Riks'i Mägikas RAPTOR 727

[riksx]

Mis puutub Tihemetsa tõusu, siis seal kui mäge tegelt pole ja minu võit oli üpris koomiline. Need kiirused mis tipus saavutati oli üpris ohtlikud ja stoppegiga nii väikeste ajavahedega mõõta pole võimalik. Kohtuniku vääratanud sõrm otsustas toll hetkel võitja ja mingi ime läbi olin see mina. Mõnes mõttes oli see tohutu motivatsioon edasi tegeleda, kuna siiski elu esimene võistlus
Eks Tihemetsa võitu ei pea keegi mingiseks saavutuseks (tehnika on vingem kui mägi) ja las ta olla nii nagu on.

Kribasin dragbikesse ja pärisin nitro võimaluste kohta. See hind mis ma teada sain ajab hetkel eelarve lõhki ja peab natuke ootama. Ints räägi kas Ummi rattal on märg või kuiv süsteem?.

[riksx]

Minu ratas seisab praegu, silindrihülss on puurimisel, siis saab edasi teha, tahaks proovida, kuidas mootor tööle hakkab 846-se silindrimahuga - kolb 100 ja kolvikäik 107,5 mm.

Kui õhuke silindri sein nüüd on. 500 peal 846 peale on päris palju.
Siin on päris ilusaid ESO mootorid. 500cc ja jõudu ₄₈...50kW.Kütuseks on muidugi metanool Hinnaks ₂₃₀₀.-EUR'i
Kuskil usa saidilt kunagi nägin mägikat 2x 650 husabergi mootoriga. Päris hea aparaadi saaks kui neid 500 oleks 2 tükki
http://www.jawa.cz/products.html

Vaatan, et nad on kodulehte täiustanud ja lähim koht kus osta saaks oleks Rootsi

[jawam.]

Tabasalu ESO sõitja jutu järgi on uued 500cc mootorid kuni 100 hp - aga vanemaid, juba neljaklapilisi, tema sõnul ka 50kw oli tal müüa, mõne aasta eest 5 tonniga. Mul oli neid kaheklapilisi varam 3 tükki, müüsin kõik ära, aga pärast ostsin mägika jaoks ühe tagasi - ei leidnud siis muud sobivat varianti. Originaalis oli kolb 88 ja kolvikõik 82;92, hülsi paksus ~ 6mm. Silinder tuli uus treida, et 3mm paksuse hülsiga 12mm suurem kolb sisse sai. Karteril silindrihülsi-pesa samuti suuremaks treida, vastava rakisega. Originaal tikkpoldid vahetasin uute ja lihtsamate vastu. Vanu auto hülsse kasutasin, eeltöö sain ise ära teha ja siis puurija kätte - pärast seda, kui minu oma õnnestus, on veel mõned ATV või QUADI mehed lasnud lõpuni kulunud nikosiinsilindreid niimoodi taastada, aga ta ei taha reklaami. See väntvõll, mis mul nüüd sisse läheb on ühe Sõmerpalu motoklubi mehe pooleldi käsitöö.

[riksx]

Silindrisein on siis üsna õhuke, norm oleks miski 6mm. Raptoril originaalis on kolb 102mm ja käik 84mm (mul 89mm). Big bore kolb on 106mm ja kui tahta siis väntvõlle saab osta +5, 8, 10, ja minu arust isegi +14mm.
Olen su ratast kaenud, kuid nina päris vastu pole pannud, räägi mis karburaatorit kasutad ja mille masina kolb sees on.

[jawam.]

Keihin CVK 40 karburaator ja Husabergi 100mm kolvid. Keihinil on ülemineku düüsid väiksemaks tehtud, kuigi see düüsekaev pole tegelikult mõeldud lahtivõtmiseks.

[jawam.]

Silindrisein on siis üsna õhuke, norm oleks miski 6mm.
Olen su ratast kaenud, kuid nina päris vastu pole pannud...

Silindrisein koos hülsiga on ikka paksem, see on õhkjahutusega.

[võll]

Keihin CVK 40 karburaator ja Husabergi 100mm kolvid.

Miks just CVK 40, või on tal mõni varjatud pool mis teda saastast eristab?

[jawam.]

Miks just CVK 40, või on tal mõni varjatud pool mis teda saastast eristab?[/quote]
tee enne oma kätega mõni ratas valmis, siis võta sõna

[riksx]

Keihin CVK 40 karburaator ja Husabergi 100mm kolvid. Keihinil on ülemineku düüsid väiksemaks tehtud, kuigi see düüsekaev pole tegelikult mõeldud lahtivõtmiseks.

Ma lugesin selle CVK40 kohta. http://www.nighthawk750.com/maint/keihincarb.html
Need on peal näiteks KLR650 aga tegemist on vaakum karpaga. Olen selliseid kunagi dneprile peale pannud, tookord oli GS500 omad. Nohh töötas aga jahh mitte nii nagu oleks võinud. Edasi läks täpselt samamoodi aga jäi ära see tühi auk.
Väike video Dneprist -

Kui sa gaasi peale keerad, siis tegelikult kohe ei juhtu midagi ja on sellise uimase reageerimisega. Õhu siiber, mis on sinu kontrollimise all võib ju lahti olla aga vaakumit pole nii palju ja ei tõsta segusiibrit ülesse.

Ma pakun, et krossikate kiirenduspumbaga karpaga saaksid parema tulemuse. Kontrollid kohe õhu hulka ja ei pea muretsema küttesegu pärast, kuna kiirendamisel töötab pump ideaalselt. Keihin FCR MX39 on näiteks yz450f peal ja neid saab ebay'st kasutatult ₂₅₀.- dollari eest. Kui pakub huvi siis võin abistada ostmisel.

Antud isend on KTM oma, kuna tal on kuumkäivitus karpa küljes.

[mella]

tee enne oma kätega mõni ratas valmis, siis võta sõna

mind ka hakkas huvitama, kas CVK karpa kasutamisele mõni muu argument oli peale odavuse ja kättesaadavuse?

[saqu]

[quote="riksx]
Antud isend on KTM oma, kuna tal on kuumkäivitus karpa küljes.
[/quote]

Ei ole päris tõsi, vanematel WR-del, millel pole autodecot (on käsitsi), on ka karpa küljes see lisaõhuklapp.
Ja see karpa pildil on ilmselt enduro variandi oma, krossikatel pole tavaliselt seda membraaniga klappi seal küljel.

[võll]

Miks just CVK 40, või on tal mõni varjatud pool mis teda saastast eristab?

tee enne oma kätega mõni ratas valmis, siis võta sõna

Anna andeks, aga see kapra on saast. Võtan julge seisukoha kuna tunnen selle karpa suguelu üpris hästi. Mõnele maanteepillile või rahulikumale kulgurile kõlbab aga mägika jaoks.... See karburaator on uimasus kuubis, samuti ei ole ta ka eriti töökindel. Sa vaata milline ratas on KLR või osad HD-d millel need peal on. Keerates nagu ei juhtu midagi. Kunagi sai KLR-ile peale pandud Husabergi karpa, mis on lihtsa ehitusega ja ei oma pähe-panevaid detaile. Ütleks, et KLR-i iseloom muutus kardinaalselt.

[jawam.]

Tuleb siis üldsuse arvamusega nõustuda, et CVK ei ole üks parematest - jebisin tegelikult sellega terve suve, enne kui enam vähem käima sain. Lisaks üleminekudüüsede väiksemaks tegemisele, oli vaja blokeerida nn. pneumaatilise pidurdusõhu süsteem, mis on iseenesest hea ökonoomsuse seisukohast. Vaatamata neile muudatustele, isegi vana Buraani ilma ujukiruumita, lennuki-tüüpi karburaatoriga olid lõpp-pöörded paremad ja Ivkov karpaga on kaheklapine Jawa Sõmerpalu mehe käes teinud 10 000 pööret. Püüan kõigepealt uue mootori üldse käima saada ja hetke finantsolukorda parandada, küll siis saab ka paremaid karburaatoreid

[tomtomm]

Tere. Pole küll päris teemasse, aga Riks kus sa selle kulbi said ja mis mõõdus see on.

[ints97]

Ints räägi kas Ummi rattal on märg või kuiv süsteem?.[/quote]
Kuiv.

[jawam.]

Kui sa gaasi peale keerad, siis tegelikult kohe ei juhtu midagi ja on sellise uimase reageerimisega. Õhu siiber, mis on sinu kontrollimise all võib ju lahti olla aga vaakumit pole nii palju ja ei tõsta segusiibrit ülesse. [quote][/quote] Silindri töömahu suurenedes võib see viga isegi paraneda...

[riksx]

Mmmm... kardan, et ta ei saa piisavalt kiirelt vajalikku kütust kätte. Kui peaksin ennustama, siis pakun et mootori iseloom jääb suht samaks (uimaseks). Ma siiski kaaluks tõsiselt FCR MX39 või 41mm karpa ostmist.

[jawam.]

Mmmm... kardan, et ta ei saa piisavalt kiirelt vajalikku kütust kätte. Kui peaksin ennustama, siis pakun et mootori iseloom jääb suht samaks (uimaseks). Ma siiski kaaluks tõsiselt FCR MX39 või 41mm karpa ostmist.

Kui kõrgel pihusti suudmest on neil kütuse tasapind..? CVK-l on see väga madal - nii 10mm kanti... seega imeb lahjat segu

[riksx]

Tere. Pole küll päris teemasse, aga Riks kus sa selle kulbi said ja mis mõõdus see on.

Ei oskagi kohe vastata. Leitsin ja miski 8x10x4m + WC ühe poti (paber peab endal olemas olema) ja kraanikauss (sama käib seebi kohta). Ahh jaaa üks katkine printer, telekapult ja CD keskus (CD ei tööta ja ainult Elmari raadiot mängib) on veel.

[makuke]

Kas sa vaatad ikka kiirenduspumbaga karpasid?

[riksx]

Kui kõrgel pihusti suudmest on neil kütuse tasapind..? CVK-l on see väga madal - nii 10mm kanti... seega imeb lahjat segu

Saaksin ära mõõta ega peast ei oska öelda, kuid tundub, et madalam. Sellel karpal on ülihea kiirenduspump, mis reageerib iga liigutuse peale, et võib julgelt põhja laksata. Pelaegi on sellel düüse saada igas mõõdus, miski ₇₀.- tükk.

Sulle oleks tarvis 41mm karpat, kuna mootori maht on suur
Siin on karpa juppideks võetud. http://www.keihin-us.com/am/_media/pdf/fcrmx_parts.pdf

[ints97]

Olev, mul üks krossikakarpa saadaval, kui huvitab.

[jawam.]

Olev, mul üks krossikakarpa saadaval, kui huvitab.

Huvitab küll - mis nime ja mis mõõduga?

[riksx]

Mis mõõdus sisselaske ava jawal on? Kui Intsul on KTM oma, siis suure tõenäosusega on see 41mm.

[jawam.]

Mis mõõdus sisselaske ava jawal on? Kui Intsul on KTM oma, siis suure tõenäosusega on see 41mm.

päris originaal oli veidi alla 40-ne, hetkel on jawal 40, aga saab vabalt 1mm suuremaks saroosida, teisel silindripeal ongi 41

[jawam.]

Kui karburaatoritest juttu tuli, siis leidsin enda jaoks huvitava artikli - sama tüüpi on Buraani vana karpa, mis töötab igas asendis ja on valmistatud ameerika karburaatori järgi-----------------------------------------------------------------------------------------------10.1.4. Rõhukarburaator
Klassikalise karburaatori juures on alljärgnevad puudused:

a) jäätumise vastuvõtlikkus;
b) küttesegu ebaühtlane jaotumine;
c) kriitiline tundlikkus asendi suhtes ruumis;
d) võimaldab mõõta õhu mahtu, mitte massi.

Rõhukarburaator kasutab suletud kütuse süsteemi, kus kütus ei puutu õhuga kokku alates kütusepaagist kuni peapihustini. Kütus pumbatakse paagist rõhu all läbi filtri karburaatorisse, kus ta mõõdetakse ja suunatakse peapihustisse. Kütuserõhk peadüüsis sõltub mootorisse suunatava õhu mahust ja tihedusest, mistõttu kütusevoo suurus on õhumassi funktsioon.

Õhk siseneb mootori sisselaskekollektorisse läbi õhufiltri ja ventuuridüüsi, möödudes seejuures seguklapist ja peapihustist. Õhuvoolu kiirus ja alarõhk on kõige suuremad ventuuridüüsi minimaalsel ristlõikel. Samas, õhu sisenemisel karburaatorisse kasvab ventuuridüüsi ümber õhu absoluutrõhk, sest kiirus on seal väiksem. Õhurõhu kasv mõjutab läbi kanalite ka rõhu tõusu A - kambris ja käivitab sealse reguleerimisseadme. Järelikult, igasugune rõhu muutus karburaatoris kutsub esile rõhu muutuse A – kambris. Seega, ventuuridüüs tekitab karburaatoris alarõhu, mis on proportsionaalne õhu liikumiskiirusega sisselaskekollektoris. See alarõhk suunatakse reguleerimisseadme B – kambrisse, kus ta töötab üleõhule diafragma vastaspoolel. Need, eelnimetatud õhurõhu muutusest esile kutsutud jõud töötavad koos ja muudavad reguleerimisseadme diafragma asendit sõltuvalt mootorisse imetavast õhu mahust.

VENTUURI DÜÜSIS: KIIRUS KASVAB = ALARÕHK KASVAB

ALARÕHK KASVAB = ABSOLUUTRÕHK VÄHENEB

KIIRUS VÄHENEB = ABSOLUUTRÕHK KASVAB

Õhumass on funktsioon õhutihedusest. Sellise seose pidevaks teisendamiseks on rõhukarburaatorites olemas AMC – automaatne segu kontrollseade (automatic mixture control), mis asub ventuuridüüsi kahe kambri liinis. Juhul, kui õhutihedus väheneb AMC avab düüsi ning alarõhk väheneb ja väheneb diafragmale mõjuva mõõtejõu suurus.
Rõhukarburaatoris toimub õhuvoo mahu mõõtmine rõhkude erinevuste kaudu, st jugaõhu rõhu (ik. ram air), mis tekib õhu liikumise (ik. air passage) mõjust ja difuusori poolt esile kutsutud alarõhu vahel. Need kaks rõhku mõjuvad üksikule diafragmale ja nihutavad seda proportsionaalselt sõltuvalt õhuvoo mahust, mis suubub mootorisse. Diafragma nihutab vastavuses seen(taldrik)klappi (ik. poppet valve) ning muudab kütuse pealeannet sõltuvalt mootorisse sisenevast õhuvoo mahust.

[riksx]

Tervitused!

Aega on mööda läinud ja nipet näpet edasi ehitatud.
Maadlesime bensiinipaagiga, mis natuke meenutab triikrauda kuid see selleks.
Teine suur asi on kiigepikendus. Kuna üks samasugune kiige oli olemas, siis läksin seda teed, et keevitada 2 kiiget omavahel kokku. Mõttetöö kuidas teha on kõige raskem. Inseneri mõistus ütleb ühte ja silmad teist. Ideaalis oleks hea kui saaks keevitada 45 kraadise nurga all, nii saab keevis pikem ja konstruktsioon tugevam. 45 kraadist nurka oli antud hetkel väga keeruline teha, kuna kiige ei ole sirge vaid teeb väikse jonksu. Ja nii neid kokkuajada on üsna keeruline (keevis võib halb saada). Lähtusin sellest et keevise arvutamisel, keevise õmblus on sama tugev kui ülejäänud profiil, isegi tugevam, kuna keevise koht on pakrem kui profiili sein. Et olla kindel, siis kõige ohtlikuma kohapeale lasin lisaks keevitada 5mm tugevusribad.

Teine mure oli selles, et kui hästi profiilide keevitamine õnnestub ja kui sirgelt kett jooksma hakkab. Ütlen kohe ära, et õnnestus ja kett on ilusti sirge. Keti suunajaga läks pisut kehvemini ja see sai tsipa valesti, kuid viga on parantatav.

Mõned pildid ka siis.
Juba perutab :

Kett jookseb ilusti

[jawam.]

Tere. Viimane mood oli ju teha muudetavad kiigepikendused... kas nüüd on telgede vahe "harju keskmine"...nii 192cm? Jawal on puki otsas mõõdetult 198 ja maas 195cm.

[riksx]

Oli aga palju seda ikka muutma hakkan, kiige oli olemas ja nii läkski. Teljevahe ühest võllist teisein on 208cm. Jamul oli see _200cm (enam peast ei mäleta). See on nii suht keskmine teljevahe, kus manööverdamine väga ei kannata. Tegelt kannatab aga seda talutavas mõttes.

[jawam.]

Pikk kiige võib tähendada, et, näiteks Marjamäel kus on väike tõusunurk, aga pehme liiv - esiots hakkab liialt kündma... Suurem võimsus või lühem kiige tasakaalustavad seda...