Politsei on asunud tegema tükitööd.

[dimi1974]

Politseiamet keeldub tulemuslepingu avalikustamisest

Politseiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Anne Osveti sõnul on ameti ja politseiprefektuuride vahel sõlmitud tulemuslepingutel märge AK ehk «asutusesiseseks kasutamiseks» ja seega ajakirjanikud neid ei näe.

Tartu Postimees esitas täna siiski politseiametile ka kirjaliku avaliku teabe nõude. Osvet lisas, et lepingu detailsemat sisu ei aita ajakirjanikel teada saada ka teabenõue. «Kui lepingule on selline määratlus (asutusesiseseks kasutamiseks – N.N.) peale pandud, siis nii on,» lisas Osvet. Eilne Tartu Postimees kirjutas, et Lõuna prefektuuris käib tõeline sotsvõistlus. «Juuni lõpuni on punktisüsteem ja tulemuste põhjal loodavad võistluse võitjad saada augusti lõpus kuni 20 000 krooni palgalisa,» rääkis tundmatuks jääda soovinud allikas. «Võisteldakse prefektuuride kaupa ja veel eraldi politsei vahetuste kaupa.» Allika sõnul ei meeldi sotsvõistluse süsteem paljudele politseinikele. «Tulemustasu jagatakse nende vahel, kes teinud rohkem trahve,» lausus ta. «Politseiraadiost kuuleb, kui üks ekipaaž ütleb teisele, et tee kolm jalakäijate teed (loe: trahvi või kirjalikku hoiatust) ära, siis saab öises vahetuses teisi asju teha.» Võistlus käib rikkumiste kaupa – eraldi lähevad arvesse näiteks menetlused turvavööta sõitmise või kiiruseületamise eest. Ühe politseiallika sõnul on korrakaitsepolitseinikele antud prefektuuridevahelise sotsvõistluse võitmiseks suuline korraldus teha senise 30 menetluse asemel kuus 30 menetlust nädalas ehk varasemast neli korda rohkem. «Suulisi hoiatusi ei lubata enam üldse teha, peaasi et saaks trahvi teha,» lausus allikas. «Konstaablid enam muuga ei tegele, kui teevad liiklustrahve ja vormistavad külavahejoodikutele protokolle.» Politsei eesmärk ei ole allika hinnangul enam liikluse ohjeldamine, vaid riigieelarvesse raha korjamine ja sotsvõistluse võit. Liiklustrahvide tegemine on lihtsaim tee võistluse võitmiseks. Teisipäevases Tartu Postimehes kinnitas Osvet, et prefektuur võtab endale vastavalt politseiametiga sõlmitud lepingule täitmiseks teatud ülesanded nii korrakaitse kui kriminaalpolitsei vallas. Osvet ei teinud ka saladust, et korrakaitsepolitseinike töös on üheks kriteeriumiks avastatud rikkumiste hulk ehk mõõdetav töötulemus. Ta lisas, et lisaks objektiivsetele ehk arvuliselt mõõdetavatele tulemustele on olulised ka subjektiivsed asjaolud. «Prefektuuri juhtkond annab politseiametile aru ja sellel arutlusperioodil võivadki kõne alla tulla need subjektiivsed tegurid,» rääkis Osvet. Lõppkokkuvõttes jagatakse vastavalt tulemustele prefektuuride vahel rahasumma, mis on tänavu Osveti sõnul 64,5 miljonit krooni. Tänases Postimehes väidavad aga politseiameti esindajad, et politsei tulemuspalk ei sõltu tehtud trahvidest. Seni kuni avalikkus ei ole tulemuslepingutega saanud tutvuda, ei ole nende väidete paikapidavust võimalik kontrollida.