Õnnetused mootorratastega

[Maccaroni]

Sügav kaastunne !
Kuigi targutused ja järelhüüded ei too neid noori elusid tagasi, ei paista nad panevat piisavalt mõtlema.
Ma ei tea asjaolusid ega arvusta konkreetsest traagilisest õnnetusest.

Kuid, baigilistega mõtlematuid uljaspäid on liikluses päris palju. Alati on olnud.
Oma hoovist Tabasalu mäeveerel kuulen ma aastast-aastasse, kuidas linna poolt nagu paisu tagant põhjagaasiga peenestatakse, seejärel enne mäge mitu käiku alla pidurdamist ja mäe otsas antakse täiega edasi (seal on kaupused, foor, sagimine, tuiavad jalgratturid, jooksevad lapsed...) - 50 alas!
Klooga mnt kõlab suvel kohati nagu MotoGP.
Eelmine aasta, ühel suveõhtul paugutas üks tegelane piiripeal, tüdruk taga ning politsei jälitusauto paarsada meetrit maas. Minul, 30-aastase sõidukogemusega inimesel võttis jahedaks vaadata, ja hirmuga kuulata, kas nüüd käib pauk või mitte - sireeni saatel mõirgamist Vääna-Jõesuu poole kostis pikalt...

Miks me niimoodi teeme, sõbrad?
Esiteks - miks mitte rentida rada ja ennast seal välja elada?
Ja teiseks - milleks tüdruk või sõber tagaistmele, kui ennast proovile panete?