Hälvik- Mootorratturid

[triplekix]

Sellel laupäeval, päikselisel keskpäeval, Püünsi külas, majadevahelisel 1,5 auto laiusel teel, 30 km/h piirangu ala.

Tuleb tsikkel madallennule piki tänavat, silmaradari järgi oluliselt üle lubatu. Õnneks ei välju ühestki väravast ema lapsevankriga või last jalgrattal... Aga tänava teises otsas seisab keset teed käed laiali külamehest isehakanud "liiklusreguleerija". Tsikkel pidurdab aga mitte piisavalt. "Reguleerija" ei astu kõrvale. Tsikkel põikab kõrvale, satub liivasele teepinnale ja käib külili. Maruvihane tsiklist tõuseb püsti ja virutab "reguleerijale" otse pasunasse, see kukub nagu tikk selili, kuklaga asfaldisse ja jääb liikumatult lamama. Tsiklist pöörab selja ja lahkub sündmuskohalt.

Külarahvas tormab kohale, üritab mulksuvale verise näo ja kuklaga teadvusetule tüübile esmaabi anda, kohale kutsutakse kiirabi. "Reguleerija" õnneks avab silmad ja tuleb teadvusele, kiirabi saabub kohale. "Reguleerija" antakse üle ja viiakse minema. Hiljem saabub kohale politsei, pärast veel mingid uurijad. "Reguleerija" edasine staatus teadmata, loodame parimat.

Minu jaoks õppetund all-in-one:

• Linnatänavad ei ole madallendamiseks.
• Kui ikka mingi jama ees on siis ära trügi tsikliga, jää kasvõi seisma. Tsiklistil oli selleks ruumi ja maad küll.
• Enne loe kümneni kui ütled, lajatad vms. Meditsiinis on teada juhtumeid kus pealtnäha toibunud patsient ikkagi läheb. On seda jama siis paari tsiklikriimu pärast vaja. Jõuga ei saavuta midagi, tsiklil ikkagi kriimud peal, süüdimatu tüübi tümitamine seda ei paranda.
• Hädaolukorras meenuvad 3 aasta tagusest esmaabikoolitusest vaid osad nõuanded. Peab vist mälu värskendama.

Tsiklist, ära üllatu kui su uksele koputatakse. Nägijaid oli rohkem kui tegijaid.

Raisk, te rikkusite mu päeva.

Madallend madallennuks, kuid teepeale käed jalad laiali pole ka vaja ette ronida.
Mõistus oleks pidanud mõlemal peas olema, mitte ainult siklijuhil.
Siinkohal lõuga sõitmine asjaeest oli.