omavoliliselt rajatud motorada sundlammutati

[keilamoto]

Natuke ka tegelikkusest.
Alustades Papsikust, siis tema ei esinda kedagi peale iseenda ja tegemist on väga aktiivse interneti kommentaatoriga, kel on asja ja aega jõuda igale poole ja teab ta "täpselt" kuidas kuskil asjad käivad. Oma elu suurimad saavutused on tal ilmselt veel ees.
Aga siis asjast.
2006 a. suvel pandi Keila rada kinni aga seda põhjusel, et see rada oli võõral maal mis tagastati omanikule ning ta oli Keila linna planeeringu järgi elamumaal.
Neid asjaolusid arvestades otsisime mitu aastat uut kohta, kuni pakuti välja Tuulat. Loomulikult oli algusest peale tähtis seaduslikkus. Seetõttu alustasin vallavalitsusest. Tollane vallavanem oli ideega väga rahul, kuid palus esmalt külaga läbi rääkida. Küla koosolekul rääkisime plaanist, kes tahtis võis ka tsikliga sõita proovida. Koosolekul ja selle järgselt selgus, et 2% on asjaga väga rahul ja 2% vastu, ülejäänutel ükskõik. Seejärel küsisime selle vastu olevate 2% käest, et miks nad vastu on ja mida peaks tegema, et nii sõitjad, kui ka need vastased mõlemad oma saaksid - ehk siis milline oleks kompromiss. Need 2% vastasid, et nad lihtsalt ei taha ja minuga isegi mingeid läbirääkimisi ei pea. Inimestel on õigus mitte läbirääkimisi pidada ja seda õigust ma austan, tegelikult kui üks osapool keeldub suhtlemast, siis ei saagi läbirääkimisi pidada. Seega, kuna selle 2% kokkuleppeid ei saanud tuli lähtuda seadustest. Jätkasin sellega, et saatsin valda taotluse, millega selgitasin ideed ja palusin abi vajalike paberite vormistamiseks. See oligi suur viga. Nimelt töötas vallas selle ala vastutava isikuna mees, kellele tuli mistahes paberite saamiseks maksta. Seda krossirada tõlgendas ta rajatisena st motokompleksina. Kui krossirada hiljem valmis sai, siis tellis seesama vallaametnik rajale ekspertiisi, mille alusel see hiljem kohtus rajatiseks tunnistati. Kohtuasja me tõepoolest kaotasime aga seetõttu, et me ei suhtunud sellesse väga tõsiselt ja teiseks polnud ka korralikku juristi. Nimelt jõudis ekspertiis järeldusele, et "krossiraja näol on tegemist eeltöödega motoringraja loomiseks ning neid eeltöid saab käsitleda ehitamisega ehitusseaduse mõistes. Sellises staadiumis ei ole loodavat rajatist võimalik kasutada pinnase ebatasasuse tõttu....". Seega vald ei teadnud juba siis, mis asi on krossirada ning käsitles kogu asja ringraja loomisena ja ringrada oma kõva kattega on kahtlemata rajatis. Aga valla juurde tagasi tulles, siis minu taotlusele ei vastatud kunagi ning 2 aastat hiljem tühistasin selle taotluse. Tõsi suusõnaliselt proovisin vallalt vastust saada aga nagu hiljem selgus nägi see ametnik võimalust meilt raha saada ehk siis lähtus sellest, et motomeestel raha küll ja kui midagi teha tahavad tuleb maksta. Keeldusin altkäemaksu maksmast ja saatsin ametniku pikalt - sellele järgnesid koheselt sanktsioonid. Samal ajal ajasin paralleelselt ka vallavanemaga asju. Paraku oli ta üsna selgrootu mees ja ta ei uskunud, et tema alluv raha eest teeneid teeb aga pärast mõnda kuud, mil ma vallalt mingit seisukohta ei saanud kutsus vallavanem mind minu pealekäimise tulemusena vallavalitsuse istungile. Seal seletasin seda, mis asi on krossirada (ehk siis siledaks lükatud heinamaa ning mõned mullahunnikud). Vallavalitsus leidis, et selle tegemiseks ei ole mingeid lubasid vaja. Paraku seda kirjalikult ei fikseeritud aga kuna olin siiski vallavalitsuselt seisukoha saanud, et kõik on seaduslik, siis tellisin traktori ja tegin esimese raja valmis. See ajas selle 2% tõsiselt liikuma.
Aga kes olid need 2%. Nende eestkõneleja oli tädi, kes elas Keilas ja oli Tuulast saanud tagastuse korras omale 12 ha kinnistu, mida tahtis buumi ajal 1,2mil eekuga maha müüa. Kes on rajal käinud, siis see kinnistu on kraavi ääres põllupeal, kus suvel söövad lehmad ning mis kevadel ja sügisel on vee all. Ühesõnaga sai see tädi oma kinnistule suurimaks pakkumiseks 60 000 eeku ja tänasel päeval enam mitte sedagi. Aga loomulikult olin mina ja minu rada süüdi, et tema kinnisvara hind langeb. Teine vastane oli elukogenud taat, kes süüdistas mind ka oma kinnsmaa väärtuse langemises, kes aga tegelikult ei kavatsenud midagi müüa - taat on selline, kes on vastu ükskõik millele, lihtsalt põhimõtteliselt. Kolmas oli seesama papsik (foorumites ka papa), kes ... (nagu juba varem märkisin - tema elu suurimad saavutused on veel ees). Aga tema elab rajast ikka väga kaugel ning ehk ta lihtsalt tundis, et peab sõna sekka ütlema. Neljas oli see, kes ei saanud last magama panna. Tema on ka ainus kel on tegelik huvi sõitmist takistada ning alguses tundus, et tema on nõus sõitmise reguleerimise kohalt läbi rääkima. Paraku ta aga ühines nendega, kes keeldusid läbirääkimisi pidamast ja sinna se jäi. (Lisan siis selle seisukoha, et tõepoolest ei pea kell 10 õhtul sõitma aga kuna teine osapool regulatsiooni ei tahtud, siis ma pole ka kedagi minema ajanud). Sellest neljandast veel niipalju, et ka tema proovis osa oma kinnistust maha müüa aga ei õnnestunud (jälle mina süüdi).
Edasi läks nii, et mina olin veendunud, et kõik on seaduslik ja need 2% arvasid, et seaduse vastane ning hakkasid valda kaebusi saatma. Selle peale ehmatas see selgrootu vallavanem ära ning kuna ka tema alluv oli rahata jäänud ning pikalt saadetud hakkas vald mind sanktsioneerima. Vallavanem küll ütles mulle, et lõpetavad sanktsioonid juhul, kui keegi enam ei kaeba aga samas ta ütles kaebajatele, et kui nemad ikka ei taha, siis keegi ka mootorrattaga ei sõida (nagu tõsine poliitik ikka, igaühele räägib seda, mida parasjagu vaja). Seetõttu olid kaebajad veendunud, et kui nemad kogu aeg jätkavad kaebamist, siis lõpetatakse sõitmine ära. Huvitav, kuidas sellises olukorras läbirääkimisi pidada.
Nüüd rajast. Kuna kohus otsustas, et rada tuleb likvideerida (väljavõte otsusest: "rada tuleb likvideerida nii, et iga mõistlik inimene saab aru, et tegemist on tavalise heinamaaga"). Natuke naljakas kohtuotsus, milles ei ole ühtegi viidet ühelegi seadusele. Jättes välja inimliku mõistlikuse proovisin vallast teada saada milline on tavaline heinamaa. Ei saanud 3 aasta jooksul ühtegi vastust. Küll aga sain kirjalikud vastused selle kohta, et sõita võin nii nagu ise tahan va öörahu ajal, mulda võin kaevata ja tõsta nii nagu ise tahan ja aedu ning toikaid võin maasse taguda nagu ise tahan. Kes varasemast mäletab, siis 2009 aastal tegin täiesti uue raja. Ehk siis täitsin valla ettekirjutust ja likvideerisin olemasoleva raja. Likvideerimise tulemus oligi see, et tekkis uus trajektoor ja valdavalt uued künkad - st likvideerimise tulemuseks oli uus rada. Vald paraku ei uskunud, et rada on likvideeritud, kuna sõidetakse endiselt. Ja see oligi valla ainuke argument. Nüüd võttis vald likvideerimise ise ette ja tulemuseks on jällegi uus rada ning enam ei saa vald öelda, et pole likvideeritud. Lihtsalt nendel vallaametnikel pole õrna aimugi mis asi on krossirada. Tõsi hüppeid on praegu vähem aga see eelmine rada oligi liiga superkross. Peale vihma või lumega sõitmisel käisid elemendid ka omale ülejõu. Praegune rada on oluliselt harrastajasõbralikum ja oluliselt kiirem. Vanal rajal oli tippude keskmine kiirus 47 km/t, uuel arvan, et peaks 55 piires olema (lubatud ongi 55).
Seega härrased krossisõbrad, tänasel päeval on kõik seaduspärane ning suurim toetus mida saate selle absurdi vastu üles näidata on see, et külmade ja lume tuleku järgselt tulete rajale kihutama - omalt poolt proovin rada talve läbi lahti hoida.