Õnnetused mootorratastega

[Tsikkelröövel]

Ega liikluses vist ongi "ratta altmineku" teemas kõige tähtsam konkreetse pinnase pidamisvõime äratundmine. See, et ma suudan "jalaraua maha" vajutada, ei tähenda, et iga pinnas seda kannataks. Ja pealegi kipub sellisel juhul olema vigade parandus (kui maas on nt liiv või õli) võimatu. Olen korra Tartus ristmikul lõõtsbussi taga pöördel (st kiirust ju polnud ega saanudki olla) külje maha pannud, kui bussi alt äkki õlilaik välja tuli - selliseid asju juhtub. Kiirusel ca15 km/h. Ja selliste võimalustega tuleb arvestada. Endalgi kogemust ja julgust tulnud, miska eelmisel aastal kaks korda esimene ratas pöördel alt läinud, aga vedas. Mõlemal korral läksid varbad vastu maad jalaraualt võtmata, aga mõlemal korral taastus pidamine nii õnnelikult, et tõstis ratta püsti, aga üle ei visanud. See rehv muidugi tundub ka mitte just parim olevat, tuleb parem osta.
Ehk siis - mina tänaval sellistesse kalletesse ei lase, kui on muid valikuid. Midagi peab tagataskusse ikka ka jääma.
Muidugi.... asjad, mida meist igaüks tsiklisõidust otsib, on erinevad.