Jumal kaitseb täna lolle... ja mind.

[puhh]

kuigi ise samuti kohanud teel mitmeid loomi alates pisematest (orav või nirk vms olevus, kes vahetult enne esiratast vajutas kõik 20 küünt asfaldi, tekitades nii künnivagudega sarnased vaod, kuid pääses seetõttu ja kergema ehmatusega) kuni põdrani, kellega oleksime tõenäoliselt kohtunud, kui oleksime vaid tiba varem raudtee tõkkepuu tagant sõitma hakanud.
Kuid kõikse huvitavam juhus oli kodukandi kaasvõitlejatega kesköine tsikkliretk u jaanipäeva paiku. Sõitsime kambas (u 5 ratast) ja esimene ratas oli DR800, kuskilt väikese metsatuka vahelt välja jõudes nägin, et mingi valge keravälk kadus vasakule teepervele. Pärast sihtkohas meenutas DR omanik läbielatud sündmust - mingi jänes oli lipsanud teele. Juht oli haaranud kõvemini lenksust, tõmmanud pea õlgade vahele ja oodanud kolakat või jõnksatus või-ükskõik-midagi-sarnast. Aga mis tulemata jäi oligi see kolksatus. Juht hämmastunult vaatas ringi ning kindluse mõttes heitis pilgu ka maha, et mis toimub. Suureks imestuseks avastas ta, et jänes siblib elu eest esiratta ja karterikaitse vahel. Tõenäoliselt oli see mingi sprinteritüüpi jänes ja eriti pikalt ta ei viitsinud meiega kaasa joosta. Muidugi võisid pärast jänesel olla suurest silkamisest silmad punnis peas ja ehmatusest kõht veel mitu nädalat lahti.