Avalik pöördumine: lõpp kaosele Eesti teedel!

[all]

Selle statistikaga mille põhjal meile mingeid numbreid loetakse ei pruugi alati olla õigesuunaline. Kahjuks on need tulemused tihti poliitilised tõmbehoovad. Liikluses on kõik protsessid inertsed. Kui me oleme terve iseseisvusaja seaduslikku nõrkust ära kasutanud siis lähemate aastate jooksul ei ole mingeid trastilis muudatusi oodata. See nö. suur kiiruse ületamine ei ole kindlasti eesti puhul suurim õnnetuste põhjustaja, täpselt sama asi kehtib joogiste peadega sõitjate kohta. Muidugi on täiesti õige et napsus peaga ei ole roolitaha üldse mingit asja. Samas see plus 10km kiiruseületust on maailmapraktikas täiesti toimiv ja ega meilgi sellepärast väga karistata. Kui nüüd suurte kampaaniate korras pannakse korrakaitsjate aur ainult kas kiiruseületajate püüdmiseks või alko reidide läbiviimiseks siis julgen öelda et paljud väiksed rikkumised jäävad tähelepanematta. Liikluses valitseb lohakus ja elementaarsete liikluseeskirjade mittetundmine.
Inimesed näiteks ei viitsi suunatulesi näidata ega foori keelava tule ajal sõidukit peatada.
Liikluseeskirja ei pea peast teadama nagu ekslikult arvatakse, tuleb teada põhitõdesi ja neid oskulikult kasutada. Parema käe reegel on üks alustalasi liiklemisel. Vaadake mis toimub suuremates parklates, reguleerimata ristmikel ja näiteks sõiduradade vahetusel.
Lihtsalt ei teata kuidas käituda.
See on ka õige et kõik õpetus alagb kodust. Kui isa ütleb oma teismelise poja juuresolekul et kuradi mendid jälle karistasid teda siis on selge et noore poisi mällu sööbib just see fraas sest vaevalt nüüd tema suur eeskuju "isa"süüdi oli.
Riigil on endal palju teha, kasvõi näiteks alkoholipoliitika osas.
Samas meil endil on vägapalju tegemata kodutööd. Alustades kasvõi enda kontrollimisest ja tahtest natukenegi tähelepanelikumalt ja heatahtlikumalt liikluses osaleda.