Õnnetused mootorratastega

[Slinky]

oh jah, õnnestus ka minul ennast 21 juulil päris katki sõita, sõitsin oma 05´z750´ga kernu-hageri vahelisel teelõigul, tee oli tuttav ja ka samal päeval ennegi läbitud...kui äkki lauges parem kurvis, kas lahtise killustiku või liiva tõttu, ratas alt lendas. Sellest hetkest on must auk, pilt ette tuli vedelesin teepervel jalgupidi kraavis, kiivrit enam peas polnud, vaid vedeles kõrval. Seda ei mäleta kas võtsin ise peast või tuli ära (ebatõenäoline). Korralikud valud olid, köhisin verd ja helistasin 112´te. Rääkisin ära mis juhtus ja nad saatsid päästjad ja kiirabi välja kohe, seda ei tea kaua nad tulid kuna ajataju puudus, tundus, et suht kiiresti siiski. Mingi hetk helistati mulle tagasi ja küsiti kas kuulen sireene, tõepoolest kaugelt kuulsin lähenevaid sireene. Masinad jõudsid minuni, tänasin helistajat ja lasin telefonil kraavi kukkuda, kuna kiirabi ja päästeteenistus tulid seljatagant ja ma liigutada ei saanud ei tea ma palju neid oli või mis komandost. Nägin näo ees tuletõrjuja saabast ning mind hakati kanderaamile tõstma, mis hetkel kadus pilt eest. Pilt tuli ette alles Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiiv osakonnas, pärast seda kui mind oldi oma 5 päeva kunstkoomas hoitud. Olin juhtmeid, voolikuid ja torusid täis ja valuvaigistitest ning narkoosist veits deliiriumis. Mõningad vigastused siis- oli veriõhkrind katkise kopsekelme tõttu, eemaldatud põrn, hematoob maksal, 5 murtud roiet, sisemine verejooks rängast põrutusest siseorganitele, katkised parema jala põlve sidemed, puusast dislokeerunud vasak jalg pluss muud väiksemad asjad, ning kirss tordil- lülisamba murd nimmelülidest millest tulenevalt osaline alakeha halvatus. Tehti 4 operatsiooni, 2 rindkerele, 2 seljale. Arstid ütlesid, et võin teist sünnipäeva pidada ning imestasid kui jalgu liigutasin. Õnneks selgus viimase lülisamba opi ajal et enamik närvid alakehas ja jalgades terved ja anti hea prognoos...Septembrist olen nüüd taastusravil, kus ajan jalgu jälle tööle, selge on et aega läheb väga kaua aasta kindlasti kui mitte rohkem et taastuda....Niisiis, haigla elust, olust rääkima ei hakka eks igaüks kujutab ise ette kuidas on kuu aega selili lesida jne
Igatahes soovin kõikidele ratturitele ohutuid kilomeetreid ja ärge kiirustage