Õhkjahutusega enduro

[kolvisõrm]

Näit. 2001 a 600 cm3 Yamaha TT on õhkjahutusega. Küsiks, et kuidas see õhkjahutus ennast õigustab kui vaja vahel ikka korralikult muda puurida. Julgeks arvata, et ega 1. ja 2. käiguga pikalt löristada ei kannata?

[Piipz]

Tegelikult on see ikkagi õhk-õlijahutus, pelgalt õhuga vist ei teeks midagi ära.
Ei ole sellel jahutussüsteemil viga midagi. Anna kuuma

[kolvisõrm]

Hmm, ei ole sellise jahutusega tsiklit näinud, seal on siis mingi ventilaator, mis jahutab õli (õliradikat) ja otseselt ka silindrit?

[cool200]

õhkjahutus on normaalne

[westel]

Need tsiklid kannatvad ikka päris korralikult kuuma. (aga ikka mõistuse piires!) Tõestuseks võid youtube`st kräunutamiste videosid vaadata, seal seda sorti materjali suht palju liikvel. Mõnda videot vaadates paneb ikka imestama, et krt kus mõni masin hooramisele vastu peab.

[rolller]

TT-l on ligi 3 liitrit õli, eraldi paagiga.

[kallutaja]

xt-l sama süsteem
lisana on võimalik paigaldada ka mingi väiksemat sorti õli jahutus radikas
http://www.off-the-road.de/Other-bikes/ ... T-600.html

[kolvisõrm]

Originaalis õlijahutuse radikat ei ole siis jah? Jahutus otseselt toimib ikkagi ainult sõitmise ajal, mingit ventikat ei ole? Sel juhul olen ikkagi natuke skeptiline kui vaja pikalt olematu kiirusega liikuda.

[Divikas]

et kuidas see õhkjahutus ennast õigustab kui vaja vahel ikka korralikult muda puurida. Julgeks arvata, et ega 1. ja 2. käiguga pikalt löristada ei kannata?

Mida see "muda puurida" tähendab? Et sõidad kuskil metsavahel porilombist läbi
Eri tootjatel on erinevad õhk või õhk-õli jahutamise viisid aga seda ei maksa küll karta, et ei jahuta. Jahutab ja veel kuidas jahutab ja võib rahulikult kõikide käikudega sõita. Ega insenerid nüüd ka päris lakke vahtides neid mootoreid loonud pole. TT, XT, DR, NX, BMW, MG ratastega on kõik maailma kõrbed ja muidu soojad paigad läbi sõidetud (muda puurimisest rääkimata) ja keegi pole kurtnud, et ei jahuta. Nii mõneski olukorras on õhkjahutus isegi parem, mootor lihtsam ja pöörlevaid osasid vähem ja õli läbivool, mis silindripead jahutab, on reeglina suurem projekteeritud kui vedelikjahutusega mootoritel ja silindripea ja gaasijaotusmehanism on kuumust paremini taluvatest sulamitest jne...
Enduuro rattal loeb ka ratta kaal ja õhkjahutusega mootor on lisaks natuke kergem. Enivei, muda võib puurida iga rattaga.

[yeekim]

Tegemist suht pommikindla (lolli vastu ei saa) mootoriga, mis väheste modifikatsioonidaga õigustatult tootmises vist 1980'ndate alguspoolest.

edu

[kolvisõrm]

Mida see "muda puurida" tähendab? Et sõidad kuskil metsavahel porilombist läbi

Võibolla midagi sellist, et sõita pool tundi 1. käiguga taolisel "teel": http://www.iptv.org/iowapathways/images ... _large.jpg

Kergem on ta küll jah (ja see on tähtis), seepärast tunnengi huvi. TT kaaluks oli kirjas 131 kg. Uued vedelikjahutusega KTM-d on ka u. sama kaaluga (tühikaal 138,5), aga liiga kallid.

[Divikas]

http://www.iptv.org/iowapathways/images ... _large.jpg

Millegipärast ei saa ma seda pilti avatud aga kujutan ette, mida silmas pead. Arvan, et võid rahulikult ka kogu päeva 1. käiguga sõita. Selles pole küsimus. Millised on mootori pöörded, see määrab. Kui seier kogu aeg punases, jookseb iga mootor lõpuks kokku. Poris, liivas, lumes -mida kergem ratas, seda parem. Aga reeglina kergus maksab (kui võimsuses järgi ei anna). Nagunii tuleb mingi kompromiss teha ja ratast vaatad ikka tervikuna, ega seda ainult pooleks tunniks osta. Tõenäoliselt plaanid ikka mujal ka sõita, porimülkad on kirsiks tordil.

[rolller]

peab paras debiil olema kui punn põhjas 1. käiguga sõidad. Sellel mootoril on piisavalt jõudu ka teiste käikudega ja jõud tuleb juba madalatel pööretel kätte.

[allu66]

Ise kulgen Suzuki Dr650 se-ga.Kaal tühjalt 147kg.
Alates aastast 1996-2011 on ratas ikka samasugune.
Mootor siis õhk-õli jahutusega.
Olen sõitnud rattaga 3 aastat mudas ja siiani pole kordagi pidanud mootorit remontima.

Mudas sõitmist mõtled ilmselt nii.

[19Martinez79]

peab paras debiil olema kui punn põhjas 1. käiguga sõidad. Sellel mootoril on piisavalt jõudu ka teiste käikudega ja jõud tuleb juba madalatel pööretel kätte.

Ehhh...

[Loff]

Seda TT õhkjahutust nüüd küll karta ei maksa, enne läheb vedelikjahutusega masin, näiteks KTM, "keema" kui see TT üle kuumeneb. Omanud mõlemat ratast ja tean omastkäest. Selle kõige juures on muidugi üks AGA, tihend lenksu ja istme vahel peab ka pidama!

[ducatist]

Nõuka ajal üks bagide ehitaja Koselt oli öelnud et :"elu aeg on bensiin mootorit jahutanud,kui segu koostis on õige,ei kuumene ükski mootor üle".

[Kapa]

Üks lollikindel süsteem, kuna see ei lähe kunagi katki

[Möku]

Õhkjahutus peab vast mudapuurimisele vastu, aga kuidas sõitja? Küsimus on pigem sõitjas, et kas ta tahab omale 140+ kilo masinat "rinnaltrebimiseks" või on etemaid masinaid millega sõidurõõmu rohkem. See 30-40kg kaalusäästu võib otsustada, kas saad metsast välja samal või järgmisel päeval.

Et kui sa juba uurid seda mudas vastupidamise värki siis osta omale selle jaoks tehtud sajakilone ratas millel vesijahutus ja vent peal. Ära osta midagi "igale poole sobivat" kui sa juba tunned et muda poole kutsub. Enamik tänaseid mudaproffe on sellise vea esialgu teinud ja võivad punastades häbelikult rääkida oma kogemusest raskemate enduurodega mudas ja liivas kus peamine sõnum "oi kui loll ma olin". Loffil näe keeras see LC4 kaal isegi nii ära et järgmise sammuna läks kohe traielimeeste hulka.

Aga muidugi kui ratas on tarbeesemeks ja sa uhad külavahel pikki otsi mööda kruusa ja asfalti tööle-poodi-kultuurimajja, siis oleks TT parim sportlik kompromiss ja õhkjahutus ei saa probleemiks. Mul paarinädalane kogemus Kesk-Ameerikast õhkjahutusega XT600 peal ja esimese käiguga pool päeva liiklusummikus 35 soojakraadiga ukerdada polnud probleemi. Insenerid on arvestanud tsiklistide loomupärase käitumisega.

[Tsikkelröövel]

Polegi midagi lisada, kui see, et ma endiselt arvan, et tehaseinsenerid on siiski targemad, kui absoluutne enamus meist siin ja masinad ARVUTATAKSE välja ka soojuslikult.
Tegelikult on nii õhk, kui õhk-õli - kui vedelikjahutusega mootorid ikkagi KÕIK õhkjahutusega (no paadimootorid on vesijahutausega, jah).
Jahutusvedelik ja õli on vaid soojuskandjad, mis kannavad soojuse edasi radiaatorile, mida jahutab ikkagi õhk. Ja teoorias on radika jahutuspind sama, mis õhkjahutusega mootori ribide jahutuspind.
Peamine eelis ongi vedelikjahutusel see, et termostaadi abil saab mootori temperatuuri ühtlaseks ja optimaalseks, mis on mootori tervisele hea, samuti on sinna mugav monteerida külge jahutusventilaator. Õhkjahutusega mootori temperatuur kõigub palju rohkem ja ta ei tööta sugugi alati parimas temperatuurivahemikus. Teisalt jälle on õhkjahutusega mootor kergem, lihtsam, vähem purunevaid detaile (mille tõttu võiks sõit seisma jääda), odavam. Ega's ilmasõjas ilmaasjata olnud selliste parimaks hävitajaks pürginud lennukite, nagu FW190 ja Thunderbolt peal õhkjahutusega mootorid - väga suure läbimõõduga (iga silinder vajab jahutust!) ja seega ebavoolujoonelised mootorid - preemiaks suur erivõimsus, mis kompenseeris suure õhutakistuse ja tohutu ülekaal vigastustele vastupidamises, võrreldes vesijahutusega masinatega - seal võisid mitu silindrit puruks lasta - ikka lendas. Polnud mingeid radikaid ega veetorusid ega veesärki, mis auke kartnuks.
Igal omad head ja vead.

[kolvisõrm]

Tänud nõuannete eest. Eks kahjuks (esialgu? ) tuleb ikka kompromisside teed minna, päris puhtaverelist mudapuuri ei saa osta, peab olema nö. tänavalegaalne ja võiks olla võimalus vajadusel ka lühikest distantsi kaassõitjaga sõita. Sellistele kriteeriumitele vastavad rattad vist naljalt alla 140 kilo ei kaalu? Kui võibolla siiski kaassõitja võimalus välja arvata, kas siis valikuvõimalus laieneks oluliselt (just kergemate rataste suunas)?

[saarlane]

Tere!

Ei hakka otsest reklaami tegema, aga vaata seda:

http://bike.motors24.ee/vehicles/264196 ... &sort=paid

Ühekohaline, õhkjahutus, kui ma öieti mäletan, siis tühikaal 135kg. Ega neid väikeseid ( alla 600cm3) õhkjahutusega lihtsaid rattaid palju pole,

endale sai ta just sel põhjusel ka soetatud

Lugupidamisega, saarlane.

[Möku]

Kui võibolla siiski kaassõitja võimalus välja arvata, kas siis valikuvõimalus laieneks oluliselt (just kergemate rataste suunas)?

FIM reeglite järgi tohib enduurovõistlustel osaleda vaid tänavalegaalsete registris mootorratastega. Eestis on seni veel erandit tehtud.

Nii et jah, kui seljakoti nõudest loobud siis saad kergeid regiustris olevaid võistlusenduurosid KTM EXC, Yamu WR, Husaberg FE, GasGAs, HM jt. juba vaadata. Ja see kaassõitjaga sõitmine pole hea ei lenksus olijale ega taga istujale. Igalühel peaks ikka oma ratas olema.

[K2bi]

tere

ise puurisin muda kaks vöi kolm aastat tt 600 r iga ja ei olnd mingit probleemi et ülekuumeneks. muidugi tuleb aegajalt toru lahti keerata . hommikust öhtuni eikannata ükski masin 1. käiguga jauramist.
nüüd paar aastat olen söber saarlase ratast testinud ja ei ole selle ka mingit märku et peaks ülekuumenema.

seeda on et katoomid ka lisajahutusega turbas vöi mudas söites vöivad suht kergesti keema minna .

minu nöuanne oleks et osta ära söida ja sa ei kahetse mootori osas . pigem tuleb jah see kaaluteema hiljem.

käbiätmudavurr.raba

[Möku]

seeda on et katoomid ka lisajahutusega turbas vöi mudas söites vöivad suht kergesti keema minna .

täitsa õige jutt, Käbi.

Võrtsu kahepäevaenduurol oli sügisel hea pilt seal pikal turbavälja lõigul - nagu Kurski kaare tankilahingus kus mitusada tanki korraga pihta olid saanud ja põlesid, aga veel liikusid omal jalal ja edasi paugutasid.

Seal turbaväljal jah eranditult kõigil vesi kees ja ei olnud vahet kas tegu oli katoomi, kawa, gasgasi või yamuga ning ka see ei aidanud, et vent peal oli. Karge päikesepaisteline "0" temperatuuriga sügishommik andis vaatemängule veel kontrasti juurde nii et on mida vanaduspõlves heldimusega meenutada

Aga vesijahutuse eelis on siiski see, et sa näed kui mootor on selgelt ülekuumenenud. Õhkjahutusel saad sellest alles siis aru, kui keps värske õhu kätte on tulnud.

[Kapa]

Aga vesijahutuse eelis on siiski see, et sa näed kui mootor on selgelt ülekuumenenud. Õhkjahutusel saad sellest alles siis aru, kui keps värske õhu kätte on tulnud.[/quote]

Õhkjahutusega endurole on jällegi võimalik ka õlitermomeeter õlivarda asemele keerata

[mella]

Seal turbaväljal jah eranditult kõigil vesi kees ja ei olnud vahet kas tegu oli katoomi, kawa, gasgasi või yamuga ning ka see ei aidanud, et vent peal oli.

Kuna seal õhk- või õhk-õli jahutusega tsikleid minu mäletamist mööda ei olnud, siis ei ole ka statistikat, mitu neist sinna jäänud oleks
Tavaliselt on lätlastel endurol olnud mõned XR-d kasutusel hobiklassis.

[sang]

Mul oli enduuro-laadne tsikkel, õhkjahutusega, ilma õliradikata: DR350. Männikul kulus 1.-2. käiguga jõristades (üldse mitte kogu aeg punases) õlitemperatuuril 120C juurde saamiseks _20min (mõõdetud õlipunni asemele pandud mõõtevardaga). Kusjuures mootori häälest või käitumisest ei saanud aru, et nüüd on max temperatuur käes või ületatud.

Kui ikka eesmärgipäraselt mudas sõita, võib temperatuur suht kiiresti üles ronida ja kui sul mõõtevahendit tsikli küljes ei ole, siis sa ei saa mitte kuidagi aru, et midagi on liiga palju. Millist pikaajalist mõju see mootorile avaldas, ei oska öelda, õli sai pärast suuremat max-temperatuuril sõitmist igaks juhuks vahetatud.

Õhkjahutuse puhul sa pigem lihtsalt ei saa teada, et mootor on liiga kuum, kui spetsiaalselt ei mõõda.

[Hr. Kaaru]

on olnud juhus korra xt 600-jal metsas räige palavusega õli keema ajada,oli vaja lihtsalt autoriteetidel sabas püsida,kuid samal korral lc4-jad aurasid pidevalt,pärast väike õlivahetus ja sõit jätkus muretult