Planeta 5 ja Jupiter 4 paremaks.

[koi]

See jah päris huvitav tegevus. Kunagi sai ka sellise asjaga mässatud.
Hooratast päris asjatult ka pole tehtud. Hooratta mass aitab näiteks tühikäigu pööretel mootoril ühtlasemalt töödata. Tänavasõdu mootoritel on see päris oluline näitaja. Samuti aitab see mass kohalt võttes ja annab sujuvamat liikuma hakkamist.
Kui nülgisid hooratta maha, pead ka tühikäigu pöördeid oluliselt tõstma, kuna muidu ta sureb lihtsalt ära. Tõstetud surve aste aitab sellele veel kaasa. Ülevoolu aknad, mäletan, ei olnud ülevalt päris kandilised, vaid venitatud sisselaske poolt tilga kujuliseks (vaid ülemisest osast), mis aitas teha silindri tagumises osas pööriseid paremaks silindri täitumiseks. Seda oli hästi näha, kui puhta kolviga umbes veerand tundi tuld anda ja siis pea maha. Ilusti oli kolvile pruunid jäljed joonistunud, kuidas gaasid on liikunud. Hea tulemus oli, kui voolundid jooksid ülevoolu akendest tahapoole ja sealt kaarega keskelt väljalaske poole. Selline gaaside liikumine tagas ka hea läbi puhumise. Mingeid kraade ei oska enam öelda. Sel ajal käis kogu portimine tegelt suht primitiivselt ja rohkem katse eksitus meetodil.
Eriline guru oli miudugi Vambola Helm, kes oskas kahetaktilise tõesti vihaselt liikuma panna. Mul oli ka õnn ühe tema tehtud silindriga võidu sõita.
Üks huvitav venelaste tehtud (Serpuhovi tehase eksperimentaal tsehhis) silinder sattus kunagi kätte ja seal oli tehtud kolmas ülevoolu kanal. See oli taga seinas sisselaske kohal hülssi freesitud soon. See toimis läbi kolbi tehtud augu. See eeldas aga ühte kolvi rõngast, mis oli võimalikut kolvi ülemises servas ja L kujuline. Väga tõhus läbipuhumise korrigeerimiseks, kuigi pidi segu rikkamaks tegema. See omakorda oli käivitamisel tülikas ja kippus küünalt lihtsalt täis ajama.
Kui tõstsid surve astet, pead tõenäoliselt kasutama ka "külmemaid" küünlaid, sest tavalised sellele mootorile mõeldud küünlad lihtsalt põlevad-sulavad ära. Oleneb muidugi ka kui raskelt sa tuld annad. Külmem(suuremale surve astmele mõeldud ) küünal jällegi jookseb ka lihtsamini täis.
Eks igasugu nüansse on selle kahetaktilisega veel miljon ja iga pisemgi asi mõjutab. Resokas on jälle ooper omaette. Võid arvutada ja joonistada kuidas oskad, aga mina näiteks kahte samamoodi töötavat resokat ei saanudki valmis tehtud, kuigi täpselt samade sabloonide järgi sai lõigatud. Üks reso toimis, teine samasugune tunduvalt kõhnem. Neid sai vorbitu ka katse eksitus meetodil kümnete kaupa.Väga suurt rolli mängis viimane väljuv toru. Veidi jämedam toru tõi lõpp-pöörded alla ja vedu lõppes järsult. Peenem toru venitas pöördeid üles, aga lõpu jõud oli arusaamatult pikaks venitatud. Sumbutit seal otsas muidugi siis ei kasutatud.
Aga jõudu sebimiseks! Üks huvitavamaid teemasi siin foorumis