Sinu tee bikeriks...

[Silent Bob]

Kõik sai alguse nõuka ajal isa munakotis hobikorras krossi sõites, oli 70-date lõpp ja San Fransisco happeajastu järellainetus. Edasi tuli 8 kuud isa seljakotina, ema kõhus. Niisiis algasid rahutud 80´ja ega see seljakotina reisimine mulle hästi ei mõjunud. Esimesed aastad pärast sündi oli nii, et kui tolmuimeja käima pandi tegin kohe mähkmed märjaks! Õnneks asi paranes iseenesest ja nii kui jalg kandma hakkas kipusin kohe kaltsuga isa IZ Spordi velgesid puhastama ja porikal ilutsevat, pikka-nina näitavat vanakuradit kangutama. Aeg lendas ja jõudis kätte päev, kus vanama andis raha, et tillu motohuviline saaks endale särri osta. Riga 5, vana pann, mille raamile keevitajast naabrimees strateegilistesse kohtadesse punktid peale lasi. Ise keerasin talle ujumistorust shotgun otseväljalaske ja sõitis ta disla ning 76 seguga, mille komponente vanamees autobaasist fuukki pani. Edasi tuli mopeed Riga 12, vana pann! Siis Enteki motoring ja Minsk 125. Pärast seda tuli tükk tühja maad (tsiklipildid, ajaleheväljalöiked, aaaa...ja 1 vana izinärakas, remondirõõm, mida liikuma ei saandki!) Esimeseks läänekaks sain proovida Suzu T500. Loogiline jätk olid load jne. Nüüd olen lõpuks kickassbiker valmis ning targutan foorumis teistega võidu!!!