Karpa tuunimine ?

[Tuhkur]

Tervist, kas keegi oskab nõu anda kuidas karburaatorit tuunida, või veidikene paremaks teha, kas annab midagi lihvida ?
Tegemist on sellise asjaga http://www.atmracing.ee/?lang=est&m1=45 ... =3&prod=31
Düüsi sai juba puuritud ning ka koonusfilter külge kruvitud, lisaks tõstsin nõela.

[stenu10]

Pane värviline bensuvoolik.

[Tuhkur]

Pane värviline bensuvoolik.

Aasta idioodiks oled mõelnud kandideerida ?

[teitur]

Ei ole küll kuulnud, et keegi karburaatoreid tuuniks Kui seal midagi tuunima hakkad siis rikud ära selle hoopis.

[pahadeplaneet]

Pane värviline bensuvoolik.

Aasta idioodiks oled mõelnud kandideerida ?

Kandideerin aasta debiilikuks.
Paigalda nitro koos sinise bensiinivoolikuga.

Paar sinist led-i ei tee ka paha.
Arvuti kõlarid annavad vägemalt 4 hp

[margus014]

NIKE märk annab kah 2 heppa juurde

[Margusxx]

no feari märk annab raudselt 3,5 heppa juurde, proovitud värk

[Vint]

....Düüsi sai juba puuritud ning ka koonusfilter külge kruvitud, lisaks tõstsin nõela.

Düüsi puurimine- jah mõjutab kindlasti mootori tööd,kuid teatud piirid on sellel segu rikastamisel.
Koonusfilter- pigem on siin visuaalne ilu ja kompaktsus, mignit suurt võitu ei tule sellega ja hooldust tahab tihedamalt saada.
Lingi järgi võib vist oletada et tegu Atm- iga? ( ja 4 T. ) Kui "jah" siis sellel mootoril määravad Klapid ja nukkvõll erksuse ja mõned asjad veel....

("Üldiselt": selliseid teemasid lugedes on alati jäänud silma paar asja. Isikul on kaherattaline millega ta rahul pole, kuna leiab et midagi võiks täiustada, sealtmaalt hakkab pihta igasugune nö. emexi tootmine ja ajuvabadus mis tippneb mootori rikkumisega või masina sõidukõlbmatuks muutumisega. Ma ei vaidle vastu- on ka õnnestunud projekte, kuid kas lihtsam poleks osta enda soovidele vastav kaherattaline?)

[Mix]

Ei ole küll kuulnud, et keegi karburaatoreid tuuniks...

Sina ei ole kuulnud - So What!? Teine koomikust "arvamusliider" soovitab sinist bensuvoolikut...
Kõike tehakse! Ka karburaatorit tuunitakse.
Aga see eeldab tõsisemaid teadmisi ja head arusaamist mootori tööst tema kõigis nüanssides. Reeglina mehed, kes seda suudavad, kirjateel ei küsi, et kuidas seda teha - nad lihtsalt otsustavad kas teha või mitte teha. Ja need, kes kirjateel nõu küsivad - enamasti pole reaalselt võimelised asja paremaks tegema.
Levinuim, mida tuunimise juures tehakse, on karburaatori lõõri jämedamaks puurimine või viilimine. See on võimalik, kui eelnevalt on võimalik eemaldada segusiibri all olev emulsioonitoru ja pihusti - niisiis mitte kõigil. Siiski peaks karburaatori lõõri kõige kitsam ala jääma just segukoonuse koha peale. See tagab, et just segukoonuses kus ju asub pihusti, on õhuvool kõige kiirem. Lisaks tuleb enne teada, kus ja kui kaugel lõõrist asuvad karburaatori seina sees igasugused abikanalid - puurides/viilides on oht neid vigastada. Lõõri laiendamine on üldse võimalik ainult siis, kui segusiibri läbimõõt on lõõrist suurem. Ja lõõri on võimalik laiendada ainult kuni segusiibri läbimõõduni. Nii et mõõtmist ja kalkuleerimist enne jätkub. Olen seda 2T mootori karburaatoriga teinud.
Iga üks, kes veidigi teooriat uurinud on, on näinud diagramme sellest, millises segusiibri avanemise staadiumis milline osa karburaatorist "töötab". Kuna töötab tühikäigu düüs, kuna segusiibri väljalõige, kuna doseeriv nõel ja kuna peadüüs. Vastavalt, millises töörezhiimis (ja mootori pöörete vahemikus) karburaatori tööd mõjutada tahetakse - seda detaili muudetaksegi. Kui vaja muudetakse ka segusiibri väljalõiget ja valitakse nõela kuju. Aga see kõik on juba sihuke "peenhäälestus" ja väikesekubatuurilise mootori puhul neid vahepealseid töörezhiime keegi eriti ei märkagi - gaas töötab nii-kui-nii peamiselt ON/OFF rezhiimis. Kui vabamalthingava õhufiltri või laiendatud lõõri tulemusel segu lahjaks jääb ja seda doseeriva nõela tõstmisega enam kompenseerida ei saa, siis on tarvis suuremat düüsi tõesti. Ideaalne oleks valik erinevaid düüse ja sealt võtta vajalik. Puurimine on päris jõhker tegevus ja ülepingutamise korral taastada enam midagi ei saa. Siiski olen ise ka kasutanud düüsi laiendamist ja seda alles siis, kui olin tagavaraks hankinud teisegi originaaldüüsi. Mina ei puurinud vaid muljusin düüsi ava järk-järgilt laiemaks. Lugesin sellest "meetodist" kunagi mingist vanaisadeaegsest käsiraamatust. Muljumine käib koonusja terasnõela (sobiva läbimõõduga õmblusnõel või mitu) abil. Algul tuleb nõel küünlaleegis tahmaseks teha ja seejärel düüsi torgata - nii kaugele kui läheb. Seejärel saab väljavõetud nõelal tahmajäljelt mikromeetriga mõõta täpse düüsi läbimõõdu. See on siis nö stardikoht... Edasi tuleb sama tahmatud nõel juba tugevamini düüsi suruda, nii et ta juba sügavamale düüsi läheb ja olemasolevat ava laiemaks muljub. Kui laiaks täpselt - seda saab iga kord pärast muljumist nõela tahmajäljelt mikromeetriga mõõta. Protsessi saab korrata seni, kuni esialgselt püstitatud eesmärk on saavutatud. Seejärel düüs karburaatorisse kohale, mootor tööle ja kuumaks ja testsõitudele! Tähelepanelik mootori töö jälgimine ja segu koosseisu hindamine näiteks küünla isolaatori värvi järgi ja vajadusel taas düüsi korrigeerima - ikka muljumise teel. Olen ühe päeva jooksul kümmekond korda seepärast karburaatorit kokku-lahti kruvinud ja testimas käinud. Nii nagu igasuguse viilimise ja puurimise puhul - nii ei tohi ka muljumisega liiale minna - kadumaläinud materjali enam tagasi ei pane. Mingi taju või arusaamine peab õigel ajal ütlema, et stopp - edasi enam paremaks minna ei saa. Abiks on tehtud märkmed vahepealsetest mikromeetriga teostatud mõõtmistest ja vastavatest tulemustest mootori töös. Vajadusel saab järgmist (tagavaraks hoitud) düüsi juba ainult kuni "õige" mõõduni suurendada.
"Tuunimise" juures ehk kõige lihtsam ja elementaarsem on kõrvaldada igasugused astangud ja teravad nurgad õhuvoolu teel õhufiltrist läbi karburaatori ja sealt edasi mootorisse. Igasugused liitekohad peavad olema sujuvate üleminekutega ja kui kusagil on mõni papptihend vahel, siis see ei tohi seespool kusagile kanalisse ulatuda ja seal õhuvoolude teel täiendavaid keeriseid tekitada. Karburaatori lõõr (eriti kui teda puuriti jämedamaks) ja teda mootoriga ühendav kollektor (kui see on metallist) peavad seestpoolt olema siledaks lihvitud ja läikima poleeritud.
Karburaatorit on võimalik tuunida, tööd selleks jätkub ja kõige selle tulemusel on võimalik mootorile erksust juurde saada, kuid kui puudub arusaamine tehtavast, siis on suur tõenäosus ka asja hoopis hullemaks teha.
Rahaliselt on võimalik kulutada poolsada krooni muukviilide komlekti, liivapaberi, õmblusnõelte ja ühe teeküünla peale (pluss pihuga töötunde) ja saada sama tulemus, kui umbes tuhandekroonise "karbituuninguga". Seda enam, et valdav enamus karbituuningu austajatest ei oma aimugi, kuidas oma kallist ostu tõhusalt tööle häälestada.

[Tuhkur]

Koonusfilter- pigem on siin visuaalne ilu ja kompaktsus, mignit suurt võitu ei tule sellega ja hooldust tahab tihedamalt saada.
Lingi järgi võib vist oletada et tegu Atm- iga? ( ja 4 T. ) Kui "jah" siis sellel mootoril määravad Klapid ja nukkvõll erksuse ja mõned asjad veel....

Jah tegemist on 4T hiina masinaga sama mootor mis ATM-il, ainus erinevus on see et minu aparaadil on baigi mõõdud, ja ATM-il polnud vist sidurit ka kui ma ei eksi. Jah ja ma olen 4T hiinakate entusiast kui huvi ja soovi on siis miks mitte ehitada?
Muideks peale koonusfiltri lisamist oli tunda olulist paranemist masina kiirendusel.

Mix, Täna asjaliku vastuse eest, see mind kõige rohkem huvitasgi, et kas saan õhuvoolu kuidagi paremaks muuta, esimesel võimalusesl hakkan ehitama ja eks siis näis mis saab.