ZX7r ülelaadimine

[Mihkel S]

97a Ninjal aku klemmide pealt mõõdetuna, mootor käib, tuled põlevad - on tühikäigul ca 15V, natuke pöördeid andes 16,5V, mida on ilmselgelt palju(kaasneb ka muid probleeme näiteks käivitades, mille võiks ka elektri süüks panna). Mõõdetud on mitme erineva testriga ja tulemus sama. Loogiliselt võttes oleks probleem nagu pingeregulaatoris, sai siis täna ühe seisva kawa mootori pealt võetud genekas maha ja sealt(pingeregulaator ja alaldi on geneka sees) proovitud regulaator ümber tõsta kuid tulemus täpselt sama. Lõpuks sai visatud kogu krempel genekas+regulaator+alaldi uus peale aga ikka samad sümptomid, pööretega ca 16,5V. Enda loogika ütleb, et peaks ilge kokkusattumus olema, et mõlemal rattal regulaator ühepalju pekkis ja annab samad näidud.
Mõistus hetkel otsas ja mõtlesingi, et keegi siit äkki oskab midagi arvata asjast, kust veel võiks viga otsida? Või kes elektri spetsialist Tartust võiks asja üle vaadata, keda soovitate? Ise mõtlesin käia homme Betooni tn mingi geneka venna juures, ehk suudab kuidagi mõõta, kas regulaator/alaldi toimivad 100%..

[ping]

Pingeregulaator kontrollib pinget enda toiteklemmil ja selle pinge saab ta läbi juhtmestiku. Kui pingelang akult regulaatorile tuleval juhtmel on 2V siis laebki 2V kõrgema pingega kui peaks laadima ja rikub aku ning põletab pirne läbi.
Arvatavasti viga oksüdeerunud ühendustes: kas 3 vigast ühendust a 0,6V pingelanguga või 9 halba ühendust a 0,2V pingelanguga.
.
Ps. 1 klemmühendus juhtmel on tegelikult 3 elektrilist ühenduskohta:
1) I juhe/isane klemm -
2) isane klemm/ emane klemm -
3) emane klemm/ II juhe.
Kui pistiku klemm on kuuma saanud siis on tavaliselt kuuma saanud kõik 3 ühenduskohta selles pistikus. Õli, noa ja viili abil saab heal juhul (kui klemm pole rauast) taastada ajutiselt ühenduse kahe klemmi vahel aga halbu ühendusi klemmidelt juhtmele see ei taasta.

[Mihkel S]

http://www.upload.ee/image/1271100/genekaring.jpg <--- sellelt jooniselt on näha, justkui poleks palju ühenduskohti väljaspool genekat. Kas tuleks süütelukk ka laiali lammutada ja ära kontrollida/puhastada või piisab kui pistiku klemmid üle vaadata? Ning miks rauast klemmi ei anna puhastada?
Tänud vastamast!

[ping]

See on lihtne, pohimõtteline skeem ja isegi sellel näen ma 16 punkti mis võivad ülelaadimist põhjustada.
Tegelik ühendusskeem tavaliselt erineb sellest.
Rauda annab puhastada küll aga see võib pärast seda võibolla ka ainult nädal töötada.
Lahti ei pea kohe midagi võtma, isegi niisama pistikute sakutamine raskendab vigase koha otsimist. Ega pingelangu silmaga nagunii ei näe, selle otsimiseks on mõõteriistad.

[Mihkel S]

Ok, kas see näitab juba ära, et viga on juhtmestikus, kui seisva mootoriga süüde sees on regulaatori klemmidel ca 1,5V väiksem pinge kui aku klemmidel?
Igatahes otsisin niipalju pistikuid üles kui leidsin ja arvasin minevat aku ja geneka vahel ja lasin viiliga üle mis olid õrnalt oksiidiga kaetud aga mingit tulemust see ei andnud. Nagu ma aru saan, siis tavalise testriga nii ei mõõda juhtme klemmide otstest, et kui näitab 0 takistust siis pingelangust pole vaid tuleks suunduda mõne elektriku poole ikkagi kel paremad aparaadid ja teadmised? Soovitage Tartus mõnda mõistliku hinnaga... siin foorumis oli kellelgi nime all et tegeleb elektritöödega(asukoht Tartu)

[ratas]

Kui 1,5v on pingelangu akult alaldini siis saad edasi vaadata kas pingelang on massis või teises juhtmes , kaitse jääb ka sinna vahele.

[Hanno]

mõõda algatuseks testriga pinget kahe massipunkti vahel - pane üks testriots otse aku (-) klemmile, teine ots pingeregulaatori (-) klemmile, kui võimalik siis mitte keresse pingeregulaatori kereühenduse kontaktis, vaid ikka võimalikult pingeregulaatoril. Kui ta saab massi läbi kere, siis mõõda pingeregulaatori kere ja akuklemmi vahel. Palju pinget näitab?

ps, kui te neid pudinaid ümber tõstsite, ühelt rattalt teisele, kas siis akut ei proovinud vahetada?

[Mihkel S]

Akut ei proovinud vahetada, kuna akukeskuse vend viskas aparaadi peale ja ütles, et peaks nigu enamvähem veel olema, näitas vist 72% mahutavust veel. Samas on tunda, et aku pole enam see kui masin kohe ei käivitu vahest, siis väsib ikka suht kiirelt ära. Kuid kas kehv aku võib põhjustada ülelaadimist siis?
Proovin siis mõõta pinget ka massiringis (-), kuid kas saaab üldse? Enda loogika ütleb, et vool käib ringi ja tuleb mõõta ikka + ja - otste pealt
Aga tänud arutelu eest poisid..

[ratas]

Akut ei proovinud vahetada, kuna akukeskuse vend viskas aparaadi peale ja ütles, et peaks nigu enamvähem veel olema, näitas vist 72% mahutavust veel. Samas on tunda, et aku pole enam see kui masin kohe ei käivitu vahest, siis väsib ikka suht kiirelt ära. Kuid kas kehv aku võib põhjustada ülelaadimist siis?
Proovin siis mõõta pinget ka massiringis (-), kuid kas saaab üldse? Enda loogika ütleb, et vool käib ringi ja tuleb mõõta ikka + ja - otste pealt
Aga tänud arutelu eest poisid..

saab, isegi kui takistit mõõta saad pingelangu.

[Hanno]

saab, saab.
see + ja - on suhteline, et mitte öelda kokkuleppeline.
See selline lihtne liitmine/lahutamine tegelikult. Kui sul tekib pingelang kuskil, see 1,5V nagu mainitud, siis sa pead saama selle 1,5 volti välja mõõta teine-teiselt poolt seda kohta, kus pingelang tekib. Halvemal juhul on sul mitu kehva kontakti, kus igaühes tekib pisut pingelangu, ning see 1,5 on kõigi ahela pingelangude summa.

[ping]

See, et käisid KÕIK pistikud VIILIGA üle ja kribisid nende kontaktpinnad ära on viga. Suure tõenäosusega hakkavad nad mingi aja pärast jamama. Kontakte võib puutuda ainult spets viiliga mille lõikenurk on negatiivne ja vaevalt sul sellist vanaaegset (jagaja kontakti teemantviil) asja oli. Ka liivapaberi jäljed on ebaühtlased ja sellest jäävad kontakti pinda mikroskoopilised abrasiivi osakesed.

Süüde sees, paned ühe voltmeetri otsa aku + klemmi külge ja hakkad mööda juhet (ahelat) minnes mõõtma. Kui pinge erinevus tõuseb järgmise punkti juures üle 0,2V siis tähendab et eelmise ja selle punkti vahel on pingelang mis tuleb kõrvaldada.
Jah, hakkad niimoodi aku juurest pihta (üks testri klemm kogu mõõtmise aeg aku küljes) pingeregulaatori + klemmini välja kuni kogu ahela pingelang on alla 0,2V.
Vajadusel tuleb juhtmekimp lahti harutada, juhtmeid/pistikuid vahetada, pressühendused üle joota või isegi elektriskeemi muuta.
Mõõtmise ajal lülita ikka tuled ka sisse siis saad tõepärase näidu sest ühenduste soojenedes hakkab ka pingelang tõusma.
Mõõtmise ajal hoia ka akulaadija (korrralik, stabiliseeritud püsipingega, reaalselt 8A väljunduooluga 13,5V juures) generaatori plus klemmi küljes (ka genekast tulev vool võib pilti muuta), muidu on mõne aja pärast kõik näidud nullid ja aku tühi. Jälgi kindlasti et mõõtmiste vaheaegadel akut keema ei lase ja selle pinge liiga kõrgele ei tõuse.

[ping]

Tere!
..........
Ja aku " - " klemmilt lisamass peaks olema abiks, minul pisut aitas.
Jõudu

Lisamass aitab siis kui pingelang on massijuhtmetes.
Kuna elekter läheb sealt kus takistus väiksem hakkab ka starteri vool uue juhtme kaudu käima. Seetõttu peab lisamassijuhtme ristlõike ka vastava valima - vähemalt 10mm2.
Lisa juhe tuleb varustada ka korralike otstega sest vaske ja alumiiniumi (karter) ei tohi omavahel otse kokku kruvida.
Kuigi lisajuhtmega saab geneka ja starteri massiprobleemid korda ei pruugi probleemid lõppeda süüte ja tuledega sest algne viga juhtmetes jääb leidmata ja kõrvaldamatta.

[Hanno]

Tere!
nüüd kawad hädas...
Kogu ülaltoodud jutt on väga asjakohane, aga aja kokkuhoiu mõttes soovitan alustuseks võtta kätte nuga.
Nii on võimalik säästa aega ja ülejäänud komponente, mis elektri abil töötavad.

mistarvis see nuga muidu ? et torgiks rehvid kah läbi, kui laadimine niikuinii ei tööta õigesti?

[ping]

Tere!
nüüd kawad hädas...
Kogu ülaltoodud jutt on väga asjakohane, aga aja kokkuhoiu mõttes soovitan alustuseks võtta kätte nuga.
Nii on võimalik säästa aega ja ülejäänud komponente, mis elektri abil töötavad.

mistarvis see nuga muidu ? et torgiks rehvid kah läbi, kui laadimine niikuinii ei tööta õigesti?

Terava noaga tagurpidi tõmmates tekkib negatiivne lõikenurk mis eraldab rabeda oksiidikihi aga säästab kontakti enda materjali.

(Rauatöö mehed peaks ju teadma et raua- , vase- , alumiiniumi- ja tinasaelehe hambad on erineva nurga alla teritatud.)

[Mihkel S]

Endal tekkis noa osas sama küsimus.
Aga anyway on minek ilmselt elektriku juurde, kel olemas laadija(kui süüte sisse keeran, hakkab pinge akul iga sekund langema natuke ja väsib väga kiirelt ära) ja otsib probleemse koha kiiremini üles kui mina seal katsetades aega raisates ja veel rohkem perse keerates. Kes selle ette viitsiks võtta Tartus ja kuhu hinnaklassi võiks jääda?

[Hanno]

(Rauatöö mehed peaks ju teadma et raua- , vase- , alumiiniumi- ja tinasaelehe hambad on erineva nurga alla teritatud.)

ahah, okei, see noa-asi jõudis nüüd minu vanna pähhe kah kohale. Aga nüüd uus segadus selle saelehe hammastusega. Kas viitad sellele, et oksiidisael on negatiivne lõikenurk?

[allar48]

Lisaks ise juurde nii palju omast kogemusest, et need aku testrid ei pruugi näidata 100% tõest tulemust.
Akut mõõtes näitab tester küll laetud aku puhul korras akut.Aga reaalselt auto peale pannes ja süüdet 2 minutit sees hoides enam hästi autot käima ei suuda vedada.
Soovitan sul samuti, pane laetud aku külge pirn põlema.Kui hiljem mõõtes on pinge ebaloomulikult palju langenud, siis on tõenäoliselt see aku ikkagi õhtal.

[Kristjan1985]

See, et käisid KÕIK pistikud VIILIGA üle ja kribisid nende kontaktpinnad ära on viga. Suure tõenäosusega hakkavad nad mingi aja pärast jamama. Kontakte võib puutuda ainult spets viiliga mille lõikenurk on negatiivne ja vaevalt sul sellist vanaaegset (jagaja kontakti teemantviil) asja oli. Ka liivapaberi jäljed on ebaühtlased ja sellest jäävad kontakti pinda mikroskoopilised abrasiivi osakesed.

Süüde sees, paned ühe voltmeetri otsa aku + klemmi külge ja hakkad mööda juhet (ahelat) minnes mõõtma. Kui pinge erinevus tõuseb järgmise punkti juures üle 0,2V siis tähendab et eelmise ja selle punkti vahel on pingelang mis tuleb kõrvaldada.
Jah, hakkad niimoodi aku juurest pihta (üks testri klemm kogu mõõtmise aeg aku küljes) pingeregulaatori + klemmini välja kuni kogu ahela pingelang on alla 0,2V.
Vajadusel tuleb juhtmekimp lahti harutada, juhtmeid/pistikuid vahetada, pressühendused üle joota või isegi elektriskeemi muuta.
Mõõtmise ajal lülita ikka tuled ka sisse siis saad tõepärase näidu sest ühenduste soojenedes hakkab ka pingelang tõusma.
Mõõtmise ajal hoia ka akulaadija (korrralik, stabiliseeritud püsipingega, reaalselt 8A väljunduooluga 13,5V juures) generaatori plus klemmi küljes (ka genekast tulev vool võib pilti muuta), muidu on mõne aja pärast kõik näidud nullid ja aku tühi. Jälgi kindlasti et mõõtmiste vaheaegadel akut keema ei lase ja selle pinge liiga kõrgele ei tõuse.

Mul tekkis küsimus et kas siis tegu polegi vahelduvvoolu generaatoriga ja kuhu siis sellisel juhul akulaadija(alalisvool ju) klemmi ikkagi ühendad?
edit: sorri sain juba oma valearusaamast aru. geneka sees on pingeregulaator kui sa mõlemalt poolt voolu pealelased kuidas sa aru saad pingelangust? Pingelang peaks siis ju väiksem olema või saan ma valesti aru?

[Mihkel S]

Miks ei võiks laadija visata otse akule? On vaja ju leida vigane koht aku ja geneka vahel või pannakse geneka külge seepärast, et aku täiesti välja jätta mängust mingil põhjusel? Aga vahet pole, liiga keeruline mu jaoks, viin elektriku juurde.

[ping]

Vahelduvvoolu geneka sees on (peale muu mudru) dioodsild ja selle väljund, "+" juhtme ühenduse koht, on töötava masina kõige kõrgema pingega punkt.
Sellest punktist liigub vool nii aku kui ka muude tarbijate poole. Aga ta ei pruugi liikuda sugugi nii sirget joont mööda nagu joonistatud põhimõtteskeemil vaid võib ootamatult nii hargneda kui ka (kellegi poolt lisatud) otsejuhtmega kokku saada enne kui akuni jõuab.

[ratas]

Ma saan aru et genekast tuleb ac ja see muutub peale alaldit-pingeregulaatorit dc-ks , regulaator peaks katkestama laadimise kui pinge 14-14,v et mitte üle laadida .
Aga kas regulaatoritel on eraldi klemmid laadimiseks ja voolu katkestamiseks?

[ping]

Hea tähelepanek.
Asi selles, et oled kursis "algelise" püsimagnetiga generaatori ehitusega millel dioodsild on samas korpuses pingeregulaatoriga aga teema algataja masinal on "korralik" võõrergutusega (elektromagnetiga) generaator ja sellel on dioodiplokk ning regulaator elektriliselt eraldatud.
Ka sama marki masinaid on erineva elektriskeemiga.

http://www.upload.ee/image/1271100/genekaring.jpg sellelt jooniselt on näha........
Tänud vastamast!

Tänu sellele skemile ma ka vastan, sest kui ikka omanik ise ei viitsi isegi OMA masina manuali üles otsida siis mis kasu tal minu nõuannetest võiks olla.

[Mihkel S]

Manual on olemas arvutis, mida ma sealt vaatama veel peaksin siis? Olen suht läbi lapanud selle ja elektri osa põhjalikumalt ja ka muud, mida vaja on!
Kasu on Sinu nõuannetest niipalju, te tean üldjoontes mida teha tuleks, aga kuna endal pole akulaadijat, siis viin ikka elektriku juurde lõppkokkuvõttes
Suur aitäh siiski, sain palju targemaks!

[Mihkel S]

KORRAS!

Süütelukk oli seest hallitanud, sealt see pingelang tekkiski. Piisas sellest kui luku alt kontaktplaadid ära puhastada!