Esimeseks rattaks Yamaha XJ 600S Diversion

[kurikristjan]

Divekal kolistab põhiliselt õlipumpa vedav hammasratas, mis asub sidurikorvi taga. Põhjuseks peenevõitu tihvt, mis laseb hammasrattal veidi logiseda. Tihvti jämedama vastu vahetus kaotab selle heli. Osaval mehaanikul umbes tund tööd.
Nukakett on asi, mida võiks nagunii vahetada, kuna need rattad on paraku üsna suurte läbisõitudega (mis ei ole põhjus mitte ostmiseks!), kett ei maksa ka pea midagi, saab häälest lahti ja klapiajastuse ka paremaks kui vana ja kulunud ketiga.
Klapivahed võiks paigas olla, karpad sünkroonis. Siis sõidab üsna hästi. Kui minekut juurde tahta (ratas on üsna pehme ja uimane), tuleb süüdet 5 kraadi varasemaks keerata (soovijale teen 10.- eest ära). Oma rattal kunagi tegin ja märgatav vahe on kohe sees.
Põhjalik karpapuhastus on kohustuslik. Kui võimalik, võiks kasutada ka ultrahelis pesemist.

Tasuks vaadata uuem, õiradiaatoriga variant (al. 96), soovitvalt võiks olla ka topelt ketaspidurite ja 41 mm torudega ees. Ilma radikata mootor peenestamisel (160+ kiirused soojal suvel) kuumeneb nii palju, et õli läheb vedelaks ja käigud hakkkavad halvasti lülituma (oleneb õlist, aga Motul 5100-ga suht kindel). Topelt pidur ja jämedam toru teeb esiotsa paremaks ja võtab hoo kiiremini maha.

Korralik divekas, mis on tehnikahuvilise inimese oma, läheb oskaja käes 1. käiguga gaasist tagarattale küll. Originaalis on asi ikka väga igav!