Õnnetused mootorratastega
Kirjutan siis järjekordsest kondi murdmisest.
Eile siis kui oli kolmkümmend kraadi sooja ja ei oska sõiduks sobivamat kui T-särk selga midagi leida sest kõik tagid ja kaitsmed tundusid kuidagi väga ülearused ja siis mõtlesin, et lähen Kuusalu polügoonile sõitma ja hiljem võtaks ka suplust.
Sai siis seal paar tundi kaarutatud ja vähe vaadatud kus saaks end leotada aga ujumisest ei tulnud suurt midagi välja sest seltskonnad on jubedad linnakud seal üles ehitanud ja ei leidnud mina seal kohta kus saaks püksata end jahutada. Arvasin, et kaarutan veel ühe tunni ja lasen jalga. Oli tulemas selline pikem sirge ja kaugelt paistis kurv vasakule. Selles mõttes ei midagi üllatuslikku, kõik oli väga lihtne ja kontrollitav, eelnevalt sadu selliseid kurve seal võtnud.
Usun, et sirgel kuskil sada sees ja hakksin esimesi pidureid vajutama ja vist vaatasin, et läheb pikaks ja andsin juurde. Korduvalt olen muutnud pidurdamis jõudu kruusal ja sirgel ja kui loha hakkab tekkima siis ilma mingisuguste emotsioonideta lased vähe järgi ja asi on kodus aga seekord ... oli see nüüd vist mingi naljakas kivi või miski muu mis nagu viskas esiratta tugevalt kõrvale ja siis ma lendasin üle ratta sarveda. Püsti tõustes tundsin, et vasak õlg teeb kummalist valu. Katsudes oli selge kas nüüd liiges väljas või siis rangluu. Siis ma seal mõtlesin mis valikud mul on, kellele helistada ja abi paluda. Sealt metsast ei oleks mind keegi kiiresti üles leidnud aga õnneks oli mul GPS kaasas, mul polnud õrna aimugi kuhu miskit jääb ja vaatasin kus mind üles võidakse leida. Ega seal suurt midagi kirjeldada polnud ja rahvas järvede ääres jäi sinna 15km kaugusele ja Piibe mnt. oli 8km. Kui siia jään siis ei tea millal leitakse ja otsustasin Piibele minna. Aga ega saa ju ratast metsa jäta! Tõstsin siis teise üles ja vaatasin, et plastik on mokas, piduri heeblit ei ole, paak on ära nihkunud ja muidugi lenks oli väga veidra nurga all. Esiratta suhtes seal kuskil neljakümne viiese nurga all. Proovisin kas ratas käimagi läheb ja nagu paugupill
Helistasin sõbrale ja see hakkas kaubikuga Tallinnast Soodla järve juurde tulema ja proovisin kas ühe käega saaks Piibele vastu sõita. Tulin asjaga toime küll kordades kauem kaheksat kilti sõites kui tema Tallinnast sinna aga keegi ei pidanud kedagi otsima ja järgnev olin juba lihtne.
Traumas tehti röntgen ja tulemuseks siis rangluu turritab püsti ja nädala alguses öeldakse kas pean opile minema või miskit muud.
Üks asi siis veel. Ostsin kaks päeva tagasi uued KTM supermoto kindad ja ma suutsin parema käe ära kaotada, vaevatasuks siis ära anda vasak käsi
Eile siis kui oli kolmkümmend kraadi sooja ja ei oska sõiduks sobivamat kui T-särk selga midagi leida sest kõik tagid ja kaitsmed tundusid kuidagi väga ülearused ja siis mõtlesin, et lähen Kuusalu polügoonile sõitma ja hiljem võtaks ka suplust.
Sai siis seal paar tundi kaarutatud ja vähe vaadatud kus saaks end leotada aga ujumisest ei tulnud suurt midagi välja sest seltskonnad on jubedad linnakud seal üles ehitanud ja ei leidnud mina seal kohta kus saaks püksata end jahutada. Arvasin, et kaarutan veel ühe tunni ja lasen jalga. Oli tulemas selline pikem sirge ja kaugelt paistis kurv vasakule. Selles mõttes ei midagi üllatuslikku, kõik oli väga lihtne ja kontrollitav, eelnevalt sadu selliseid kurve seal võtnud.
Usun, et sirgel kuskil sada sees ja hakksin esimesi pidureid vajutama ja vist vaatasin, et läheb pikaks ja andsin juurde. Korduvalt olen muutnud pidurdamis jõudu kruusal ja sirgel ja kui loha hakkab tekkima siis ilma mingisuguste emotsioonideta lased vähe järgi ja asi on kodus aga seekord ... oli see nüüd vist mingi naljakas kivi või miski muu mis nagu viskas esiratta tugevalt kõrvale ja siis ma lendasin üle ratta sarveda. Püsti tõustes tundsin, et vasak õlg teeb kummalist valu. Katsudes oli selge kas nüüd liiges väljas või siis rangluu. Siis ma seal mõtlesin mis valikud mul on, kellele helistada ja abi paluda. Sealt metsast ei oleks mind keegi kiiresti üles leidnud aga õnneks oli mul GPS kaasas, mul polnud õrna aimugi kuhu miskit jääb ja vaatasin kus mind üles võidakse leida. Ega seal suurt midagi kirjeldada polnud ja rahvas järvede ääres jäi sinna 15km kaugusele ja Piibe mnt. oli 8km. Kui siia jään siis ei tea millal leitakse ja otsustasin Piibele minna. Aga ega saa ju ratast metsa jäta! Tõstsin siis teise üles ja vaatasin, et plastik on mokas, piduri heeblit ei ole, paak on ära nihkunud ja muidugi lenks oli väga veidra nurga all. Esiratta suhtes seal kuskil neljakümne viiese nurga all. Proovisin kas ratas käimagi läheb ja nagu paugupill
Helistasin sõbrale ja see hakkas kaubikuga Tallinnast Soodla järve juurde tulema ja proovisin kas ühe käega saaks Piibele vastu sõita. Tulin asjaga toime küll kordades kauem kaheksat kilti sõites kui tema Tallinnast sinna aga keegi ei pidanud kedagi otsima ja järgnev olin juba lihtne. Traumas tehti röntgen ja tulemuseks siis rangluu turritab püsti ja nädala alguses öeldakse kas pean opile minema või miskit muud.
Üks asi siis veel. Ostsin kaks päeva tagasi uued KTM supermoto kindad ja ma suutsin parema käe ära kaotada, vaevatasuks siis ära anda vasak käsi