Võrtsjärve 2päevane Enduro 2010 EMV-3etapp

[Premium1]

Nüüd kui kondid peale võimatut sooritust järgi hakkavad andma lisaks ka oma pihtimuse ja kommentaari toreda ürituse kohta. Kõigepealt tänud Lärmile kes jätkuvalt kahjumiga üritusi korraldab ja meie kui harrastajate peale ka mõtleb. Kuigi kohati ülekohtune ja samas õiglane.

Maha sõidetud nurkade kohta lisaks niipalju, et vähe usutav, et kultuur kui selline ainult harrastajate osalt soovida jätab. Startisin harrastajate teises pooles ja märgid mis suunasid servast sõitma oli juba esimesel ringil esiotsa meeste poolt poognaks sõidetud ja ca 2 m teisele poole märke sooned sisse sõidetud.

Sildade kohta ei ütle ühtegi paha sõna kuna neid lihtsalt polnud. Sattusin ka ise esimesel päeval kohta kus kraavi ületusel pundar ees ukerdas. Kuidas nüüd võtta kui üritad mööda rada sõita oled tohman ja kui üritad rasket kohta vältida oled petis.

Mina olin üks nendest kes teisel päeval CP järgset turbavälja vältis. Eesmärgiks mitte kulkut saada vaid ühes tükis tagasi jõuda. Spetsiaalselt puhastasin numbri kohtunike ees puhtaks ja seisin minuteid 2-3 vaagides mida teha kuna ees kerkis kaks aurusammast. Nähes ühte porgandit (numbrit ei näinud) kõrvalt sõitmas järgnesin talle. Miks kohtunikud seda ei fikseerinud on küsimus korraldajatele kuna ise olin arvamusel, et tulemus tühistatakse. Kui vähegi võimalik võiks tulemusi muuta võistleja numbri 629 suhtes. Saaksin süümekatest lahti.

Minu jaoks üks väga ohtlik moment esimesel päeval oli ülesõidul. Hoidsin hammastega tsiklist kinni, et kuidagi aega tagasi sõita kui järsku peale tõusu liivase languse taga palk vastu vaatas. Isegi ei mäleta enam kuidas sealt mööda sain, aga järgmine kord võiks mingi ohu märgi püsti panna.

Kokkuvõtteks lisaks veel. Lõpuni jõudsin tänu sellele, et vahetult enne võistlust käigukasti remont sai tehtud ja sellega kaasnevalt ka muud asjad üle kontrollitud. Raja olukord oli harrastajale kõike muud kui jõukohane. Sügav kummardus kõigi lõpetajate ees ja usun, et nii mõnelgi oli vere maitse suus.