Mootorrataste kütusekulu

Kasutaja avatar

Medic
Postitusi: 74
Liitunud: 17 Aug 2006, 12:53
Asukoht: Viljandi

Re: Mootorrataste kütusekulu

Lugemata postitus Postitas Medic »

Tsikkelröövel kirjutas:

Halligi. Õhutakistus on põhiline komponent kütusekulu puhul. Igal masinal. Ja mootorratta lauppind ei ole sõiduauto omast kordades väiksem. Maksimaalselt 2 - 2,5 korda. Keerised ei ole mitte ainult masina taga, vaid ka esiratta taga, klaasi taga, ratturi selja taga.
Samas on tsikkel sarviline elukas (isegi täiskondlis bike), võrreldes sõiduautoga. Ja kui keegi eespool ütles, et tsikli õhutakistuskoefitsient on ca kolm korda kehvem, kui sõiduautol, siis tulemuseks saame, et tsikli reaalne absoluutne õhutakistus ja selle ületamiseks kuluv jõud ületab moodsa sõiduauto oma. Ja seda ta, pagan võtaks, teeb ka. Seega ei ole seal tsiklil eelist. Võta kiiruse pealt käik välja ja vaata kui ruttu sa seisma jääd, autoga võrreldes (no OK, mass mängib siin ka oma osa).

Julgen väita vastupidist. Üldise pinna võrdlemiseks pole siin põhjust. Iga konerus jne ei mängi mitte rolli tuuletakistuse suurenemisel vaid teinekord on hoopis kasuks. Näiteks golfipalli "kumerused" vähendavad õhutakistust ning Minu mäletamistmööda tegi "mythbusters" ka reaalse ning eduka testi kinnitamaks selle teooria paikapidavust päris autoga. mootorratta kuju jälgib palju suuremal osal ka kaasaegsete laevade kuju kus veetakistus on otseselt seotud laeva suutlikusega kiirust arendada. Võimalikult tervav nurk, kitsas kere ning vaikselt kitsenev tagaosa vältimaks keeriseid.

Tsikkelröövel kirjutas:

Igasugused hõõrdetakistused (sh nii rehvid kui ka mootori ning ülekannete kaod).
Siinkohal arvan üldiselt ka, et tsiklil ei ole eelist. Automootoris kantakse jõud läbi KUIVA siduri käigukasti ja sealt otse võlliga ratastele.
Tsiklil üldjuhul KETTAÜLEKANDE läbi MÄRGSIDURISSE, siis käigukast ja sealt omakorda üle kettülekande või kardaani (siis veel hüpoidülekanne taga ka) ratastele. Kui tähele panete, on üks ülekanne juures pluss pirakas ja mitte just tasane sidurikorv, mis viskoosses vedelikus (õlis) pöörleb. Ka peab üldjuhul kõrgematel pööretel töötav mootor ületama suuremaid hõõrdejõude.

Ei nõustu ka selle näitega. Lihtne loogika ütleb, et mida kaugemale sa energiat pead "transportima", seda rohkem läheb seda ka kaduma(muundub muud tüüpi energiaks). Kuid tegelikult ei ole see siin üldsegi oluline, kuna kaod siduri, keti, käigukasti jne juures pole ligilähedal kadudega rehvi & maantee vahel. Autol ikka 4 lapikut rehvi maas.
Seepärast on ka autot tunduvalt raskem siledal pinnal edasi lükata kui mootoratast kui hoog on sisse saadud(liikuma saamise puhul mängib suuremat rolli mass).

Life is a fatal condition.

Liitu vestlusega

Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige

Avan konto

Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.

Registreeru

Logi sisse

Mine “Mootorratta remont, tehnika, elekter ...”