Sinu halvimad ideed tsikliga

[pühak]

See pole nüüd küll tsikliga, vaid tsikli (sohi)pojaga.
9 aastasena nuiasin endast 5.a. vanemalt onult sääreväristajaga sõita. Varustus oli muidugi korralik. Kiivrit sel ajal külavahel sõites isegi tsikliga ei tunnistatud ja sääreväristajaga polnud see isegi mitte kohustuslik. Seljas arusaadavalt sooja suve tõttu lühikeste käistega särk ja jalas lühikesed püksid. Jalad maha muidugi ei ulatanud, aga teised hoidsid kinni, kui "võrri" selga ronisin. Võtsin uljalt paigast ja kuna ülejäänud seltskond omajagu takka lükkas, et asi välja ei sureks, sai start minu jaoks vähe liiga äkiline ning sõit lõppes külili põllul. Et asi täiuslikum oleks, põrutasin kogu täiega juba enamvähem küliliasendis läbi lehmasitahunniku ja peatusin vist kuskil takjates või ohakates (kes seda täpselt enam mäletab). Kogu vaatepilt oli nii pull olnud, et minu peale isegi ei vihastatud. Minult võttis see muidugi selleks päevaks (sic) sõiduisu ära. Järgmisel päeval ei lubatud mind sellepärast sanga, et ma olevat liiga kärnas ja sinikaid täis olnud. Onu sääreväristaja ümber oli veel mitu minuvanust sugulast nillimas ja üks nendest kõrvetas sõidu käigus sumpa vastas natuke oma sääremarja ära. Temalt aga võttis see mingil põhjusel kogu eluks kaherattaliste mootorsõidukite vastu huvi ära.