CV karburaatorid

[franz125]

Teema siis selline,et VTR-i karpad ei tööta nagu peaks?Tsikklit soetades olid tal sees tuuning nõelad ja düüsid(mainjet)slow pool on originaal.Sümptomid sellised-tühikäik ok,kuni u.3000-3900 rpm ülilahja(kk:6,2l/100km)sealt edasi tõusvas joones üli rikkaks sel määral et ei jõua ratastki ringi burnoutiks(algselt olid nõelad all siis ei saanud ühtlase pöördega üldse sõita jäi nii lahjaks,et hakkas katkuma.Tõstsin nõelad üles saab sõita ilma katkumata aga üleval pool ülirikas.Vahetasin düüsid nõelad originaalide vastu,sama asi all lahja üleval sigarikas.Mõtlesin,et äkki membraansiibrid ei jõua tagasi langeda(vanad-tuunitud vedrud äkki)ostsin uued ,ikka sama jama.Kas keegi tark mees oskab öelda,mida nende karpadega tehtud on et õhu ja kütuse suhe niimoodi paigast ära läheb või teistpidi mida peab tegema et asi normi läheks?Tsikklil on sport sumpad ja õhufilter.

[sang]

Esimene küsimus kohe: kust sa nii kindlalt võtad, et mingil hetkel on segu ülirikas ja siis ülilahja?

Kui karpad ei taha hästi töötada, siis alustaks lihtsamast: Kas küünlad on korralikud ja uued? Kas õhufilter on puhas ja värske? Kas segukruvi asendid on OK, kas tühikäigupöörded on normis? Kas karpad on korralikult sünkis? Kas klapivahed on korras? Kas bensuvoolik on terve?

Siis hakkaks nokitsema: puhastaks/vahetaks kõik sõelad-filtrid. Osades karpades on väikesed võrgud ees ka vahetult bensuvooliku järel. Siis kasutaks ohtralt Carb-Cleaner'it võimaliku sodi eemaldamiseks karpast. Siis vaataks üle, kas membraanid on terved. Ja ka seda, kas mootor imeb kuskilt lisaõhku.

Kui need lihtsad tööd on tehtud, aga ei mingit muudatust, võtaks keerulisema asja ette: karpad maha ja pulkadeks. Kas ujukid ikka ujuvad? Kas nõelad ikka peavad bensu kinni (nõela koonusjas ots võib olla sälguliseks kulunud), kas nõela pesa tihend (osadel karpade käib pesa eraldi välja) on tihe? Kas kõigis karpades on samad düüsid ja nõelad samades asendites?

Ja neid kohti, mida pärast seda vaadata, on veel.

[franz125]

Kõik see tava huina-muina 10x tehtud.Ma ju kirjutasin et asi läheb paigast tõusvas joones,mida kõrgem pööre seda rikkamaks läheb.Olen proovinud 100 eri seadet ,originaaltükkidega ja tuuning tükkidega.Siibri liikumine ei ole paigas,millegi muuga ei ole seletatav see et paika saab ainlt alumise või ülemise pöörete vahemiku.Ehk siis nõel liigub koos siibriga konstantselt,seda madalatel kui kõrgetel pööretel ehk siis ta ei tohiks muutuda(õhu liikumis kiirus ei muutu muutub ainult õhu kogus).

[Kauri]

Kogemus ühe shadow tüüpi rattaga.Sai sisselaset ja väljalaset vähe vabastatud ,peale seda ratta norm toimimine kadus.
110 ja edasi katkus ja vibreeris nigu jube ,algkiirendus jäi kehvemaks ,külmkäivitus oli problemaatiline jne.
Kõik sai korda kui õhufiltri osakond sai täpselt tehase seadesse tagasi. Sportfiltriga oli asi totaalselt out of order.

[argo_1974]

Constant Velocity karbusside tööpõhimõte põhineb just õhu kiirusel ning koos sellega alarõhu muutumisel. Õhu kogust kui sellist seal otseselt ei arvestata.
Ehk siis: seguklapi avamisel "imeb" mootori alarõhk läbi karburaatori segukoonuse õhku, kuna seguklapi poolt vabaks antav ristlõige jääb konstanteks, siis muutub õhu kiirus - suureneb. Suurem õhukiirus tähendab segukoonuses väiksemat alarõhku, mis kandub segusiibris oleva ava kaudu membraani peale ja tõstab seda vastu vedrusurvet üles.
Membraani all olev kamber on ühendatud kanali kaudu filtreeritud välisõhuga (piklik ava karbusse suudmes) ja tagab membraanil nii enam-vähem atmosfäärilise vasturõhu.
Niipalju teooria kohta.

-Mõned vennad on koos nõeltega vahetanud ära ka nõelapesad. On need originaalid?
-Kuskil alates 3/4 gaasi ei mängi nõela aste peaaegu enam mingit rolli - segu koostis sõltub peaaegu ainult nõela kujust ja peadüüsi suurusest. Proovi korra väiksemaid düüse.
-CV karbussidel reguleerib tühikäigukruvi segukogust mitte õhukogust. St. kinnikeeramine annab vähem segu peale (teeb lahjemaks). Mis seisus tühikäigusüsteem üldse on? Ega "toores" peal ei ole koguaeg? Kui sooja mootoriga toore peale tõmbad, mis siis teeb?
-Ujukid ehk bensiini taseme ujukikambris võiks ka üle kontrollida. Kõige parem läbipaistva voolikuga ...
-Õhufiltrid võivad ka kägu panna. Osad rattad ei taha nendega üldse normaalselt käia ...

Edu!

[franz125]

Nüüd läheb ilmselt vaidlemiseks Ma ei mõelnud seda ,et eespool siibrit ja tagapool siibrit on õhu kiirus ühesugune,vaid siibrist voolab konstantse kiirusega läbi ehk siis mootori poolel on konstantne vaakum.Bernoulli printsiibi järgi imetakse nõeladüüsist kütus üles,mida rohkem keerad ,seda kõrgemale slaider kerkib(õhu toru ristlõige suureneb,õhu kogus suureneb).Tänu nõela koonus kujule suureneb ka kütuse kogus.Aga mida nipiga nende omavaheline suhe nii kardinaalselt muutub sellest ma aru ei saa P.S.Nõelapesade ei oska öelda.Originaaldüüsid on 175 ja 178.Mul praegu sees 180.Originaale ei saa panna ,alla 5000rpm hakkab kohe katkuma.Konkreetsetel Keihinitel regullib segukruvi tühikäigu segu.Tühikäik töötab ideaalselt.Toores töötab hästi ja õieti.Ujukid on mõõtude järgi paigas.Pappfiltrit pole proovinud.IDEID !

[argo_1974]

Ei, vaielda pole mõtet ... õhukiirus on CV-karbussis sama üksnes tasakaaluseisundites ehk kui segusiiber on seguklapi asendi muutmisele järgi jõudnud. See selleks.
Üldiselt valitakse CV-karbussi suurus nii, et segusiiber oleks juba u. 1/2 täispöörete puhul täielikult avatud. Ehk sealt edasi reguleerib segu koostist põhiliselt peadüüs ...
Minu Yamahal (38mm CV-Mikunid) näiteks pole olulist vahet, kas panna 125 või 140 peadüüs - alla 4T pööret seda ei tunnetagi. Nendel pööretel on siibrid suht ülal ka juba ...
Samas, originaalfiltriga tasub kindlasti proovida, minu tsiklil annab juba tunda, kui rohkem õli õhufiltri (originaal-poroloon-märgfilter) peale pihustada.

[gs]

pane väiksem peadüüs ja tõsta nõel kõrgemale

[franz125]

Kustkohast saada erinevaid düüse?

[argo_1974]

Näiteks:
http://www.motorcyclecarbs.com/

[franz125]

See iseenesest tore leht!Ei tea kas euroopa poole peal kah midagi niisugust on(sorry,ma vilets googeldaja)?

[mattias]

Mul on rattaks vulcan750 ja jama on sarnane:kuni 1/4 pööretel töötab normaalselt,edasi muutub segu hõredaks,üle 3/4 pöörete jälle norm.
Pikemalt sõidult tulles küünlad peaaegu valged,tühikäigul kaua töötades muutuvad tumepruuniks.
Tellisin uued nõelad ja düüsid (OEM) kuna ratas on toodud Hollandist ja ei olnud originaalid.Midagi ei muutunud.
Tõstsin nõelu 3,5mm(sebide allapanekuga),midagi ei muutunud.Kõik on kontrollitud,karbsid algosadeks võetud,puhastatud,ei midagi.
1töö on veel teha:kuna silindrites on kompressioon erinev siis vajavad klapid lihvimist ja soveldamist,võibolla ka rõngaste vahetust.
Ootan hooaja lõppu!
Ikkagi jääb küsimus:miks mõlemas silindris hõre?
KOMPRESS:esmene sil.8,0bar;tagumine 10,2bar.
Äkki sul sama viga? Kui saad oma ratta jooksma anna teada kus viga!Ma ei oska enam midagi muud.
Samuti oleksin kõkidele tänulik igasuguse vihje eest!

[Hans]

Ikkagi jääb küsimus:miks mõlemas silindris hõre?
KOMPRESS:esmene sil.8,0bar;tagumine 10,2bar.
Äkki sul sama viga? Kui saad oma ratta jooksma anna teada kus viga!Ma ei oska enam midagi muud.
Samuti oleksin kõkidele tänulik igasuguse vihje eest!

No mõlemas vast pole hõre, 10,2 peaks olema suht OK, samas 8 on küll vähevõitu. Minu rattal on nii, et alla 9 on hõre ja erinevus silindrite vahel rohkem kui 1 bar on paha Seda, kas asi on klappides v rõngastes on suht lihtne kontrollida - suts mootoriõli küünla august silindrisse, küünal peale ja kontrollid uuesti surveastet. Kui nüüd on OK, siis viga rõngastes/silindris, kui ikka hõre siis klapid

Hans

[mattias]

Ikkagi jääb küsimus:miks mõlemas silindris hõre?

Sorry!Eksisin väljendusega-mõte on et miks mõlemas silindris jääb segu lahjaks?

[franz125]

[KOMPRESS:esmene sil.8,0bar;tagumine 10,2bar.
Äkki sul sama viga? Kui saad oma ratta jooksma anna teada kus viga!Ma ei oska enam midagi muud.
Samuti oleksin kõkidele tänulik igasuguse vihje eest![/quote] Peaks mainima et mul on kah esmene pütt nigelama kompressiga Tea kas see on V-de oma pära?Settingute järgi peaks esimene pütt vähem kütet saama(põleb kuumemaltaga samas on tal eespool parem jahutus)väidetavalt ühtlase käigu ja parema käivituse tagamiseks.

[Huck]

Settingute järgi peaks esimene pütt vähem kütet saama(põleb kuumemaltaga samas on tal eespool parem jahutus)väidetavalt ühtlase käigu ja parema käivituse tagamiseks.

See tagatakse vist erinevate peadüüsidega... V-mootoritel mälujärgi esimese-tagumises erineva numbriga düüsid. Samamoodi R4'l keskel ning äärtes erinevad düüsid(minul näiteks 108 ja110). Ärge valusasti lööge kui teemast mõõda

PS: Keegi laenas siin lahkelt oma Colortune varusust- kas selle vidinaga pole lihtsam karpasi timmida.

[mattias]

See tagatakse vist erinevate peadüüsidega... V-mootoritel mälujärgi esimese-tagumises erineva numbriga düüsid.

Minu isendil(vn750)on nõelad erineva geomeetriaga,düüsid on 132 ja ühesugused,düüsi läbimõõt hakkab mõju avaldama alles rohkem kui 3/4 siibri avatuse puhul(Clymeri manuaali andmetel).Manuaalis antud hooldused ja inspections on kõik tehtud aga asi ei parane.Tuleb ikkagi mootorist ja karpadest pinnalaotus teha sügisel

[uljasvaluvelg]

TRE Vastuseks mattiase teemale-kontrolli õhufiltrit! Mul oli sõbral 6 kuud jama et gaasil auk sees ja viga filtris. Ostis K&N i ja über bro!

[Bullet1222]

Segu võib sul rikas olla küll, sest kui ma kevadel õhufilteri üleõlitasin, olid sümptomid samad. Muidugi filtri pesemine ja uuesti õlitamine parandas kõik. Samas lõi segu rikkaks ka dB killerite asetamine püttadesse. Vaata küünalde isolaatori värvi järgi, mis seis sul seguga on (must tahm - segu rikas, helepruun - segu normaalne, valge tahm - segu lahja). V mootoril mängib ka suurt rolli karbusside sünkroniseerimine.

Originaal nõelad ja peadüüsid on VTRi karpadel erinevad, (esmene peadüüs 175 ja tagumine 178; tühikäigu düüsid 45; esimese nõela tähis A1UF ja tagumise A1UE). Ja nõelad on fikseeritud ühte asendisse.

Annan võrdluseks oma VTRi modimis andmed: Karpas sees on Factori pro jet kit (esimene peadüüs 182 ja tagumine 185; tühikäigu düüsid 50; segu kruvid 2,25 pööret välja; nõelad ülevalt neljandas vahes), lisaks on K&N õhufilter ja Leo Vince pütad. Kõik toimib ideaalselt, tagumiku tunde järgi on võimsust tulnud juurde igasse pöörete vahemikku. Düno pingile pole veel jõudnud.

NB! Dynojeti ja Factory pro jet kitide düüsid pole samade numbrite juures sama mõõtu, dynojetil on suuremad.

Mind abistasid need lehed:
http://www.factorypro.com/Prod_Pages/prodh77.html
http://www.factorypro.com/tech_tuning_p ... gines.html
http://www.vtr1000.org/phpBB2/index.php
http://www.superhawkforum.com/