extreem

[ets0]

Isegi kogesin eelmise aasta vihmasel suvel piksevana hella puudutust.
Sõitsin kuskil Iisaku kandis mööda ilusat asfalti lausvihmas tugeva äikesega lageda peal, näen kuidas piksenooled maasse maanduvad.
Nii kui pauk käis, nii kohe välk järgi - päris jube oli.
Kindad ligumärjad - ühel hetkel, kui järjekordne laks maase käis, tundsin, kuidas vasakust labakäest surin läbi käis.
Ise alles päris algaja tsiklist, tõstsin pea veits kõrgemale, et näha, mis eespool toimub ja näen taamal, et läheb selgemaks.
Vaatasin läbi peegli taha - oh põrgut, täielik pimedus, olles veel piselöögist šokis, ostustasin tasapisi lisada gaasi, et sellest jamast võimalikult ruttu vabaneda. Nagu õeldud, algaja, paduvihmas, oma esimese rattaga, libedusetunnetust kaherattalisega ei oma.
Ei tea, kui kiiresti on võimalik ohutult sõita/tegelt ei tea siiani, ei ole eriti tahtmist oma perse peal seda tunnetama aga noh, seljakott istus taga, ratas suht raske. Õnneks seekord läks kõik ilusti ja kui sain sellest põrgust välja, olid käed ikka väsinud küll, kuigi üritasin hoida vabalt aga....
Lõpp hea kõik hea

Lugupidamisega