Õnnetused mootorratastega
-
- Postitusi: 1754
- Liitunud: 27 Dets 2005, 17:55
- Tsikkel: Kawa GPZ 550, W800, Jawa 350
- Asukoht: Tartu
- Tänatud: 27 korda
Re: Õnnetused mootorratastega
Seal vesiliug jah. Kusjuures see sile asfalt ei tee tee tegelikult halligi. Läinud aastal tulin, emand pära peal, vihmaga Tartu poole. No 80 oli piir, üle selle masin lausa rappus, tagaosa käis, nagu tahtis. Üksi sõites ei häiri, aga kahekesi on tõesti jama. Kusjuures see toimub ka pinnatud ribadel.
Samas, laupäeva öösel tulin läbi vihma sama meeskonnaga Viljandist Tartu suunas, pindamata uus asfalt, kurviline kah - no mitte mingit lappamist, 100-ga paras tulla isegi pimedas. Krt, ennegi vihmas sõidetud, aga hullu "lappamist" olengi tundnud vaid Tallinna ligidastel kahesuunalistel lõikudel.
Mõtlen, et probleem ei ole ei siledas asfaldis (kui kiirus ikka alla 110, muidugi) ega ka mitte õlis vaid selles, et meie asfalt on ilmselt ikkagi pehme, koormus suur, lisaks naelrehvid - sõidetakse rööpad sisse. Kui rööbas on kasvõi 2 mm muust teepinnast allpool, muutub see ujula liutoruks (ega toru pole ju libe, libedaks teeb selle vesi, mis seal voolab!). Rohkem vaja polegi. Lisaks veel, seda "liutoru" mööda sõites sõidad ju pidevalt kaldpinnal, sealt ka see pildumine. On keegi sõitnud autoga mööda jäärööpaid? See viskab varem või hiljem isegi auto tee peale risti, ammugi siis tsikli.
Kusjuures taga on mul värske maanteerehv, vihmasoonega. Ees üldse vanamoeline kitsas "kovrovetsi" mustriga rehv. Kui aga vaadata, millega mehed sõidavad, ei imesta ma millegi üle.