Kuidas õhk pidurist välja saada?

[tramm66]

Lahendusi on päris palju... Ette rutates hoiatan, et kel aega vähe on või siis sellest kahju on, siis on siin ka lühemaid ja vähemlolle postitusi mida lugeda. Väärtustades aega ja serveriruumi... paar lahendust siis vaid.. Alustades juba eelnimetatud "vanakoolimeetoditega" lõpetades kõrgtehnoloogilistega, millest tõstaks esile viimase mulle teadaoleva teaduse saavutuse - nanotehnoloogiline, õhuhapnikku, koos selles leiduvate veeosakestega, pidurivedelikuks teisendav pidurivedelik. Välja töötadud tõenäoliselt koostöös kõige saamatumate piduriõhutajate, koduperenaiste ja kolmandate sarnastega sest tulemus on kõigi puhul sada protsenti üks. Töötab siis asi sisuliselt alkeemial - nanopidurivedelik on sellises koostises mille molekulaarosised seovad ära õhumullide omad ja moodustub ühtne vedelik - nanopidurivedelik. Järgmisena mõeldakse ilmselt välja nano sitapaber mis pühib sita ära enne selle tekkimist... Kui seda nanopidurivedelikku juhuslikult käepärast võtta ei ole siis tuleb hakata mõtlema järgmistele variantidele: alustuseks soovitaks minna tuletiste teed. Isiklikult järele proovitud meetod ja täiesti toimiv - minu vanaisa oli puussepp, isa oli ehitaja, ema pedagoog ja ometigi leidsin targutuste ja tellisepuru vahelt tee õlide ja tarkuste maailma juba varajases nooruses. Isa polnud endale veel jõudnud võrri ostagi kui olin selle jõudnud juba osadeks võtta ja kokku tagasi panna... mitu korda isegi. Tuletamiseks on vaja keskenduda asjadele mis on sarnase joonega kuid mitte päris samad. Sellest võib väga palju abi olla. Tuletades saavutatakse mitmeid paralleelselt toimivaid lahendusi probleemidele mida otse lahendada pole suudetud. Tasub esimesest neist haarata sest esimene mõte on tihtilugu see üks ja ainus õige. Harilikult tulebki üks hea mõte pähe iga kord kui probleemile rahulikult lähenedes, süvenedes, end lootusetus olukorras motiveerides sunnid siiski pea persest välja võtma. Teine variant on visata keskmine eestlase annus alkot ja saada korraga ühe asemel koguni kaks head esimest lahendust: 1) asudes maapiirkonnas või äärelinnas on vaja ühte üheeurost ja kesklinna või mereäärse elamurajooni piirides ühte kaheeurost. Siis on vaja ühte pikka voolikut ja paarikümmend kümnesendist. Kesklinnas ja kallimas elamurajoonis on viimaste asemel vaja ikka viiekümne sendiseid või siis isegi euroseid. Pole kindel selles täpselt aga kindel on see, et kui õhutusnipli külge kinnitada eelmainitud voolik ja teise otsaga joosta maast müntikorjava indiviidi perse siis õiges jadas ja õiges suunas paigutatud müntide korjamise käigus võib selline õhutamise või gaasitamise värk toimetama hakata küll. Tegelt ikkagi hoolega järele mõeldes võiks selle esimese eurose või kaheeurose mündi asemel ikka mingi paberraha panna, soovitatavalt liimiga maa külge - esimese kummarduse pikkusest ja sihtimise täpsusest sõltub kogu järgnev - kogu üritus läheb ju siis kas perse või siis persse. 2) variant on puhuks kui raha ei ole - selle vooliku otsas võib ka ise kükke teha, palju odavam.
Loo moraal on selles, et kui su vanaisa ei ole puussepp, isa ehitaja siis on su teekond pidurite õhutamiseni lühem kui näiteks lukksepa pojal... aga kui minu ema poleks olnud pedagoog siis oleks eelnevas tekstis veel rohkem komasi üle või puudu ja nüüd loo päris poindist enne kui magama lähen - polegi pointi, lihtsalt joon ja mõtlesin siin nats nõu anda või sedaviisi värki. Siinjuures oleks vist paslik soovitada lugeda selle postituse teist lauset või midagi sarnast...