Kuidas käituda kukkumise hetkel?

[motard]

Mina olin aastaid imestanud ja mõelnud, et kuidas ikka tsiklistid julgevad/suudavad ratta külili tõmmata kui ohtlik takistus ette sattub.
Küll aga suutsin seda sama ise instinktiivselt teha kui kurvis kaks autot kõrvuti teel seisid ja mööda enam võimalik kallutada ei olnud. Ratta pikali tõmbamist ei mäleta, aga lohisemisel, vaatamata pingutustele, pead hoida ei suutnud - kolm korda käis kiiver vastu maad. Järgmiseks raksatas juba lõualuu stangesse. Kogu tegevus toimus umbes 20 meetrise lõigu jooksul. Võibolla vähemagi ja aega võis kuluda sekundit 2 aga kohutavalt palju jõudis juhtuda ja kõik toimus justkui aegluubis. Selili libisedes ennast juhtida ei õnnestunud ja kuigi alguses olid jalad auto suunas siis kohale jõudsin täpselt näoga

Käesoleval suvel valisin kurvi minnes vale kiiruse ja instinktiivselt tõmbasin jälle ratta pikali. Sedakorda oli see aga suur viga, sest oleks ka muul moel saanud kukkmist vältida ja otse "metsa" sõites poleks ilmselt midagi juhtunud. Teelt välja sõitmine tundus hirmsam kui kruusal lohisemine.
Samas ei jõudnud jalga tsikli alt välja tõmmata ja tulemuseks oli väljaväänatud põlv, sest hüppeliiges jäi täpselt lenksu otsa alla samas kui põlv jäi paagi ja tee vahele.
Samas hea varustus hoidis ära kõik muud vigastused, marrastused, põrutused. Seega peaks harjutama seda jala kätte saamist ratta alt.

Siit küsimus - kas kukkumisel oleks targem jätta jalg tee ja ratta vahel ja eeldada, et saabas/püks kaitseb piisavalt kuniks ratas eemale lohiseb või tuleb see jalg ikka enne maapinnaga kokkupõrget kuidagi eest ära tõmmata ja kuhu ja kuidas seda siis teha?