Kohustuslik täiendkoolitus

[Alfawing]

A-kat. koolitusega tegelejana lisaksin ka mõne mõtte.
Võib ju õppida ja oskusi parandada aga kui mõtteviisi ei muuda ei aita see koolitamine ka midagi. Kõike saab äriks pöörata, iseasi, kui mõtekas see on. Oskused tulevad kogemustest, mitte paaritunnisest loengust ja kergest slaalomisõidust.
Kui tänapäevasest koolitusprogrammist rääkida, siis peaks olema sellised harjutused ja mida meil ka tehakse:
Sammkiirus, kaheksa, aeglane slaalom, kiire slaalom, äkkpidurdamine 30km/h, äkkpidurdamine 50km/h, põige 30km/h, põige 50km/h.
Rõhk istumisasendil, vaatel ja vastupööramisel. Kindlasti tuleb ka sõita asulavälisel teel (asulaväline kiirus, külgtuul, suurte veokite tekitatud tuulekeerised, ohud kurvis, libe teekatemärgistus, sõit kruusateel jne.) Ja loomulikult sõit asulasisesel teel. Liikluses sõites saab mootorrattur ennast alati abistada ühe väga lihtsa asjaga" TEE ENNAST NÄHTAVAKS"
Õpetaja peab olema võimeline kõike ette näitama. Tartus peaks olema kuskil 6 õpetajat, kes ka ise motikaga ringi vuravad. Samas on juba algatatud plaan (vähemalt Tartu omadele), et igal kevadel toimub motokoolitajatele õppepäev, kus motoõpetajad kogunevad ja tegelevad nõnda nimetatud "roostetõrjega". Kui ikka pool aastat sangas pole olnud, siis lähed natuke rooste. Hakkab seda läbi viima kohalik maanteeamet. Tore idee, mis võeti soojalt vastu.