui nuiast välja saime oli enamvähem tee värskelt kruusaga üle tehtud. Valisime ohtu sõidukiiruse,aga oh seda jama,vihma hakkas tuleme nii,et vähe pole,Selleks ajaks kui pärnu jõutsime,olime läbi nõrgunud ja tsiklid turtsusid.Ja sellel lühikesel tripil hakkasid reka mehed nii pinda käima,kuna kui ikka maas on elusuurused veelombid ja 16rattaline sealt mööda sõitu teeb on pahapaha

[martinza]

Lugu oli siis selline- 2006 aasta treffi paraad,esimest korda uue tsikliga trefil, juba Jõgeva linnas, lehvitame kaassõitjaga lõbusalt inimestele,inimesed lehvitavad vastu, signaalitame jne. Ja järsku, oh häda, mootor seiskub, vahetan käigu alla ja ei midagi. Laon käigud kuni esimeseni välja ja seisame. Vima sajab, olen läbimärg,paraadi lõpuni on umbes 500 meetrit. fakk küll. Mida teha. Helistan sõpradele, kes kohale jõudsid. Ütlen et tsikkel p*****s.Et arvatavasti mingi elektri jama. Lepime kokku et sõber toob bussi ja viime Kuremaale ära ja siis vaatab mis saab. Lükkan tsikli mingi äärmiselt hea ja sõbraliku tädi hoovi(Ta oleks mulle vist pannkoooke ka küpsetanud, kui oleks soovi olnud). Häid inimesi ikka leidub veel veidi. Jõlkusime linnas ringi kuni sõber oma kollase "päästja" mersu bussiga tuli ja ratas sai auto peale lükatud. Teel koju istun bussis tsikli seljas ja hoian, et ta mul ikka maha ei kukuks. Vaatan seda faking stop lülitit ja mõtlen - kurat ta ei olnud ju varem selles asendis. Lükkan no nii igaks juhuks teise asendisse, võti sisse, starterit ja oh imet mu armas mootorratas käib. Liikuvas mersu bussis käib minu ratas. Oi plää. Selle suure lehvitamisega oli mu käsi vastu seda nõmedust läinud ja nii ta läks. Häbi oli küll kurat aga no miss sa teed juhtub iga jumala päev selliseid asju. Muidu olekski igav elada. Kas keegi üldse teab miks seda lülitit vaja on?

[kaska]

mitu head aastat tagasi sai õhtupoolikul sõitma mindud, loomulikult oli sõiduriietuseks t-särk ja lühikesed püksid - aga miks mitte ilm oli ju soe:)
Enne sõitma minekut valasin veel kanistrist bensu ise vaatasin, et valasin mingi 7-8 l, et sellest jagub küll - peale paari tundi metsateid järsku tunnen mootor sureb välja - esimene mõte peas - kas telefon on - ei ole, teine mõte, kas raha on - ei ole, jäädes seisma leidis ka kolmas mõte vastuse - bensu on - ei ole - Tuli välja , et kanistri peal oli veidi teistes mõõtühikutes see 7-8 - ehk siis tegelikult läks pea poole vähem liitreid
Niisiis sai rõõmsalt 17 km ratast tagasi koju lükata - pimedas ja külmas

Aga see neetud stop nupp on jah kurjast - korduvalt ikka selle orkki langenud

[kurisookaru]

EELVIMASELE postile minu poolt ka väike järg:

Nii, läksin mina Tapal asuvasse "Kaubanduskeskusesse" mille omaniku perekonnanimi meenutab üht motospordi ala aga see selleks. Tagasi tulles poest seisis kamp jõmpsikaid minu ratta vahetus läheduses ja vahtisid ning olid kuidagi kahtlased. Seljakott selga, kiiver pähe, süüde sisse, start nuppu aga ei midagi. Kontrollin et kas käik on väljas ja tsiklijalg ilusti üleval, kõik OK aga ikkagi ei midagi. Mitu korda keerasin süüte sisse ja välja , ikka ei midagi kuni lõppuks märkasin ka mina , et see kuradi lüliti on off`i peal. Ja ma olen siiamaani kindel, et mina seda LÜLITIT ei näppinud , mul ei ole kunagi seda vaja olnd näppida ka nii et... . Jõmpsikatel oli muidugi nalja nabani kuniks ma tsikli käima panin ja pöörded ka kohe punase piiri juurde järsku lasin, siis ehmatasid kõik kaasa arvatud mutikesed kes vingus nägudega minu poole vaatasid,sest ARROWI sportsumps täitis oma tööd ilusti.

[Artemide]

..näinud ketti tulevat eessõitval tsiklil maha ja lendavat sinu pea lähedalt mööda?

Minust sõitis hea hooga mööde üks rohelise kawa omanik, kellel siis minu poole vaadates visiiri üks kinnitus järele andis ja klaasi vastu mind lendas. Peale seda jäik Ikkagi minu 70cc Dt peale

[davidsoniharald]

Jõgevatreff Ižiga...

Mis siis ikka, ilus punane ja täiesti korda tehtud Iž Jupiter mul, hirmus tahtmine vennaga treffile minna... Mina vist 17 tol ajal, vend aastakese noorem. Ilm ilus, tuld ja hagu Kuremaa poole. Ja mingi 40 kilti Tallinnast pärast ühest bussist möödasõitu hakkab hääl nagu jookseks kohe kinni... Ilm muidugi kuum ja ei kannata see vene ratas sellist andmist maanteel... Jahutasime siis mootori maha, hakkas ringi käima, sõidame siis edasi. Mis krt, mis need käigud nüüd siis teevad??? Ainult kolmas-neljas olemas. Venitame siis kolmanda neljanda käiguga Kuremaale, telk püsti ja mõtlema. Millegipärast ei läinud tsikkel enam käima kah... Aku raip oli otsad andnud. Mingi kohalik autoremondi töökoda, saan meestega jutule, et meil pea kõik vajalikud võtmed kaasas ja teeme siin käimakasti remondi ära. Mõeldud tehtud, paari tunni pärast oli käigukast jälle toimimas: murdunud oli üks tift mille murdumise tõenäosus on imeväike. Ei ennem ega pärast pole seda juhtunud. Treffitasime siis kõvasti õhtul, hommikul ennem paraadi lükkasime tsikli jälle käima (paha paha oli) ja sõitsime paraadi ära. Otsustasime, et lähme kodumaile tagasi. Põltsamaalt hakkasime minema, saime 25km padukat, nii et saapad olid ka vett täis, üks pütt tõrkus pidevalt, sest voolu jäi väheks ainult genekalt sõites. Ilma tuledeta oli asi enam vähem. Kuna ilm oli räigelt s**t ja külm oli ka, siis sajanda km posti juures tegime peatuse ja värisesime veidi. Jälle ei läinud tsikkel käima... Ka lükates mitte. Mingi jeebi mees andis lahkesti meile voolu 40 km enne kodu kooles raip veel korra ära... Siis andis mingi kohalik vanarauaärikas meile voolu. 2km ennem kodu hakkas ka teine pütt jälle tööle...

Rohkem pole treffile enam jõudnud ega tahnud aga tehnika paraneb pidevalt ja vb juba see aasta lähen jälle:)

[randmevääne2]

neid stopplüliti nalju on ka palju olnud aga siin mõned juhtumid ,mis 3-4 a tagasi juhtusid
nimelt pärast järjekordse jawa 634 ostu ei tahtnud mootor koosööd teha ja ei käivitunud.lubas..lubas aga ei midagi.pärast hullemat käimalükkamist jms. hakkasin asja siis uurima ja juurteni välja kiskuma.lõpuks mis selgus...eelmine omanik oli rattale hoopis jawa 638 kolvi installinud,sel teatavasti aknad teise asetusega

üldiselt pole mul kunagi 634-ga vedanud ,nii ka seekord.sai siis kevadel üht taolist siit-sealt mootorist timmitud ja ühtäkki järsku jälle ei käivitu.lükkamisest olin juba väsinud,seega teisele masinale sappa.sai u 50 m ja äkki käis kõmaks ja parema sõel summutist väljas . mis seal ikka ...asja uurima ja selgus et piibud valepidi peal

[Tsikkelröövel]

Jawa-ajastul paar väiksemat asja. Toona mingeid kettalukke polnud. Polnud ketastki. Esiratas käis lukku trosslukuga. No ja siis startisin, ikka kõva gaasiga. Selle lukukese lõikas läbi, nii et ei saanud arugi. Käbla jäi olemata, aga viletsamat tüüpi trossluku mõttetus sai ka selgeks.
Ratast koju veeretanud 2 korda, olid ka oma lollused. 1 asi oli see, et ilmselt vibratsioonist kippus aegajalt ära murduma juhe süütepooli küljest (madalpinge juhe). Seda juhtus korduvalt, aga alati sellise vahega, et eelmise korra jebimine meelest läinud. Alati kaasnes selle asjaga pikalt jama, enne kui vea üles leidsin ja pärast nördimust, et mälu ei ole.
Teine oma lollus oli, kui unustasin sidurikorvi mutri aluse stopperseibi servad üles painutada. Mutter keris end lahti ja korv tuli võlli otsast ära. See oli jube hääl. Korv tuli välja vahetada, muud ei juhtunud. Eelnes muidugi standardne 4 km kojulükkamist.

Üks asi tuli veel meelde - pressisin vastutuult tulla ja mingi hetk jooksis mootor kinni. Vahel ikka juhtus, mõtlesin, et jahutan ta maha, aga silinder osutus jääkülmaks. Ju siis oli jahutus liiga hea ja kuum kolb ei mahtunud enam külmas silindris käima. Vänta ja edasi siis.

[joel]

Pesin survepesuriga tsiklit ja jätsin ööseks seisma, et ära kuivaks. Hommikul hakkan käivitama, aga no ei lähe käima. Lubab kõvasti, peaaegu nagu läheks isegi, aga niipea kui gaasi puutuda, sureb välja. Küll siis sai starteriga käiatud teda ja joostud mööda tänavat käekõrval (krdi raske on, võrreldes punnvõrriga, mille lükkamise kogemus mul eelnevalt olemas oli ) Kirusin endamisi, et never ever ei pese enam survepesuriga tsiklit. Lõpuks jäi pilk pidama bensuosutile, mis punase piiril oli. Keerasin kraani reservi peale, andsin starterit ja ratas käis. Nii täpselt olin viimase sõiduga reservini tühjaks sõitnud paagi. Oli ikka nõme tunne küll

[-PitBull-]

Kas oled kunagi...

...esimest korda elus külgkorviga sõit ja kohe puusse pand?
...tagaistmelt perseli muda sisse lennanud?
...istunud külgkorvi, samal ajal teistele naernud:"Haahaaaa, minu riided jäävad puhtaks" ja peale sõitu olnud ikkagi kõige sitasemate riietega?
...sõidu ajal herilaselt ühe korraliku litaka näkku saanud?

[H2O]

kord jawaga sõites koos sõbraga mõtlesime et kas vinnab koduni välja või ei siis ühel hetkel sai bents otsa siis raputasime veits tsikklit ja panime käima ning saime veel mingi 300m sõita, edasi tuli lükata koduni.

See oli varakevad, kui lumi veel sulas ja kruusateed olid märjad, tulime siis umbes sada kilomeetrit tunnis ja peale kurvi tuli sirge, kuid oh imet , jõgi oli vett üle ajama hakanud ja me avastasime seda liiga hilja ning pidurdada ei jõudnud siis laratasime täiega läbi, mõlemad üleni märjad, kuna arvasime et pidurdamine võib ohtlikuks muutuda.

Suzukiga sõites panin käima tsikkli siis käik sisse ja suri välja ja nii mitu korda siis avastasin et kõljejalg polnud korralikult ülemises asendis, eks ikka on juhtunud igasuguseid asju, kuid need olid märkimisväärsemad

[kris.]

Küljejalast rääkides siis mina jällegist "avastasin" möödunud aasta viimast tankimist lõpetades, et küljejalg, rsk, on juba üleval ... noh see esiklaas oli juba niigi kriimuline tegelikult . Arvatavasti andsin endast suurima energiaimplusi kui eales, et mitte lasta veidi eemal seisvatel automeestel endale appi tulla tsiklit ülesse tõstma. Aga nad olid enda liginemisega juba abi osutanud, sest enne nende nägemist olid kõik ponnistused tankuri vahele vajunud tsiklit püsta tõsta luhtunud . Kes mind nüüd nõrgukeseks liigitavad, siis teile teadmiseks et 400+ kg kaaluvat ratast ei ole võimalik üksinda püsti tõmmata, vaid ainult langus külje poolt tõsta. Aga selle koha peal oli tankur ...

terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light

[CB500]

Kris, su ratas seisis siis tankimise aja ise püsti või??

[kris.]

Kris, su ratas seisis siis tankimise aja ise püsti või??

Tankimise ajal istun seljas ja hoian tsiklit vertikaalis. Mingil põhjusel olin ... arvatavasti ise ... seekord selleks ajaks küljejala ülesse libistanud. Kui nüüd veidi kallutasin et püstolit tagasi panna ... põmm .

terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light

[Mix]

Mul paaril võrril koristab küljejalg end ise ära, kui ratas korraks püsti kergitada. Nii on küljejalaga sõitmaminek välistatud. Aga esimene kokkupuude selle isetagastuva jalaga lõppes küll ratta külili kukutamisega ja - ise veel kõhuli sinna otsa! Tõmbasin teiselt poolt ratta mingil põhjusel korraks püsti ja lasin siis tasakesi tagasi, teades et läheb ikka ilusasti jala peale. No ei läinud! Kui seda lõpuks taipasin, ei jaksanud ka ratast enam püsti hoida. Ja lahti kah ei raatsinud enam lasta...
-
-

[QNN]

...eelmisel suvel Tallinnas Nõmme ristmikul, kenasti autode vahelt esimeseks vajalikku foorituld ootama, pöörded ka nats kõrgemad, kuna aku tahtis väga laadimist. Oi, ma tundsin endal kõigi naiste pilke, kes ristmikku ületasid, lisaks kadedad tüübid, kes neljas suunas autodest piidlesid...ja siis see juhtus - foor andis lubava tule...törts KURJA häält (Aprilia V2) ja siis julm paanika: ei saa enam nokka maha...rippusin lenksu küljes, nagu pool oravat, jalad loha järel. Isegi planeeritud vasakpöördest ei tulnud muffigi välja...keerata ju ei saa vaid tagarattal...lohisesin siis effektselt otse kuhugi kõrvaltänavasse ja oi kui kiiresti kadusin selatkandist.... Pärast suht palju Nõmmet ka välditud

...ja siit loo moraal: R4 jõuallikaga "võrridelt" suurte poiste mänguasjadele (üle)ronimisel peab ikka suht ettevaatlik olema...

[davidsoniharald]

Krt selle automaatse küljejalga ikka vaeva nähtud

Jõuad kuskile peatuspaika, saapatald veidi porine, lükkad jala varbaga välja, hakkad siklit jalale laskma ja viimasel hetkle kargab jalg jälle üles ja ei jõudnud mina siis seda 240kg Yamut püüda... Koos tsikliga külili, jalg kuskil jalatoe all kinni ja häbi taevani... Korra pidi isegi sõber tsikli pealt ära tõstma, sest ei saanud mingi valemiga seda enda pealt ära

[Raiducii]

Jah, selle stopp-lülitiga on tõepoolest juhtud nii, et käivitad ja käivitad a no üldse ei luba. Ning siis avastanud et see on üldse stop asendis. Ning muidugi oli nn "toore klapp" ka asendis kus see oleks olnud lootusetu. Aga näed, nüüd jälle targem selle võrra )

[ollo]

Njah, ma suutsin ka eelmisel suvel ihuüksi kuuma suveilmaga Ristna tuletorni juures pool tunnikest veeta oma mustas goreülikonnas, üritades tsiklit küll starterist, küll lükates (250+ kilo) käivitada... jõudsin juba paagigi maha kruvida, kui silm stopplülitile jäi oi neid lätikeelseid roppusi, mis mu mõttes (ja võimalik, et ka Hiiumaa õhus) siis lendasid.
No ei kasuta ma seda igapäevaselt, aga ju siis kuidagi kindaid käest võttes või tsiklit parkides ta pihta sai. Ehk püsib edaspidi meeles.

[Mix]

...paanika: ei saa enam nokka maha...rippusin lenksu küljes, nagu pool oravat, jalad loha järel. Isegi planeeritud vasakpöördest ei tulnud muffigi välja...
..."võrridelt" suurte poiste mänguasjadele (üle)ronimisel peab ikka suht ettevaatlik olema...

TEHTUD!
Täpselt sama asja kogenud, kuid siiski justnimelt võrriga (ZiD-50). Olin talvel mootoris muukviiliga natuke pillavalt ümber käinud, pluss lisaks veel pika talve jooksul ununenud tagumikutunnetus... ja nii juhtus, et kevade esimesel proovisõidul ratas üllatas oma äkilise paigaltvõtuga. Üldse veeresin oma tolle hooaja kõige esimesi meetreid sadulas et kodumaja juurest tänavale jõuda, vaadata kas autosid ei tule, teha pööre ja piki tänavat siis sõittu katsetama minna...
Tundus, et autodevoolus on just sobilik vahe minule... gaas ja sidur - ja ratas rabas end ootamatult taevapoole. Lenksuküljes rippudes ei osanud gaasi kah enam maha lasta ja nii katapulteerusin lenksus lehvides risti üle tänava, kerge kubemematsuga teiseltpoolt kõnniteeservast üles ja alles siis kuidagi õnnestus rattaüle kontroll taastada. Edasi sõita polnud sealt enam kusagile ja jäin siis seisma ja tegin hääästi asjaliku näo pähe - noh umbes et "tegelikult ma tahtsingi siia sõita"...
Ootasin siis, kuniks kõik minu etteastet näinud rahvas oli tõenäoliselt eemaldunud ja lükkasin ratta veelgi asjalikuma näoga üle tänava - koju tagasi.
-

[petz]

...kui pärast trampliinist õhkutõusmist õhus olles esimene ratas alt ära kukub - sel hetkel tahtsin nii väga, et see mõne sekundine õhulend igavesti kestaks.
lugu järgmine: kunagi ammu-ammu , vanust 10-12, sai valmistatud laudadest päris korralik hüpe ehk trampliin. no sai siis punnvõrriga seal niikaua hüppeid harrastatud kuni selle viimase hüppeni, mil esiratas otsustas õhus olles lihtsalt ära kukkuda. nimelt oli mu võrri esikahvlil selline hea konstruktsioon, et ratas käis sinna vahele nii nagu jalgrattalgi. no ja eks ei pannud tähele, millal mutrid lahti läksid ja siis see juhtuski...mõned päevad hiljem kui juba rohkem liikumisvõimeline olin ,sai esihark kaasaegsema vastu vahetatud.

[K-1]

Sai siis 2006 aasta suvel Kakumäel, Flindi körval olevasse kurvi natuke liiga julge kiiruse ja liiga suure kalde all mindud ja... nätaki! Leidsin ennast keset kurvi asfaltiga lähikontaktis. Kui pärast kerget lohisemist siis püsti töusin , enda heas tervislikus seisundis töestust leidsin, ratta lähedal olevast kraavist ühe vene noormehe abiga välja sain töstetud ja kahjud üle vaadatud - tulid ühed laksu pealtnäinud rulluisutajad minu juurde, küsisid kas mul köik korras ning peale ülimalt rahulikku jaatavat vastust küsisid ,et kas mul seda siis tihti juhtub ,et nii rahulik olen..

Mind ennast ajas sel hetkel meeletult naerma! (mille peale rullitajad mind veel imelikuma näoga vaatasid.)