Huumorit

[pritsu]

Panen siia ühe lühikese loo sealt reklaamiks:
Kuskil kaheksakümnendatel tuli töötada polügoonil Kashastanis, Balhaši järve kandis. Piiritust oli käes mõõtmatult. Ühel ilusal päeval saime ülesande viia varustus lennukiga Moskvasse. Noh, tarisime kastid lennuväljale, laadisime transpordilennukisse, ronisime ise ka sisse ja ootasime starti. Vaevu startinud, laotasime ühele kastidest laiali suupisted, keedetud munad, kana, tomatid, üldiselt kõik nagu kord ja kohus. Ning koukisime välja ka kolmeliitrise purgi piiritusega. Lend oli pikk, vahemaandumise ja tankimisega, nii et igati normaalne kogus. Ja alles siis avastasime, et kaasa sai võetud kõik peale vee piirituse lahjendamiseks. Saatsime kõige vanema pilootide juurde vett laenama. Need jagasid muidugi kohe probleemi olemuse ära ja pakkusid vahetuskaupa. Piiritus vee vastu suhtega üks ühele. Kõrgust üheksa kilomeetrit, keeruta kuidas tahad, aga lendurite ettepanek tuli vastu võtta. Jõudsime ainuvõimaliku lahenduseni jõud ühendada. Istusime laua taha, meid oli neli ja tuli välja, et neid ka. Kolm liitrit piiritust kaheksa peale- normaalne. Kui mootorite ühtlane mürin, piiritus ja kõikumine olid oma töö teinud, tekkis mul soov vaadata lendurite kabiinist välja. Siiras arvamises, et meiega olid ühinenud vaid lennukohustustest vabad ekipaaži liikmed, sisenesin kabiini. Pilt tühjast kabiinist, kus juhised oma iseseisvat elu elasid, kainestas mind hirmuäratava kiirusega. Ainukeseks lohutuseks peale sellist ehmatust olid pilootide sõnad, et nad on maandunud ka palju hullematena.