Õnnetused mootorratastega

[Virx123]

olen ka kogenud seda "aeg-luubis" liikumist õhus olles jõudsin vaadata ,et kuradi sügav kraav on kuhu maaanduda,ja igast risu täis ja ,et käed ei tohi laperdama jääda:) ning jõudsin veel tsikli ka endast eemale lükata
Kahju aint et ei näinud kuhu peegel lendas

Ka 70 pealt lennatud, toona raspeldas ära kindad ja tekkis pisike auguke jope taskusse, sest seal olid võtmed. Muid kahjustusi riietel polnudki, aga põlvede ja perse pealt oli nahk kenakesti maas. Kuigi jalas 2 paari pükse (toona tsiklivarustuseks parimal juhul tagi ja kindad ja kiiver üldse oligi). Tee oli muidugi kiilasjäine ja märg, see kindlasti päästis ikka palju. Samas, muidu poleks jälle kukkunud.

Nahk läheb maha sel juhul peamiselt kahel põhjusel: riie kraabib suure surve all ja sel juhul hakkab ka "kumm suitsema", st hõõrdumisest tekib äge kuumus. Vigastus niisiis kriipimise ja kuumuse koosmõju.
Kui toona lendasin, oli kõik nagu aeg luubis. Libisesin pooleldi selja, pooleldi tagumiku peal, üks käsi maas. Ja kui kuum hakkas, lasin end ühe tiiru veereda ja siis libisesin edasi, kuni seisma jäin - teises voorus siis kõrvetasin veid teist kannikat, aga kokku oli ikkagi parem. Jõudsin ükshaaval ära näha kõik tsikli tükid, mis masinast eraldusid ja kuhu nad lendasid... Aju töö- ja vastuvõtuvõime on sellisel hetkel meeletu. Suudaks teadlikult ta niimoodi tööle panna, oleks vägev. Ainult, et selle peale paneks vist ruttu kõrvad pea alla.