Keti hooldus ja eluiga

[Tsikkelröövel]

Mina annan oma punktid ka Davidsoniharaldile.
Keti keetmine oli teema vanasti, kui polnud veel mingeid tihenditega kette. Kuum õli läks vedelaks, pesi ketil pasa seest välja ja ronis ise asemele (ehkki kaua see rõõm ei kestnud, kui kett ilmastikule valla). Samas, kuivõrd vanasti polnud tihenditega kette, oli parematel masinatel (mille hulka loen ka oma vana Jawa) kett suletud korpuses, mis oli üpriski tolmukindel. Mina ei keetnud mitte midagi, ketti määrisin hoopis Litoliga (sihuke paks tavotilaadse konsistentsiga määre) - st lisasin seda kord aastas vastava akna kaudu, kui tunne tuli. Küllap jäi mõni aasta ka vahele. Seda määret on seal sees paksult, tolmu mitte eriti ja see kuradi lihtkett ei lähegi läbi, sõitnud mu meelest juba oma 30 000 ja sõidab veel. Ma olin vist veel ülikoolitsura, kui Jawa ketti vahetasin. Nüüd endal laps täiskasvanud. St keskkond on see, mis määrab keti eluea. Kui sinna ikka vesi ja pask ei satu, küll aga on korralikult määritud, ega ta siis suurt ei kulu kah. Ja see keti kolu tegi selle asja praktiliselt sama hooldevabaks, kui kardaan. Vahel tuli veidi pingutada, aga kuni kett on veel normipiires kulunud, ei ole see ka eriti tihe teema. Ülehooldamine on sama kahjulik, kui ebapiisav hooldus.