Miks kulub rehv ühelt poolt rohkem?
Just nimel ekvatoriaalsetes riikides lollitatakse turiste selle silmapesukausi trikiga. Et näete: see kannaga mahatõmmatud joon on ekvaator ja nüüd valan vett kaussi ja ühelpool joont pöörleb vesi ühtepidi ja teiselpool joont teistpidi.. Teie raha eest muidugi! 
Aga just nimelt ekvaatoril ja selle lähedal sellist effekti demonstreerida ei saa.
Teiseks mingi kausiga seda teha ei saagi, sest kogused/massid on tühised. Jõed ja tsüklonid tulevad juba arvesse küll!.
Raudteerööbaste kohta olen lugenud seda (ja just kaherööpapaariliste kohta!) et need teed ehitatakse sarnaselt maanteedega "väljapoole kaldu". Nii, et kummastki suunast teineteisele (suurel kiirusel!) vastu sõitvad vagunid oleks teineteisest eemale kallutatud. Seda aga pidi tehtama hoopis seepärast, et vagunite vahel tekib miski õhu hõrenduse moodi asi, mis püüab vastasuunas sõitvaid vaguneid teineteise poole imeda. Ja teebki seda! Sama nähtus, mis sunnib kaht paralleelset paberilehte teineteise poole kalduma, kui nende vahelt läbi puhuda (Ja sama nähtus, mis kergitab bensiini meie tsiklite karburaatorite ujukikambritest pihustisse 
). Sellel füüsikalisel nähtusel on kah nimi, mida ma aga hetkel ei tea ja pakkuda ei julge.
Seepärast kuluvad ka kahe rööpapaariga raudteed väljaspoolt (paremalt)rohkem, et vagunite mass on lihtsalt rohkem välimisel rööpal - väljaarvatud hetkel, kui vastassuunast teine rong vastu tuleb.
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.