kottermann

[Mix]

Juba kolmel masinal samade sümptomite puhul aitas vaakumkraani vahetus ja panek voolikule vahele...

Ajan võibolla täielikku umbluud aga: sel moel kraanikohale jääva vedelikusamba kõrgus suurenes selle lõigu võrra, mis ta voolikutpidi karburaatorile lähemale tuli... ja kraani klapile mõjuv jõud suurenes kah mingi illi-tillindiku võrra... ja kui nüüd klapp suht nõrga vaakumi jõul pisutki avanes, siis imbus sealt sama aja jooksul selle sama "illi-tillindiku" võrra ka rohkem bensiini, ja sellest piiizut suurenenud bensiinikogusest juba piisaski mootori normaalseks tööks täispööretel pikema aja jooksul. A see kõik puhtalt minu hetke spekulatsioon ja vaimusünnitis...
Kas kõigil neil juhtudel oli tegemist originaalkarburaatorite ja -õhufiltritega?
Kunagiiii... kusagilt... lugesin, et mõnikord on rolleri toitesüsteem väga piiripeal omavahel kokku "ehitatud". Nii et piisab, kui näiteks panna originaalfiltri asemele miskit veidigi vabalthingavamat ja enam ei teki süsteemis piisavat vaakumit, et vaakumkraan alati avaneks. Sama võib juhtuda suurema lõõriga karburaatori kasutusele võtmisel (on kirjutatud, et see olevat taotluslik, et mopeediks ehitatud sõidukeid liiga kergekäeliselt ja edukalt lihtsa "sportfiltri" paigaldamisega kiiremaks ei tjuunitaks). Mõnikord aga sattuvat ka tehaseseaded ja mootori individuaalsed omadused sellest "piirist" teisele poole ja kapriisseks võib osutuda ka igati stock aparaat...
Ja täisgaasiga sõitmisest: suurim hõrendus sisselaskekollektoris pidavat olema mittetäielikult avatud gaasisiibri korral - ja siis toimib ka vaakumbklapp paremini. Kui lõõr on täielikult avatud (gaas põhjas), siis pidavat hõrendus väiksem olema ja nõrk vaakum ei suuda küllaldaselt bensiinikraani avada, mis lõpetabki mõnikord selle sama täisgaasiga kimamise ennetähtaegselt ära (ja miskipärast arvan, et seda ei juhtu kuni 45km/sõites ..).
Abiks oleks käsitsi keeratav mehhaaniline kraan, või siis elektriline...
Võimalikult jäik ja peenike/lühike vaakumvoolik on kah asjakohane soovitus.