Avalik pöördumine: lõpp kaosele Eesti teedel!

[okaloka]

Kõik muutused, nii suured kui väikesed, saavad alguse ühest inimesest.

Pole mõtet ajada sellist juttu, et alla 100 ei ole võimalik Tartu maanteel sõita, või et kuna kõik sõidavad linnas 65ga siis sõidan mina ka. Sama hea on öelda: "süstin ennast, sest teised süstivad ju ka kõik".

Sõitsin ka mina varem "nii nagu teised". Alates eelmise aasta augustist sõidan nii, nagu liikluseeskiri ette näeb. Hiljem lisandus auto peale ka kleeps "Sõidan reeglite järgi". Liikluseeskirjas on kirjas nii ohutu kui ka viisakas liiklemine.

Mul kulub nüüd vähem kütet, vähem närve. Neid kes minust mööda sõidavad näen ma järgmise foori taga, vahe on selles, et mina linnaliikluses praktiliselt seisma ei jää ja pidureid kasutan üsna vähe. Kulgen rahulikult. Aega punktist a punkti b jõudmiseks kulub muide sama palju.

Maanteel sõidan nii nagu märgid või teeolud lubavad. Topeltvähem on möödasõite, kus laupkokkupõrke oht kõige suurem. Aega tallin-tartu liinil "kaotan" 10-15 min - aga "võidan" elu.

Asja "point" on selles, et jah - saab küll väga edukalt liigelda eeskirja järgi. Küsimus on pigem selles kas inimene ühel hetkel selle enda jaoks lahti suudab mõtestada. Noore uljaspeana kui esimesed load kätte sain, siis mina ka aru ei saanud. Hiljem, arusaaja inimesena eeskirja tsiklieksamiks õppides lugesin mõttega läbi ja sain aru.

Veelkord - alustage iseendast, las teised süstivad.