sõiduvarustuse kohta artikkel Part II - Kiivrid

[Tsikkelröövel]

Hm, kellele tütar, kellele ämm. Muide, mu kiiver vastab kõigele vaatamata kõigile nõuetele.
Siiski, aga nüüd AUSALT: kui palju on olnud juhtumeid, kus nõuetele vastav odav kiiver ise on põhjustanud sõitja surma seal, kus kallim oleks ta ellu jätnud? 70-ga pea ees bussi lennates ei päästa sind ükski kiiver. Sest pidurdust 70 km/h kuni 0-ni distantsil mõni sentimeeter, ei pea vastu mitte ükski aju. Puust, siis ehk. See on füüsikaliselt võimatu parimagi kiivriga, isegi kui kiiver ise ei purune ja selle sisu töötab perfektselt, seega sellised juhtumused võime ilmselt vaatluse alt välja jätta.
Niipalju, kui mina näinud olen, on praktiliselt alati olnud tegu sellega, et kiivri rihm oli lahti või oli kiiver suur ja tuli üle pea ära vmt. Igaühe kogemus on ju vaid oma kiivriga. Käin üle kaela, kiidan, et hea kiiver päästis minu. Aga kust ma tean? Need mehed, keda ei päästnud, enam ei räägi ju?
Ohutustest ja selle andmed? Seda võiks uskuda, samas olen absoluutselt veendunud, et kiiver, mis oleks ohtlik, ei saaks mingil juhul ka heakskiitu.
Seega, kuidas on asi tegelikult? Puhutud jutuga on nii, et see lendab tuulde.
Kogemused... hmm ca 100 000 km ei ole mu suhtumist muutnud. Tänaval. Mitte ringrajal, ma pole seal käinud ja ei kipu ka. Pole minu stiihia. Mulle meeldib lihtsalt sõita. Aga ei vaimustu eriti ülisuurtest kiirustest ega ka suurtest mootoritest. Olen kindel, et ei suuda iialgi isegi oma 48-t kW lõpuni ära kasutada. Ja olen ka absoluutselt veendunud, et suur osa meist sõidab masinatega, millel oleks meile kaugelt rohkem pakkuda, kui me iial tegelikult ära kasutama võimelised oleme.
Mina ei pea end kõvaks meheks. Tegelikult isegi mitte kogenuks. Siinkohalgi ütlesin oma arvamuse. Ja mind ei häiri kuidagi kellegi teistsugune arvamus. Sest sellel teisel võib vabalt õigus olla.