HD-mehe seiklused (HD-Ready ja saadaval) → Re: HD-mehe seiklused

[Koll]

wtfck kahetaktimootor?

Oota vaid, mida edasi, seda jaburamaks.

jatkuu...

Põnevust põksuv kõrvaltänav viis HD-mehe bikerpidusse kus vikerkaarevärvides lõunaosariikide lipp kutsuvalt lehvis. Juba uksel tervitati HD-meest soojalt, kindel märk protherhuudist. Sakslasi seal eriti palju polnudki, koht tundus reisivate bikerite poolt soositud olevat. HD-mees tellis hakatuseks paar snapsi ja vaatles imestusega austria nahkpüksimalli. Ohoh, sellelgi seal perse paistab! On see nüüd ikka päris õige koht, ebales ta hetke aga nähes seinal kellegi soomlase joonistatud bikerteemalisi pilte, teadis ta end siiski õiges paigas olevat ning võis reipalt lisa joomist tellida.
Peagi oli HD-mees juba hoos ja tiksus leti veeres discomusaga ühte rütmi. Nüüd aga oleks mingit õige kõva lugu tarvis, kõndis ta dj juurde. Sel oli miskilt naiselt punast värvi huultele jäänud.

• Plei fo mii poooorn tu pi vaaaailt?
• Yeah, sure honey, vastas dj.
  Misasja? Ütles ta mulle „hani“ või küsis raha, „mani“? Küllap nood dj-d käivad ka müntidega, prahvatas ta naerma, lõi paar kahekümnest sedelit letti ning kuulis minema pöördudes, et plaat vahetus silmapilkselt. Ja siis see algas: DÄN DÄN DÄÄ DÄ DÄ DÄ DÄ DÄ DÄN DÄN DÄÄÄ!
  HD-mees sööstis tantsupõrandale põlvili ja keerutas kapuutsi pea kohal, elas refräänile õhukitarril täiega kaasa ning heitis särgi seljast. Publik rõkkas. HD-mees oli ekstaasis, tema maine oli kerkinud uutesse kõrgustesse. Tema, lahutuse loputatud keskeas härra eikeegi, oli nüüd alpiküla kõige kõvem biker. Ai kui töökaaslased seda näeks! Kotkas helkis discovalguse välkudes, higine kõht hüppas muusika rütmis, nahkpüks oli macholt pingul ja näol varjamatu õnnetunne.
  Kui lugu lõppes, teenis ta marulise aplausi ja siirdus leti äärde lõdvestuma. Üsna kohe ilmus ta kõrvale tugevalt lõhnastatud pikk naine. Sel olid pikad mustad lokid ja tugev meik, palju ehteid ning kitsas seelik mustade sukkade ning punaste kontsakingadega. Lausa unelm, huh!
• Hello there stranger! lausus naine kummaliselt madala häälega.
• Juu laik viski? päris HD-mees, hääletooni imestades.
• Sure honey! vastas daam.
  HD-mees tellis kohe paar naise soovitud napsi. Baarmen valas neile soovitu välja ning asus järgmistele kokteilidele miskeid imelisi tähesäraküünlaid süütama. Mimmi neelas joogi ainsa sõõmuga ja kui HD-mees parajasti oma jagu tühjendas, tundis ta kätt jalge vahel ning meelad huuled sosistasid kõrva:
• What you say if I blow your cock in the mens room?
  HD-mehelt purtsatas viskisõõm üle leti, mispeale tulesid süütava baarmeni juuksed leekidesse süttisid. Kuniks baarmen jäävannis pead jahutas, olid nemad juba meeste kempsu kadunud. HD-mees lükati tühja kabiini ja kuniks ta midagi turvaseksist üritas arvata, olid tal juba püksid rebadele kistud. On see vast raju mimmi, jõudis HD-mees veel mõelda kui tundis end lendu tõusvat. See siin tundus märksa parem kui Riitta, kes oli riista lausa verele kraapinud, nõnda ei suutnud HD-mees end kauem tagasi hoida ja lauges põlvede nõrkedes üsna pea. Põrandal hingeldades nägi ta mimmit seelikut üles koorivat ja kuulis madalat häält:
• Now you blow me!
  MIDA KURADIT? Sel mimmil oli riist! Kuidas sihuke asi saab olla? HD-mees ei arutlenud pikalt ja tormas jooksu pealt pükse üles vedades tänavale. Ta oli nähtust vapustatud, nii ilusal naisel mehe riist. Ehk äkki miski mäestikutõbi....? torkas meelde.
  HD-mees sammus rutakalt gästhausi poole. Homme ta igatahes lahkub, sellise friigiga ei jää ta miski hinna eest samasse külla.
  Hommikul ärgates läikis kotkas endiselt säravalt. Eilsed ehmatavad juhtumid olid möödanikuks saanud. Junou vailt haivei änt tsentlemän staat joor ensinis. Nii tore siin siiski polnud, et pikemalt viibida, jumal teab mis püksi võib kasvada kui veel seda kohalikku kraanivett juua. Arvata, et mingeid tuumajäätmeid Mont Plänki tippu kallatud või miskit muud taolist.
  Ta otsustas lahkuda stiilselt. End välja kirjutades valis ta riiulist sigari, pistis suhu ja lausus:
• Mii Harli Teivitson, juu Malporo män?
  Letis olev omanik pakkus uhkele sakslasele tusaselt tuld ja HD-mees väljus. Tagaõues olid lapsed rattale haakriste sodinud. HD-mees läks raevust siniseks.
• KAAATTÄMMIT! JUU FAK MAI PAIK, JUU FAK MII!
  Lapsi ei paistnud kusagil. HD-mees ladistas rattale aiavoolikust vett ja värviline vesi voolas mööda muruplatsi. Vasti aga raksatas mootor käima ja ta otsustas sitase gästhausi ees kättemaksuks kummi põletada. Kuda see käiski, esiteks tuurid üles, siis pidur põhja ja sidur üles. Et raju mäestikusõiduga olid esipiduriklotsid ära kulunud, kasutas HD-mees tagapidurit ja keeras pöörded maksimumi. Omanik oli trepile vaatama tulnud. HD-mees muigas kurjalt ja andis mootoril möirata. Sidur oli põhjas ja käik sees.
• JUU FAK MII, AI FAK JUU!
  Ja päästis täisgaasil siduri. Ratas jõnksatas, HD-mees kaotas tasakaalu, pidi peaaegu kukkuma ent sai parema jala siiski maha. Ratas sööstis raketina minema ja mees lendas perseli. Harrikas põrutas otse üle tänava asuva lillepoe aknasse ja peatus külili pelargooniumite keskel, klaasikildude kaunilt helisedes.
  -Maybe you fuck yourself, hahahaha! hõikas hotellipidaja ning naeris kõhu kõveraks.
  Oh õudu, nüüd oli HD-mehe au pihta käidud! Ta hüppas asfaldilt püsti ja tikkus lööma. Peremees haaras enesekaitseks ukse kõrvalt harja ja virutas HD-mehele nii kõvasti vastu pead, et vars läks pooleks. HD-mees pöördus põmpsti kummuli.
  Kui HD-mees ärkas, oli tal side ümber pea ja talle seletati, et oli raske mootorrattaõnnetus juhtunud. Mees ei mäletanud esiti midagi, ent kui meenus, pidi selgitama:
• Jees fakin plaint rändädi vith kaiddook kam from iterseksön änt
  mii preik pat pläkaut.
• Calm down mister, everything is allright, sõnas kiirabimees
  rahustavalt.
• HIT ÄNT RAN, HIT ÄNT RAN!
  See oli usutav, sest pidurdusjälje kohalt oli ratas paiskunud vastasoleva poe aknasse ja otsasõitjat ei paistnud kusagil. HD- mees kobis liikvele.
• Vai kurjam, sinna läind nüüd boonused, kirus ta poe akent ja
  pelargoone kinni makstes.
  Lillemüüja oli päris kena naisterahvas ja HD-mees susistas katkiste valehammaste vahelt:
• Mii män of meni teintsör!
  Pikemalt ei jäänud ta aga siia külasse kaupa tegema. Miski friik oli tema riistaga maiustanud, ratast oli saboteeritud, pähe löödud ja kõige lisaks oli nüüd veel esiporikas ka lahti tulnud. Rääkimata juhist, olid rattagi küljed täis mõlke ja kraapse. Respektiriismed rippusid ribadena nagu kerjuse palveplakat.
  Maantee kutsus. Tunni pärast oli valu järgi andnud ja valehambadki said teibitud. Mitme tunni sõidu järel pidas HD-mees söögipausi ning uuris kaarti. Teeviidad ei klappinud kaardiga sugugi kokku. Siis vaatas ta kaardi ilmumisaastat, 1978! Hoidku taevas, miski talvesõja aegse kaardi järgi peaks kuhugi jõudma? kirus HD-mees. Kaart metsa ja edasi sinna kuhu rõugearmiline nina näitab.
• Fööst plad pläkaut faitin, mossitas HD-mees endamisi ja tajus
  samas ütlemise irooniat. Kurat, selle reisu eest peaks mingi ironfist-märgi saama kui igalpool niipalju võideldud on.
  Tee ääres vilksatas silt mööda, Mosjoen 50 km. HD-mees müdistas ilma marsruudita aina tõusvas tempos edasi kui tõeline biker. Enam polnud tal ka midagi kaotada, peale kuldse kotka ehk.