Motoküsitlus → Kokkuvõte uurimusest

[Criffin]

Eesmärk, olulisus, uudsus
Antud uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, miks pöördutakse mootorratturi elustiili juurde, kuidas selleni jõutud on ning mis on see, mis köidab just kõige enam. Olulisel kohal olid selle elustiili positiivsed ja negatiivsed küljed.
Tegemist on suhteliselt uurimata teemaga ning varasemaid uuringuid, vähemalt midagi põhjalikku tehtud ei ole. Samas on see teema hetkel aktuaalne, kuna iga aastaga tuleb mootorrattaid üha enam juurde ning just mootorratturite seas on viimaste aastate jooksul juhtunud palju liiklusõnnetusi. Tavaarvamuste kohaselt on just mootorratturid need, kes nende põhjustajateks on. Oluline oligi uurida, mida arvavad just mootorratturid ise kõige selle kohta. Kuigi tegemist on suhteliselt väikese mahulise uuringuga, võiks see siiski olla mingi alus juba põhjalikumale uuringule.

Alateemad
Peamine eesmärk oli teada saada, mis on see, mis paelub selle elustiili juures kõige rohkem, kuid samuti oli oluline koht antud uuringus ka mitmetel alateemadel:

1. Teiste liiklejate suhtumine mootorratturitesse
2. Teede olud Eestis
3. Liikluseeskirjad ja liiklusõnnetused
4. Varuosad, varustus

Hüpoteesid

1. Mootorratturite arvates on teiste liiklejate suhtumine nendesse negatiivne
2. Tavaarvamuse kohaselt juhtub viimastel aastatel palju liiklusõnnetusi just mootorratturite seas, kuna nad on liikluses vähem tähelepandavamad.

Uuritav kontingent, andmekogumise viis ja tööde protseduur
Käesolev uurimus viidi läbi kvantiivse internetiküsitluse meetodil. Sihtgrupiks olid mootorratturid Eestist. Vastav link uuringule oli ülesse pandud Eesti suurimasse mootorratturite kogunemispaika internetis- motoportaali www.biker.ee Uuringu valimisse haarati kõik antud küsimustikule vastanud inimesed. Andmetöötlus toimus SPSS-is.

Tulemused, analüüs
Laekunud ankeetide lõplikuks arvuks oli 421. Järgnevalt on välja toodud tulemused protsentides vastavalt küsimuste järjekorrale. Tabelites toodud protsentuaalsed väärtused on arvutatud täiskohtadele.

Esimese küsimuse puhul, mis kujutas endast maatriksit, taheti vastust kõikidele variantidele. Variant A. Sõidan juba lapsepõlvest peale, vastas „Eelkõige” 37%, „Ka see” 32%, „Seda mitte” 29%.
Variant B. Huvist tehnika vastu, vastas „Eelkõige” 44%, „Ka see” 46%, „Seda mitte” 9%.
Variant C. Sõprade kaudu, vastas „Eelkõige” 19%, „Ka see” 51%, „Seda mitte” 28%.
Variandi D puhul sai kirjutada ise midagi muud. Kuna vastuseid oli väga palju ja enamus väga erinevad siis toon siin välja need, mida rohkem kui üks kord pakuti. Näiteks kirjutati, et mootorratasteni jõuti soovist uusi asju proovida/ teha midagi erilist/ midagi uut, kiirusejanu esines ka mitmel korral nagu ka vabadus ja seda, et sõidetud on juba mitu põlve järjest/ pisik ammu sees. Mõned mainisid ka motomatkamist ning lihtsalt huvi mootorrataste vastu.

Teine küsimus, millega taheti teada saada, mis paelub teid selle elustiili juures kõige rohkem, vastasid 35%, et „Adrenaliin”, 17% „Seltskond”, 8% „Kiirus”, 14% „Ühtekuuluvustunne”, 18% „Tehnikahuvi”. Kuna oli ka võimalik oma variant kirjutada, siis tooks siin välja peamised. Kõige rohkem oli ära märgitud, et kõik variandid koos on see, mis kõige enam just paelub. Teiseks oli üpriski palju mainitud, et just vabadus on nende jaoks oluline tegur, samas oli ka vastuste hulgas variante nagu „Lihtsalt mõnus”, „Sõidunauding”, „Vahetum kontaks ümbritsevaga” ja „Pingetest vabanemine/vaheldus/igapäeva rutiinist eraldumine”.

Ainukese avatud küsimusega taheti teada saada, kas selle elustiili juures ka mingeid miinuseid on. Siinkohal tooks välja olulisemad. Kõige rohkem ehk siis 26 % vastasid, et selleks on kindlasti sõltuvus ilmast. Siia hulka kuuluvad ka vastused nagu näiteks Eesti kliima, talv ja lühike sõidu hooaeg. Ka peeti miinuseks seda, et sõitmine on küllalti ohtlik ning õnnetuse korral võivad vigastused olla tunduvalt suuremad, kui autoga sõites. Ohtlikkust pidas miinuseks 14% vastanutest. 11% tõi välja selle, et mootorrattur olla on suhteliselt kallis. Järgnevad 9% pidas miinuseks madalat liikluskultuuri (tähelepanematud autojuhid), 4% negatiivset imagot (mootorrattureid peetakse ülbeteks, pättideks jne.). Väga väike protsent vastas, et ei olegi miinuseid ning toodi ka välja veel seda, et aega jääb väheseks nii pere kui ka muude toimetuste jaoks.

Küsimuse „Mis nõuab selle elustiili juures kõige suuremaid kulutusi? tulemused on järgmised: „Sõiduvarustus” vastas 40% vastanutest, „Varuosad” 16%, „Kütus” 28% ja „Hooldus” 9%. Ka selle küsimuse puhul oli võimalik oma variant kirjutada. Kõige rohkem pakuti siin välja seda, et ratas ise (ratta soetamine) ongi kõige kulukam. Toodi välja ka variante, et kõik eelnevad ehk siis sõiduvarustus, varuosad kütus jne kokku. Märkimist tasuvad veel tuunimine, kokkutulekute/ürituste piletite hinnad ja ratta üha uuema vastu vahetamine, mida pakuti kõiki võrdselt.

Küsimusele, „Kuidas hindate Eesti teede olusid mootorrattaga sõitmiseks?” pidasid 3% teid „väga headeks”, „Pigem hea” vastas 40%, „Pigem halvad” 47% ning „Halvad 10%.

Kuues küsimus „Kas peate mootorrattaga liiklemist Eesti liiklusoludes turvaliseks?” tulemused on järgmised: „Jah” vastas 3%, „Pigem jah” 26%, „Pigem ei” 53% , „Ei” 18%.

Järgmisele küsimusele, kus taheti teada saada, milline võiks olla mootorratturitele sätestatud piirkiirus Eestis, vastasid „Praegusest kõrgem” 43%, „Sama, mis praegu” 56%. Vastusevarianti „Praegusest madalam” ei valinud mitte keegi.

Kaheksandale küsimusele, „Kas Eesti teeolud on kooskõlas kehtivate kiiruspiirangutega? Vastasid 12% , et „Jah, on kooskõlas”, 65% „Enamvähem”, 18% „Pigem mitte”, 4% „Ei ole kooskõlas”

Küsimuse „Kuidas hindate teiste liiklejate suhtumist mootorratturitesse Eestis?” tulemused on järgmised: „Positiivne” 5%, „Pigem positiivne 40%, „Pigem negatiivne” 46%, „Negatiivne” 8%.

Küsimusele, „Mida arvate sellest, et iga aastaga tuleb mootorrattureid üha rohkem juurde?” vastasid 57%, et see on „Positiivne”, 35% „Pigem positiivne”, 5% „Pigem negatiivne” ning 2%, et see on „Negatiivne”.

Üheteistkümnes küsimus käsitles liiklusõnnetusi. Taheti teada, mis mootorratturite arvates see peamine, miks on viimastel aastatel juhtunud palju liiklusõnnetusi just nende seas. Selle küsimuse puhul oli võimalik valida kuue variandi vahel või siis oma vastus kirjutada. 25% vastasid, et nende arust on õnnetuste põhjustaja „Mootorratturite vähene sõidukogemus”, 15% olid nõus variandiga „Liikluseeskirjade rikkumine/kiiruse ületamine (mootorratturite seas), 27% vastas „Mootorratturite üha suurenev arv liikluses”, 19% „Teiste liiklejate hoolimatu suhtumine mootorratturitesse”, 1% „Alkohol/mõnuained”, 9% „Teiste liiklejate vähene tähelepanematus. Vastustest, mis oli ise kirjutatud võiks välja tuua järgmised: kõige enam pakuti, et kõik variandid kombineeritult on peamisteks õnnetuste põhjustajateks. Siis veel näiteks, et amatööridest juhid, enda oskuste ülehindamine, madal liikluskultuur, rumalus ja suured kiirused.
Kaheteistkümnenda küsimusele „Kuidas hindate mootorratturite koolituse kvaliteeti autokoolis?” vastanud jaotuvad protsendiliselt järgmiselt: „Väga hea” vastas 4%, „Hea” 19%, „Keskmine” vastas 36%, „Alla keskmise” 19%, „Ei oska hinnata” vastas 22%.

Järgmine küsimus, millega taheti teada saada, kui hea on mootorrataste varuosade kättesaadavust Eestis, vastasid 8%, et see on „Väga hea”, 61% et „Pigem hea”, 7% „Pigem halb”, „Halb” vastas 22% ja 2%, et see on „Väga halb”.

Viimane küsimus „Kuidas teostate põhiliselt mootorratta hooldust/remonti?” tulemused on järgmised: „Teen ise” vastas 57%, „Koos sõpradega 15%, „Remonditöökojas 17%, „Esinduses” 10%. Selle küsimuse juures oli ka võimalik ise midagi muud kirjutada, kuigi seda varianti eriti kasutatud ei oldud. Ja kui oli kasutatud siis enamasti selleks, et mitut varianti välja tuua. Paaril korral oli mainitud, et rasekemad tööd tehakse remonditöökojas, kergemad ise või siis, et hooldus ise ja remont töökojas. Kaks inimest olid ära märkinud ka seda, et remonti teostatakse interneti abiga ning üks, et Service manuaalide järgi.

Analüüs:
Esimesena püstitatud hüpotees, et mootorratturite arvates on teiste liiklejate suhtumine nendesse negatiivne, leidis tõestust sedavõrd, et peaaegu pooled vastas „Pigem negatiivne”, kuid samas 40% pidasid ka suhteid „Pigem positiivseteks”.
Teine hüpotees, et tavaarvamuse kohaselt on viimastel aastatel palju õnnetusi just mootorratturite seas, kuna mootorrattad on liikluses vähem tähelepandamatud, siiski tulemuste järgi paika ei pidanud. Peamiseks põhjuseks peetakse ikkagi motorrataste üha suuremat arvu liikluses. Püstitatud hüpoteesiga nõustus ainult 9% vastanutest.

Probleemid, ideed tulevikuks
Probleemid: Kuna küsitlus sai ülesse pandud foorumisse, siis oli ka seal samas võimalik mulle kommentaare kirjutada. Sõna „elustiil” tekitas mõningate puhul suurt vastukaja. Teine asi mida ka paljud kirjutasid oli see, et nende küsimuste puhul, kus tuli valida peamine oleks võinud saada mitut vastusevarianti valida.
Ideed tulevikuks: Kuna antud uurimus on suhteliselt väikese mahuline ja liiga üldine, siis tulevikus võiks teemate põhjalikumalt käsitleda. Kindlasti oleks huvitavam endal viia läbi intervjuud, kuigi see nõuaks juba hoopis rohkem aega ja põhjalikumat lähenemist.