Mootorratturite reisikirjad → XJ 600-ga läbi Kesk-Aasia

[Divikas]

Vahemikul 21.06- 26.07 juuli tegin motomatka suunal Tartu – Venemaa – Mordvamaa – Tatarimaa – Bashkiiria - Lääne Siber - Altai krai - Mägi Altai - Lääne Mongoolia - Mägi Altai -Altai krai – Kazahstan – Kõrgõstan – Kazahstan - Lääne Siber – Bashkiiria – Tatarimaa - Mordvamaa – Venemaa - Tartu.
Vene Föderatsiooni läbisin pikki trassi M 5/51 Moskva – Rjazan – Penza – Samaara – Ufa – Tsheljanbinsk – Kurgan – Omsk – Novosibirsk. Sealt edasi pikki trassi M 52 Barnaul – Gorno Altaisk - Tashanta. Mongoolia piiri ületasin Tashanta Tsaganuur piiripunktist ja samast tulin ka tagasi. Minnes sain kaasa õnnitlused nii venelastelt kui mongolitelt, esimene Eesti pass selles piiripunktis.
Kaugeim koht oli Mongoolias Buraatyni mäekuru, Tolbo järvest idas. Mongoolias oli miinimum eesmärk sõita Khovdi linnani aga tehniliste hädade tõttu olin sunnitud pöörduma tagasi Mägi Altaisse. Sellegipoolest veetsin Mongoolias äärmiselt meeldejääva nädala. Suure tõenäosusega olen ka esimene eesti motomatkaja, kes Mongoolias oma mootorrattaga on käinud. Vähemalt ei ole õnnestunud mul mingit infot vastupidise kohta leida.
Mägi Altai jäi meelde väga kauni ja võimsa mäestikuga, mida ilmestavad lumised tipud, metsad ja kärestikulised jõed.
Aga kauneid ja võimsaid mäestikke oli kõikides maades ja võib olla ehk omapäraseim just Lääne Mongoolia Altai mäestiku jätk oma punakaspruunide värvidega.
Mägi Altaist viis teekond läbi Ida ja Lõuna-Kazahstani Kõrgõstani (Semi – Alaköl – Taldyqorghan – Qapshaghay – Alma-ata – Kegen), Kõrgõstani läbisin pikki Ysyk-Köli järve lõunakallast Bishkeki, meeldejäävaimaks hetkeks tõus mootorrattaga Barskooni mäekurule (3754 m) ja sealt edasi üritus tõusta Suiok mäekurule (4021 m, kõrgused on kohapealt ostetud kaardi järgi) aga sellest jäi mul kõrguses sadakond meetrit puudu. Ülemine platvorm oli silmaga näha aga teeolud muutusid sedavõrd viletsaks, et otsustasin liigseid riske mitte võtta. Niigi oli probleeme, et üldse selleks tõusuks luba saada, sest tegemist on suletud tsooniga. Kogu üritus võttis kaks päeva, esimesel päeval olin sunnitud halva ilma tõttu poolelt teelt tagasi pöörduma.
Uuesti läbisin Kazastani lõunast põhja Balgash – Karaganda - Astana – Stepnogorsk - Burabay - Kökshetau - – Petropavlosk. Eriti muljetavaldav oli Astana, mis uues linnaosas on väga kaunis ja kaasaegne linn ja üldse üllatas Põhja-Kazahstan oma suhteliselt arenenud infrastruktuuri ja tunduvalt parema elu-olu korraldusega kui ma oskasin arvata.
Ja siis juba sama teed pidi kui minnes, läbi Tsheljabinski, Ufa, Samaara, Pensa, Rjazani, Moskva ja Pihkva koju tagasi.
Kokku tuli 36 päevaga matkakilomeetreid 15490, minnes tulles sõitsin keskeltläbi 700 - 750 km päevas. Ka Kazahstanis olid päevamatkad pikad. Samas Mongoolias sõitsin 50-100 km päevas ja Kõrgõstanis umbes 100-200 km päevas. Sõiduvabu päevi pidasin kaks. Ühe päeva olin natuke tõbine (Karakolis) ja teise päeva veetsin Astanas.

Raskeim aeg oli minnes L-Siberis ja Mägi Altais, umbes 1500 km lausvihma ja alla +10 sooja. Närvesöövaimad momendid olid tehnilised probleemid Mongoolias.

Kõigile viperustele vaatamata oli väga huvitav ja meeldejääv reis, täis ääretult kaunist loodust, hulgaliselt huvitavaid kohtumisi väga erinevate inimestega ja ligi 800 fotot mälestuseks.

Sügise poole üritan ka pikema reisijutu kirja panna, Praegu vajavad muljed natuke settimist. Ja Mongoolia jääb väga hinges kripeldama, sinna peaks kunagi eraldi reisi tegema. Juba selleks sobiva ratta, korraliku ettevalmistuse ja piisava ajavaruga.
Praegune xj 600 oma 82 t läbisõiduga ei olnud päris õige valik Mongoolia tingimustesse, asfaldil pidas ratas üllatavalt hästi vastu.