Miks kulub rehv ühelt poolt rohkem?

[spinna]

Muhhahhaa!

1. Keeris kraanikausis tekib erinevatel poolkeradel erinevat pidi teoreetiliselt. Põhjuseks selle keerise väiksus ja kohalike mõjude suurem mõju globaalse mõju üle. Ehk siis keerise suunale loeb sellisel puhul rohkem vedeliku algne liikumine, anuma ja ava kuju jne. Coriolisi jõud pääseks mõjule ainult ideaaltingimustes ja siis rakenduks tooria praktikas. Küll aga on Coriolisi jõud oluline tegur õhumasside jms suurte massivide globaalsel liikumisel ja seetõttu on tsüklonid ja keeristormid tõepoolest eri poolkeradele vastassuunalised.

2. Seoses rehvide kulumisega sai kunagi läbi arutatud igasugu faktoreid, a'la vasakuid kurve võtame kiiremini jne. Ei toimi. Inimesed on erinevad ja kellele meeldib paremale kallutada, kellele vasakule. Kris'i toonane teooria välis- ja sisekurvi raadiuste kohta ei pea paika seetõttu, et kui võtta vasak kurv raadiusega 200m ja seejärel paremkurv raadiusega 250m, siis osutub sisekurvides läbitud trajektoor pikemaks kui väliskurvides, ehk lisaks inimestele on ka kõik kurvid erinevad ning ühe pööru välisraadius võib olla palju väiksem ja lühem kui teise pööru siseraadius. jne jne jne.

3. Coriolise jõud on üks asi, mida me oma keskkonna ega ka mitte individuaalsete omadustega kuidagi mõjutada ei suuda. Õigemini suudame küll, kiirendustega ja kiirustega lokaalse taustsüsteemi suhtes muutub ka Coriolise jõu mõju suunda arvestav resultantvektor.

   Samas olen ka ise skeptiline selle jõu mõju suhtes rehvide kulumisele, aga raudtee näide andis alust mõtisklemiseks. Eelpool keegi mainis,et rööpa kulumine esineb vaid kahe rööpapaariga teel ja kalde tõttu. Ei pea paika. Praktikas ja reaalselt esineb Coriolise jõust tulenev rööbaste erinev kulumine kaherööpmelisel raudteel alati. Ehk siis kui mitu rööpapaari kõrvuti on, kas üks paar või üksteist paari, siis igal rööpapaaril kulub intensiivsemalt just sama poole rööbas võrreldes teise poole rööpaga. See on fakt ja edasisele arutelule ei kuulu

Küll aga kuulub edasisele arutelule Coriolise jõu võimalik mõju tsiklirehvide kulumisele ühise nimetajana erinevalt käituvate rataste ja inimeste puhul.

Võimaliku faktilise tõestuse või faktilise ümberlükkamise variandile ma juba juhtisin tähelepanu : leidke võimalus võrrelda sama skeemi alusel toimuvat liiklust kahes eri riigis, üks põhjapoolkeral ja teine lõunapoolkeral. Näiteks UK ja Austraalia. Mul seal tsiklituttavaid ei ole, seega minul võimalus võrdluseks puudub

Teema on populaarteaduslik ja puhtalt meelelahutuslik ning ei oma mitte mingisugust olulist tähendust maailmarevolutsiooni ega ka mitte kohaliku elu-olu suhtes Ehk siis Nobeli preemiat me ei saa, ükskõik mida me lõpuks järeldame.