Mootorrataste kütusekulu → Re: kütusekulu

[being]

Teadmatta tsikli oma, arvan,erinevalt ühest eelpool kirjutajast,et tsiklil see väiksem kui minu autol.

Mulle tundub, et said natuke valesti aru. Point oli selles, et tsiklil on õhutakistustegur suurem, kui sõiduautol, samamoodi nagu sõiduautol on õhutakistustegur suurem, kui rekkal.

Ehk siis niimoodi natuke üldistades sõidukeid: mida suurem mass, seda väiksem õhutakistustegur. See pole muidugi mingi reegel, milles ei võiks erandeid olla.

Ei selline reegel kindlasti ei toimi, sest rekkal kordi suurem õhutakistus, kui mistahes sõiduautol! Suurt rolli mängib lauppind, küljekuju ja tagumise otsa kuju, mis tekitab suuri pööriseid ja nn. õhukoti. Näiteks on tunnelis rekka taga, nii 15-20m kaugusel selline õhu kott, mis veab sõiduautot vabalt kaasa. Lülitasin käigu välja ja rekka imes kilomeetreid mind kaasa. Pidin vahepeal isegi pidurdama, et päris sappa ei veaks. Keha mass ei määra õhutakistust. Vineeri tahvel ei püsi kuidagi tuulega sul käes, aga sangpommi ei mõjuta sama tuul pea üldse, onju.

Õhutakistustegur ei võrdu õhutakistusega.
Õhutakistus = lauppind * õhutakistustegur

Leidsin sellise huvitava tabeli õhutakistustegurite kohta. Inglisekeelne märksõna siis "air drag coefficient"
http://www.bgsoflex.com/airdragchart.html ning http://en.wikipedia.org/wiki/Automobile ... efficients

Ning siis paranduseks mainiks veel ära. Sõiduautodel on õhutakistustegur umbes 3x väiksem, kui rekkadel ja tsiklitel. Tsiklitel on veoautodega umbes sama. See ei tähenda, et neil oleks sama õhutakistus muidugi, mis on siililegi selge.
Point on selles, et kui me võrdleme tsiklit ja sõiduautot, siis sõiduauto oma 10x suurema massi juures ei pea nii palju tööd tegema, et õhutakistust murda, kui tsikkel.

Niisama lihtsustatud näite mõttes suvalised numbrid, tsikli pind on 0.3m² ja auto oma 0.5m². Tsikli õhutakistustegur 0.9, auto 0.3. 0.30.9 > 0.50.3.

(http://en.wikipedia.org/wiki/Automobile ... #Drag_area & http://books.google.ee/books?id=rJTQxIT ... 22&f=false)