Honda V4 80's

[Oil-Cooled]

Oli-cooled, kõige ebakindlam on siiski Yamaha TX750, millest enamus lendas pilbasteks juba esimese 10T km jooksul. Sellele rattale on Yamaha tootnud ka umbes 2x samapalju mootoreid kui tsikleid ... enamikel vahetati mootorid juba enne müügisalongi väljapanemist.

TX750, ja, ka üks sidrun. Et 2x rohkem mootoreid toodeti on müüt.
Üldiselt ollakse nüüd arvamusel et TX750 polnud nii väga viga midagi.
Jaapanis kui seda tsiklit pikalt testiti paistis kõik OK olevat. Euroopas aga hakkasid nad kiirelt lagunema.
Jaapanis olid tollel ajal juba spetsiaalsed kõrgekraadilised tsikliõlid müügis, Euroopas aga veel polnud ja pandi sisse sama mida oma Volkswagenitesse ja Citroenidesse pandi.
Selle õli peksid balanssvõllid vahtu, tagajärjega et mingit õiget määrimist enam ei toimunud.
Asja prooviti parandada õliradika paigaldamisega. Lockheart'i õliradikas ja kohaliku Hollandi firma Kova poolt tehtud torud ja kinnitused sai olema "ametlik" Yamaha poolt tasuta paigaldatud modifikatsioon. Hilisemad mudelid said ka sügavama karteripanni.
Teine asi oli see et balanssvõllid olid ketiülekandega ja nagu tagarattaketti tuli ka seda ketti aeg-ajalt pingutada. Enamus omanikke aga seda ei teinud ja lõdva ketiga läksid balanssvõllid balansist välja ja tsikkel värises veel rohkem kui ilma nende võllidetta.
TX750 on ajalukku läinud kui tsiklitööstuse kõige esimene suur tsiklite tagasikutsumine tootja poolt modifitseeringute paigaldamiseks. Vanad Euroopa tootjad nagu BSA, Triumph, Ducati jne. lihtsalt ignoreerisid vigu. See et su tsikkel regulaarselt ära lagunes oli normaalne

ka on molübdeen just vahend pindsurve- ja õlitusprobleemide jaoks.

Artikkel ju väidabki ei just sellepärast nad seda kasutasid.

USAs keskimine tsikliomanik sõidab ka aastas umbes 5x vahem kui Euroopa tsiklimees