Piduritrossi parandamine?

[Garol]

Tervist

Pole ammu viibinud foorumis, aga hooaeg on tulemas ja peab vaikselt masinat putitama hakkama.

Käisin täna garaasis, sain asja käima. Puhusin mõned düüsid kergelt läbi, tegin küünla puhtaks, lisasin õli ja pumpasin kummid täis. Aga talve alguses sõites läks külmaga tagapiduri tross katki. Trossi otsast, ehk siis sealt samast kus mumm/pall piduri lükatski auku lukustub vms. Et, kas mitte justkui see mumm/pall polnud tinast? Kui jah, siis kas annaks seda uuesti kokku tinutada? Ise arvan, et eriti mitte - seega tuleks hankida uus tross? Alguses ajaks ka esipidurid asja ära, aga esi-ketaspiduri poks (niiöelda?) on küljest ära hetkel.

Tänud, G.

Edit: Mainin kord veel, et tross pole katki vaid trossi ots on tulnud mummu küljest lahti.

[nummert]

parandad selle kuidagi ära ja siis kui sul kõige rohkem pidurdada on vaja siis läheb see tross uuesti katki ,soovitan osta uus tross.

[Kirs]

Neid otsi ise olen küll tagasi jootnud. Ja ilusti jäid pidama.

[Garol]

Kunagi kui mul 80cc Chopper oli, siis sai ka tinutatud see paika. Ei tea kuidas vastu pidas kuna läks suht müüki kohe. Aga, sain soovitusi et näiteks väike auk läbi puurida mummust ja siis tross läbi vedada ja siis kuidagi mutriga see kinni panna või mingi taolise asjaga. Ja siis näiteks veel tinutada see kinni - põhimõtteliselt peaks vastu pidama, aga arvan et ohutuse mõttes nagu nummert ütles - et ostab vist uue trossi.

[argoa]

Kunagi kui mul 80cc Chopper oli, siis sai ka tinutatud see paika. Ei tea kuidas vastu pidas kuna läks suht müüki kohe. Aga, sain soovitusi et näiteks väike auk läbi puurida mummust ja siis tross läbi vedada ja siis kuidagi mutriga see kinni panna või mingi taolise asjaga. Ja siis näiteks veel tinutada see kinni - põhimõtteliselt peaks vastu pidama, aga arvan et ohutuse mõttes nagu nummert ütles - et ostab vist uue trossi.

Piduritrossi lappimist ikka teha ei tohiks, see võrdub kantossi lappimisega... turvalisus ikka ülekõige!!!

[Mix]

Keegi ei rääkinudki ju trossi lappimisest. Jutt käib otsanipli kinnitamisest ja seda on läbi aegade ka ise tehtud. Esineb erineva konstruktsiooniga otsanipleid - on joodetavaid ja on keermestatud ja kruviga suletavaid, on muljutavaid.. on üheosalisi ja mitmeosalisi jne... Variante on palju ja pooled neist on ise koostatavad. Näide motopood.ee valikust: http://www.motopood.ee/img/product/10002911/w=180/ Ka võib sobiva konstruktsiooniga nipli ise joota trossi otsa ja oskuslikult tehes saab see usaldusväärsemgi, kui tehases tehtud konveieritöö. Teemaalgataja jootmistöö oskused vist siiski nii head ei ole, ja seepärast tõesti soovitaksin uus trossikomplekt osta - ehk on tema jaoks tõesti nii kindlam. Aga kindlasti ei põhjendaks ma oma soovitust nii "kõvasõnaliselt" nagu eelkirjutaja.

[Garol]

Jootmisoskused on suuremad kui mu terve tarkus mototehnika peale. Tehnikaga tegelen rohkem.

Teemasse, hetkel kohe varsti lähen garaasi. Momendil arvatavasti jääb tross tahaplaanile - proovib esi ketaspiduri plokki (niiöelda?) külge panna, algul vanade klotsidega. Hiljem ostab uued. Trossi osas ei teagi, kui lähen, siis vaatan täpsemalt. Igatahes esimesel pilgul oli tross mummu küljest lahti tulnud. Kuna tross ise on suht liiga pikk niikuinii, siis annaks parandada ka arvatavasti. Tross on sellesmõttes lõdva pisut, et tagaratta juurest see mutri jukerdis on põhimõtteliselt lõpus ja pidurid funktsioneerisid siis kui lükats suht lõpu poole sai tõmmatud. Loha ei saanud tõmmata, mida polegi justkui vaja. Täpselt niipalju et saaks pidama ilusti. Aga eks näis.

[argoa]

Keegi ei rääkinudki ju trossi lappimisest. Jutt käib otsanipli kinnitamisest ja seda on läbi aegade ka ise tehtud. ...

Vahet pole, ikkagi ei soovita, aga see on vaid minu arvamus... kuna tegu on trossi lahutamatu (funktsionaalse) osaga, mis ka kõige kriitilisem, siis tuleb seda teha ikka väga hoolikalt, kui teha.

[Mix]

Garolile:
Trosside otsastamisel kodus kasutatakse ka sellist varianti, et trossi otsa aetakse sinna tihedalt istuv kodaranippel, muljutakse ta veelgi tihedamaks ja ühtlasi joodetakse nipli peast välja ulatuvad trossi karvad nipli külge kinni. Veel enne jootmist aga harutatakse need samad väljaulatuvad karvad lahti ja painutatakse võimalikult harali ja puseridi (niivõrd-kuivõrd seal nipli peas ja "mummus" ja kogu selle süsteemi tulevases asukohas on üldse selleks ruumi). Trossi harali kiudude vahele (sisse) võid suruda ka näiteks traadijupist tehtud mingi koonilise "kiilu". Tollesse "mummusse" tehakse aga sobiva kujuga kooniline avavus, kuhu tross koos kodaranipliga süvistub ja kinni kiilub. Osadel "mummudel" on aga juba originaalis vastav ava või pesa olemas, kuhu siis nippel kenasti sobitub. Tross peab olema enne jootmist muidugi absoluutselt puhas ja rasvavaba, ja jootmiseks kasuta mõnd kõvemat joodist ja abiks on ka hea jootevedelik.
Minul pole ükski selliselt otsastatud tross katkenud. Kruvikesega suletavad otsaniplid aga pole vähemalt minul eriti pikaaealised olnud - trossi kiud hakkavad katkema just kruvikinnituse kohalt.

[Garol]

Tänud hea selgituse eest, garaasis hetkel käidud. Võtsin esi ketaspiduri poksi (niiöelda?) kaasa, et see puhtaks teha ja klotse otsima hakata - vanu ei leidnud. Trossi mummu võtsin ka kaasa, arvatavasti plaanin siis nii teha:
Puurin peenikese augu sisse (hetkelisest poolikust niieöelda) ja tross sealt läbi. Mõlemalt poolt august kinni tinutada ja harali minevad trossi kiud ka kinni tinutada mummu külge. Või siis, et ainult ühelt poolt kinni tinutada ja teisele poole kiil panna. Kumb oleks parem? Hetkel trossi kaasa ei võtnud, omme kui isegi täna - kui lähen veel garaasi, siis võtan trossi kaasa.

[Mix]

.....Või siis, et ainult ühelt poolt kinni tinutada ja teisele poole kiil panna. Kumb oleks parem? ....

Minu see "kiilu" jutt käis ka ikka tinutamise juurde.
Ainult kiiluga ei hoia seal aga midagi kinni. Kiilu otstarve on hoida tross tekitatud tinajoodise sees maksimaalselt harali ja takistada sel viisil trossi kiudude sirgenemist pidurdumisel rakenduva tõmbejõu mõjul, ja läbi joodise (ja nipli) vedamist. Enamasti ei jää aga mingile kiilule seal kohta ja siis on tubliks abiks ka lihtsalt trossikiudude niplist väljaulatuva osa maksimaalselt pusaks harutamine ja/või kõrvale painutamine. Ja tinutada/joota tuleb hoolikalt just trossi otsa poolt ja nii, et joodis valguks trossipidi nipli sisemusse ja seoks ka seal trossi nipliga. Otsaniplist trossi poole jääv osa ei tohi (ei saa) reeglina olla jämedam trossist enesest ja sinna mingit tinaplönni tekitada ei saa.

[Garol]

Niisiis, jäi pisut tagaplaanile see töö vahepeal. Igatahes, praeguseks on tross peal. Metallist "mumm" ja kärab paremini kui uus

Igatahes, kui juba siin jutt käib siis ei hakka uut teemat tegema. Sõitsin pisut juba ka, kui mingi maa on sõidetud siis tühikäik kaob ära - masin pmst nõrgemaks ei jää aga käimas ei taha püsida. Algus soendusel käib ilusti, vahel korra kipub ära kaduma. Küünal on ka tutikas peal, vanaga ei olnud sädet enam see kevad.

[Mix]

Otsi põhjust, miks töösoojal mootoril segu rikkaks jääb. Rikast segu on küll vaja külma mootori käivitamiseks ja seni kuni mootor soojeneb, kuid sooja mootori korral "uputub" mootor üle ja siis tõesti gaasi maha lastes kipub välja surema. Täisgaasiga aga töötab. Tõenäoliselt on "toores" külma mootori asendisse ära ikaldunud. Kui on elektriline "autotoores" - siis kontrolli alustuseks, kas sinna juhtmed ikka said pärast viimast mootorihooldust ja karpapuhastust ühendatud. Kui on, siis kontrolli, kas mootori töötades neisse juhtmetesse ka pinge tekib. Võimalik on muidugi ka seadme enese riknemine.
Uputada (liigselt segu rikastada) võib ka uppunud ujuki tõttu - ta võib ka kuhugi takerdunud olla ja ei saa nõelklappi sulgeda korralikult. Eeldame, et Sa usinalt karpat puhastades ikka nõelklapi korralikult tagasi panid ja midagi (näiteks pisi-pisikest tihendavat elastset seibikest - kui see seal pidi olema) ära ei kaotanud. Rikkis ujuki ja mittesulguva nõelklapiga karburaator peaks üldiselt lekkima ja bensiini kusagilt drenaazhiavast välja ajama. Kuid mootori töötades seda siiski ei pruugi alati juhtuda - mootor jõuab ülearuse eest ära rüübata. Kui sõidukil on vaakumiga avatav bensiinikraan, siis mootori seistes on see suletud ja bensiini pealevool peatub - nii ei pruugi ka mittetöötava nõelklapi korral alati aru saada, et tegelikkuses "karburaator ei pea". Düüsi(d) ikka keerasid karburaatori puhastamise järel kindlalt oma kohale? - ehk on mõni neist vibraga lahti end kruvinud ja vedeleb ujukikambri põhjas...
Nii et otsi võimalikke põhjusi, miks segu rikkaks jääb.

[Garol]

Toores on manuaalne ja samas suhteliselt jäiga nupukesega mis alla vajutades nii kergelt ise üles ei taha tulla. Võimalik et tross kuskil kinni vms. Karpa on niimodi koos nagu peab

Aga, tänud info eest jällegi, aega veel on et suveks masin korda seada - kuigi ta hetkel on, võib see väljasuremis teema terve suve peale pisut tüütuks jääda. See, kui Sa mainisid mootoris mingit kraami mis seal on vms. Selles suhtes oli kord nii, et kui silinder maha sai võetud siis oli näha sealt august et nagu vesi oleks sees. Kui see oleks õli siis ilmtingimatta see peaks ju must olema või eksin ma millegis? See "vesi" on seal alates sellest ajast peale olnud kui ma masina sain. Kui sain selle, siis oli masin ikka nii kookonis kui veel olla sai. Suht palju raha alla pandud juba jne aga see ei puutu teemasse.