kütus: 95 vs. 98
Moderaator: Moded
piloot kirjutas:Kommionu kirjutas:nonii... Pajata siis kuskohast see lennukikütus siis ikkagi tuleb....
Samalt lehelt, kust sa copy tegid Lajali tel. nr Mobiil: 5010520 aga tegelt sul polnudki seda vaja ju teada, kust see tuleb.
Mis ma selle Lajali tel. numbriga teen???
Küsimus oli ju KUSKOHAST LENNUKI BENTS TULEB??? Kui keegi teab, siis palun vastaku... Telefoninumbreid ja bentsu teemas tähtsust mitteomavaid vastuseid ei soovi...
-
- Postitusi: 2130
- Liitunud: 10 Sept 2005, 19:18
- Tsikkel: Varadero XL1000 Husaberg FE570
- Asukoht: Rakvere
Krt, jutt jaba vahepeal lennukikütusele läinud, minu tähelepanematus.
Omalt poolt võin lisada, et LENNUKI BENSIINI sai ise hangitud lennuväljadelt, minu mälu järgi oli margiks siis B91 ja oktaanarv seal 116-118 juures. Kust see praegu tuleb - vaevalt , et kusagilt tanklaketist ammendavat vastust õnnestub saada
Samas lennukiKÜTUS(nüüd lugesin õieti) on hoopis teine teema ja olen kindel, et sul pole seda kusagile sisse kallata va. õlipõletisse. Seda on käest läbi käinud kümnete tonnidega.
Huvitav kas see"välismaa" kütusega rohkemate kilomeetrite läbimine kehtib ainult diislite kohta. Ma olen paar korda 2,4 otsepritsega bensakal mõõtnud lootuses, et saan ka kellegile öelda, et vaat Stockis või Hesas tankisin ja kus sai alles sõidetud... No mitte essugi. Oleks siis meetrigi kaugemale vedanud kui kodusega...
Kuna mitte kuskilt mitte midagi pole vahet täheldanud, siis 95 ja ilma lisadeta. Cagivale aga maitseb 98 paremini. Käivitub pehmemalt, töötab pisut paremini. Vahe on tajutav. Aga kõigel muul tehnikal pole mitte kunagi mitte midagi täheldanud. Nitrod ja Ultimad jms kõik on proovitud. Viimastega võib olla tekib pideva kasutamise puhul mingi efekt, Aga ma kardan, et ma müün enne auto maha ja mis ma siis ikka järgmisele seda efekti ostan
-
- Postitusi: 199
- Liitunud: 05 Juun 2005, 22:08
- Tsikkel: Yamaha XJ900, VStrom 650
- Asukoht: Võrumaa, Värska
all kirjutas:Rubberoid kirjutas:mulle öeldi et 98 kasutades lähevad leegitorud siniseks 95 aga mitte?
Kusjuures ise sõidan 95-ga. Pannes ühe korra 98 olid leegikad kohe sinised. Erilist mineku vahet küll ei täheldanud.
Mootor pritsung, lisasid ei kasuta.
Autol segan diisli sisse 2T õli (umb. 200g 60L kohta).Kurat ja mul sama asi liitekohast täitsa sinised
![]()
Hakkan mõtlema et kui ratta ostsin seda ei täheldanud.
Minu rattal läksid ka leegikad liitekohtadelt 98-ga kohe siniseks...
Kasutage seda kütust,mis on ette nähtud just teie rattale(manualis on kirjas,mõnel rattal ka kleepekas paagipeal).Insenerid ei ole seda lambist võtnud,millega peaks teie mootorratta mootor töötama.Tegemist on tavalise soojusmootoriga,kus toimub Carnot Nicolas Leonard Sadi protsess-ja sellele põhinedes on ka need insenerid selle mootori valmistanud.Kui ei tea,mida muudad ja miks ,siis ei maksaks seda siiski teha.
Kõigepealt:mis tähendab oktaaniarv??-Oktaaniarv on suurus millega mõõdetakse bensiini plahvatuskindlust st. isesüttimisele vastu seista(diiselkütusel vastavalt tsetaaniarv).Oktaaniarv määratakse ühel ja samal stendil kahel erineval meetodil:mootormeetodil(MON) ja uurimismeetodil(RON).Erinevus seisneb tööreziimis.Uurimismeetodil on tööreziim kergem,mistõttu on RON üldjuhul mootormeetodist 4-10 ühikut suurem.Uurimismeetodil määratud oktaaniarv korreleerub paremini väikestel kiirustel tekkiva detonatsiooniga,mootormeetodil määratud okt.arv aga kõrgtemperatuurilise ja osalise koormuse korral tekkiva detonatsiooniga.Nõrk detonatsioon vähendab mootori võimsust 1-2% ,keskmine detonatsioon 4-5% ja tugev detonatsioon umbes 10%.Detonatsioonilisel põlemisel tõuseb väljalaskeklapi temperatuur 800C¤ ni ning silindri ja rõngaste kulumine suureneb 2-3 korda.Järsud rõhutõusud lõhuvad mootorit mehaaniliselt.Suurematel pööretel pole ka keskmine detonatsioon hästi kuuldav.Detonatsioon põhjustab ka hõõgsüüdet.Jällegi kuumeneb mootorüle ning tekivad järsud rõhutõusud.Pikaajaline detonatsioon võib põhjustada laagripukside purunemist,pragude tekkimist silindrikaanes,kolvipõhjade läbipõlemist.
Detonatsioonikindluse tõstmiseks kasutatakse mitmesuguseid antidetonaatoreid,näiteks kaaliumi- ja hapnikuühendeid, alkohole(nt.etanool) ja eetreid(metüültributüleeter).Detonatsioonikindluse tõstmiseks lisatakse bensiinile ka aromaatseid süsivesinikke.
Oktaaniarvu suurendavad lisandid mõjuvad RON-ile ja MON-ile isemoodi.Okt.arvu tõstvatel alkoholidel ja eetritel põhinevate lisandite hulka piirab nende kahjulik mõju.Nad võivad mõjuda agressiivselt metallidele ja plastidele,järsul kiirendamisel liialt lahjendada küttesegu ja põhjustada mürgiseid heitmeid.Suure oktaanarvuga kütuse kasutamine väiksema surveastmega mootoris ei ole ratsionaalne.
Leegi levimise kiirus max 20-40m/s -kui on s**t segu võib leegi levimise kiirus olla näiteks 2000m/s,mis põhjustab liiga kiiret rõhutõusu.(Kui siin foorumis saaks joonistada teeks kohe yhe ägeda diagrammi ka seda kirjeldama).Lennukikütuse ümber on alati suur kära ja palju arvamisteadmisi tegelikult ei ole tegemist mitte millegi maagilisega.(eriti ägedad on kalamehejutud,kus on tegevus lõppend üle korstna lendamisega).Olete tähele pannud kuidas käivitub tavaline lihtne tähtmootoriga lennumasin?? Kütuse valmistamisel on lihtsalt lähtutud kasutamiskeskkonna eripärast,mis antud juhul on suhteliselt kõrgel ja tegemist erineva rõhuga kui maapeal.Selle kohta oli mul kusagil hunnik toredaid diagramme ja võrdlustabeleid temperatuuride ja viskoossuste kohta.aga ei viitsi eriti otsima hakata ja ega see teile midagi ei annaks ka.
Eesti tanklatest võib leida üldjuhul kvaliteetset kütust.Võite julgelt osta.
Kui keegi tahab täpsemalt ennast asjaga kurssi viia siis alustage raamatukogudest,sealt võib üllatavalt palju erialast kirjandust leida.Näiteks päris põhjalik peaks olema: Gasoline-Engine Management. R. Bosch GmbH, 1999 (tuli esimesena pähe,võin eksida).
Kirjutaks edasi aga parema meelega ära sauna.
Edukat tankimist.....
Üks tähelepanek veel:millegipärast ostes elektritoote jägitakse piinliku täpsusege,et kõik oleks vastavalt tootja eeskirjadele.Ei hakata proovima,et mis juhtub,kui lülitada sisse kõrgema pinge või suurema voolutugevusega.a la. ostsin pesumasina,lasin 100 amprit suurema voolu sisse,hoopis puhtam pesu.
-
- Postitusi: 1754
- Liitunud: 27 Dets 2005, 17:55
- Tsikkel: Kawa GPZ 550, W800, Jawa 350
- Asukoht: Tartu
- Tänatud: 27 korda
Kaldun siinkohal ka skeptikute poolele, kui jutt käib tavalistest autokütustest 95 vs. 98. Liigutud suviti pikki otsi Skandinaavias ja ei suuda ka tuvastada, et aparaat (küll siis auto) kuidagi kaugemale või edukamalt liikunuks.
Leian ja olen kogu aeg kinnitust saanud tõsiasjale, et kui kütust pole just sihilikult solgitud, käib mootor kõige paremini kütusega, mis on talle tehase poolt ette nähtud. Kusjuures sinnamaale välja, et juba noortsiklistina panin tähele, et vana Jawa jooksis 76-ga paremini kui 93. Ning mu deforseeritud Moskvits liikus ka 76-ga paremini kui 95-ga.
Ega kõrgem oktaaniarv ei tee bensiini kvaliteetsemaks ega tõsta ka mingil kujul tema energiasisaldust. Ta lihtsalt vähendab bena kalduvust detoneeruda ja võimaldab seda kasutada seega kõrgema surveastmega mootoris.
Aga teemal, MIKS 76-mootor 76-ga tõesti paremini käis, vat see teema huvitaks küll. Tekib seal ikkagi mingi vahe põlemisrežiimis või? Ja miks?
-
- Postitusi: 2392
- Liitunud: 23 Mär 2004, 18:11
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 12 korda
- Tänatud: 24 korda
spinna kirjutas:Huvitav kas see"välismaa" kütusega rohkemate kilomeetrite läbimine kehtib ainult diislite kohta.
Sugugi mitte, bensiiniga täpselt sama effekt - paagitäiega saab rohkem sõita. Keskmine kiirus - sama. Tsikli koormatus - sama. Ilmastikuolud - samad. Erinevusi võiks otsida ehk teepinna kattest - kipub üldjuhul veidi siledam olema (ma ei räägi aukudest vaid pinnakattest). Vahe ei ole niiväga suur aga täiesti olemas - Venture kütusekulu 100km peale 0,5-0,7L väiksem kui Eesti ja Baltikum.
terv
kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light
-
- Postitusi: 1754
- Liitunud: 27 Dets 2005, 17:55
- Tsikkel: Kawa GPZ 550, W800, Jawa 350
- Asukoht: Tartu
- Tänatud: 27 korda
kris. kirjutas:Sugugi mitte, bensiiniga täpselt sama effekt - paagitäiega saab rohkem sõita. Keskmine kiirus - sama.
Endal täpselt sama asi meeles... Vedasin vanasti läbi rootsi autosid ja siis tuli rootsis keskmiseks kütusekuluks (autopiloot ja 100km/h) 6,5l/100km... ja siis sama test siinsel trassil Tal-Pär kohaliku kütusega ja samade parameetritega oli 7,1l7100km...
Test toimus 3-4 aastat tagasi ja võibolla oli siis ka siine kütus solgim...
-
- Postitusi: 1097
- Liitunud: 03 Mai 2005, 20:30
- Tsikkel: enduro ja asfalt
- Asukoht: Anija vald
- Tänanud: 3 korda
- Tänatud: 1 kord
Kommionu kirjutas:kris. kirjutas:Sugugi mitte, bensiiniga täpselt sama effekt - paagitäiega saab rohkem sõita. Keskmine kiirus - sama.
Endal täpselt sama asi meeles... Vedasin vanasti läbi rootsi autosid ja siis tuli rootsis keskmiseks kütusekuluks (autopiloot ja 100km/h) 6,5l/100km... ja siis sama test siinsel trassil Tal-Pär kohaliku kütusega ja samade parameetritega oli 7,1l7100km...
Test toimus 3-4 aastat tagasi ja võibolla oli siis ka siine kütus solgim...
Mis sõidukiga testi tegid, et nii hea tulemuse said kohe?
servis kirjutas:Üks tähelepanek veel:millegipärast ostes elektritoote jägitakse piinliku täpsusege,et kõik oleks vastavalt tootja eeskirjadele.Ei hakata proovima,et mis juhtub,kui lülitada sisse kõrgema pinge või suurema voolutugevusega.a la. ostsin pesumasina,lasin 100 amprit suurema voolu sisse,hoopis puhtam pesu.
Utreerimiseks sobiks antud kontekstis ja eriti füüsikaliselt paremini voolutugevuse (amper) asemel pinge (volt). Ehk siis " lasin 100 volti suurema pinge sisse". Mind kohe huvitaks kuidas saaks tellimise peale 100 Amprit suurema voolu pesumasinasse lasta (voolutugevus ju tarbijast sõltub).
Aga ülejäänud jutt oli asjalik.
WR400F
Opinions are like assholes – everybody has one.
saqu kirjutas:servis kirjutas:Üks tähelepanek veel:millegipärast ostes elektritoote jägitakse piinliku täpsusege,et kõik oleks vastavalt tootja eeskirjadele.Ei hakata proovima,et mis juhtub,kui lülitada sisse kõrgema pinge või suurema voolutugevusega.a la. ostsin pesumasina,lasin 100 amprit suurema voolu sisse,hoopis puhtam pesu.
Utreerimiseks sobiks antud kontekstis ja eriti füüsikaliselt paremini voolutugevuse (amper) asemel pinge (volt). Ehk siis " lasin 100 volti suurema pinge sisse". Mind kohe huvitaks kuidas saaks tellimise peale 100 Amprit suurema voolu pesumasinasse lasta (voolutugevus ju tarbijast sõltub).
![]()
Aga ülejäänud jutt oli asjalik.
Pinge kasvades kasvavad ka amprid(jutt siis elektrivõrgu kohta). Ja kurja ei tee niivõrd pinge kui just vool.
-
- Postitusi: 297
- Liitunud: 17 Okt 2006, 10:59
- Tsikkel: 900 Hornet / 650 Scrambler
- Asukoht: Bern / Tallinn
- Tänatud: 1 kord
See jutt, et te "välismaa" kütusega rohkem sõitta saate peab ilmselt ka paikka, aga ärge unustage, et teie näidetes toodud maadel on ka teed oluliselt siledamad ja auguvabamad, mistõttu veeretakistus väiksem.
Iga suvaline teekonarus ja auk summutab juba liikumisenergiat kummide ja vedrustuse deformeerimisse.
Aga noh sellegipoolest olen nõus, et meil solki pensu pähe müüakse, ehhki minu ratsu pole kunagi 95 peale köhinud.
Ja kuna 95 rahakotiga paremini läbi saab siis seda ma ka paaki valan.
kaska kirjutas:See jutt, et te "välismaa" kütusega rohkem sõitta saate peab ilmselt ka paikka, aga ärge unustage, et teie näidetes toodud maadel on ka teed oluliselt siledamad ja auguvabamad, mistõttu veeretakistus väiksem.
Iga suvaline teekonarus ja auk summutab juba liikumisenergiat kummide ja vedrustuse deformeerimisse.
Ilmselt on siiski mõeldud välismaiste kütuste kasutamist Eesti teedel
Honda CB 450N - tehase poolt ette nähtud oktaanarvuga 95 bensiin. Mõtlesin, et hoian ratast hästi ja hakkasin sõitma 98-ga. Minekus erinevust ei täheldanud. Mõne aja pärast märkasin, et ca 20a ilusti läikinud leegitorud on muutunud tuhmiks ja sinakaks (ei teadnud siis veel, et sellel võib olla seos kõrge oktaanarvuga kütusega). Kui kuulsin, et 98 võib seda teha, tankisin 95-t. Mootor hakkas käima tuntavalt ühtlasemalt, vaiksemalt ja jõulisemalt!
Minu järeldus: stock-seades ratta puhul pane seda kütust, mida tootja soovitab.
-
- Postitusi: 1193
- Liitunud: 03 Juul 2006, 12:59
- Tsikkel: Yamu FJR 1300, Yamu WR 450
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 1 kord
Mindestoktzahl von 91 - madalaima oktaanarvuga alates 91
Tsiteerin 600 Fazeri (2000.a)
Owners manual --->
Recommended fuel:
Regular unleaded gasoline with a
research octane number of 91 or
higher.
NOTE: @
If knocking or pinging occurs, use a different
brand of gasoline or higher octane
grade.
Ise sahistan ka 98-ga ringi
-
- Postitusi: 222
- Liitunud: 24 Mär 2008, 15:26
- Tsikkel: R1200GS
- Asukoht: TLN
- Tänanud: 1 kord
- Tänatud: 3 korda
Koolipäevilt, Naamsi mootorikütuste loengust mäletan tema soovitust kasutada üle 200 000 km-se läbisõiduga bensiinimootoritel ühe astme võrra kõrgema oktaaniarvuga bensiini, kompenseerimaks põlemiskambri kaane tahmamisest jms tingitud surveastme suurenemist. (see on siis teatavasti põlemiskambri ja silindrimahu suhe). Samas, detonatsioonianduritega mootor suudab detonatsiooni aspektis loomulikult ka ise oma tööd vastavalt reguleerida, seda aga loomulikult võimsuse arvelt.
OT1: teles jookseb statoili kütuste reklaam, kus kellegi käsi joonistab mootoriit ja selle tööd, ning targutatakse peale, et nii, nüüd siin see ja see ja nüüd kütus plahvatab... Mis on päris naljakas kuulda, sest üldiselt ikkagi loetakse plahvatava kütusega bensiinimootori tööd juba detoneerimiseks.
OT2: selle elektrivärgi kohta ikkagi,ei suuda vaikki olla, et kui pinget tõsta, siis vool väheneb, (eeldusel et tarbija pole lühisesse vms läinud). Samal põhjusel, näiteks, ka elektriautodel pole kasutusel 12vdc vaid sootuks kõrgemad pinged - et voolu alandada (ja muuhulgas seeläbi väiksemaid juhtmete ristlõikeid jne saada)
edit: oleks jah võinud ikka vaiki olla...
-
- Postitusi: 8387
- Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
- Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 320 korda
- Tänatud: 420 korda
- Kontakt:
Meil bensujaamades müüdav kütus on üks solk, vaatamata oktaanarvule. Isiklik kogemus krossirattaga - üks hooaeg kasutasin ainult 98-t. Sumpsi tagant ots pidevalt kergelt tahmane ja mootorit hooaja lõpus lahti võttes seest ikka jube tahmane ja nõgine.
Teine hooaeg sai kasutatud 98 ja lennukibensiini segu 50/50. Pilt hoopis teine. Mootor seest täiesti puhas, klapid puhtad.
Meil müüdav kütus on tehtud nii madalakvaliteedilisest toorbensiinist ning selleks, et oktaanarv vajalikule tasemele saada peab ropult lisaineid juurde panema. Aga neil lisaainetel on üks halb omadus - nad ei taha hästi põleda.
kaska kirjutas:See jutt, et te "välismaa" kütusega rohkem sõitta saate peab ilmselt ka paikka, aga ärge unustage, et teie näidetes toodud maadel on ka teed oluliselt siledamad ja auguvabamad, mistõttu veeretakistus väiksem.
Iga suvaline teekonarus ja auk summutab juba liikumisenergiat kummide ja vedrustuse deformeerimisse.
Õige jutt. Lisaks veel see, et Soomes-Rootsis jne on liiklus oluliselt sujuvam. Rohkem kiirteid, kus saab pikka aega ühtlase kiirusega sõita. Ei ole sellist võistlust nagu siin, et kes kellest mööda saab .
-
- Postitusi: 2130
- Liitunud: 10 Sept 2005, 19:18
- Tsikkel: Varadero XL1000 Husaberg FE570
- Asukoht: Rakvere
mx77 kirjutas:Teine hooaeg sai kasutatud 98 ja lennukibensiini segu 50/50. Pilt hoopis teine. .
Palju selle lennukibensiini oktaanarv tänapäeval on? Pole sellega oma 10a. kokku puutunud.
Mis sellise segu oktaanarvuks tuleb? Kipub ju olema nii, et kõrgema oktaanarvuga bensu kasutamisel kipuvad lõpuks väljalaskeklapid ära põlema. Kui kasutada kõrgema oktaanarvuga bensiini tuleks nagu põlemiskambri mahtu vähendada?
-
- Postitusi: 914
- Liitunud: 14 Juul 2005, 17:03
- Tsikkel: HYBRID- POLTAA BENSAA JA KUMIA
- Asukoht: Tallinn. Varese tn.
- Kontakt:
piloot kirjutas:mx77 kirjutas:Teine hooaeg sai kasutatud 98 ja lennukibensiini segu 50/50. Pilt hoopis teine. .
Palju selle lennukibensiini oktaanarv tänapäeval on? Pole sellega oma 10a. kokku puutunud.
Mis sellise segu oktaanarvuks tuleb? Kipub ju olema nii, et kõrgema oktaanarvuga bensu kasutamisel kipuvad lõpuks väljalaskeklapid ära põlema. Kui kasutada kõrgema oktaanarvuga bensiini tuleks nagu põlemiskambri mahtu vähendada?
osade asjadega on nii, et las laguneb... peaasi, et korralikult edasi käib
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.