Loff'i 2 saagi (Husqvarna SM610S ja TE610E) ja GasGas TXT200

[Loff]

Täna jõudsid kohale Dellorto düüsid, tihendid, nõelklapp koos pesaga, nõel ja selle pesa (atomizer). Need kõik on mõeldud enduurosaele, sest sellel on käivitumisraskused. Märgab küünalt. Kuna mul on 2 ratta peale 3 karpat siis teen selle kolmanda tehaseseadesse kõikide tihendite ja õigete düüsidega. Ja alustan sealt käivitusraskuste kõrvaldamisega. Ratas käivitub, kui värskelt aku laadida. Laadimine on korras! Trikk on selles, kui ratas seisab nädalapäevad ilma, et oleks vahepeal käima pandud/sõidetud, siis enam käima ei taha minna. Samas kui ratas käima panna, sõita ja järgmine päev käivitada siis läheb väga hästi käima. Pikemalt seisab siis on lootusetu. Paar nädalat seisnud akuga, mille pinge on 12.8V, tõmbab käivitamise hetkel pinge 11.5-11.7V peale. Ma esialgu jätaks elektri puutumata. Või on see 11 koma Volti vähe? Kui ratast igapäevaselt kasutada siis ei ole mingit probleemi.
Mingi karvane tunne ütleb, et käivitusringi düüs on liiga suur. Manual näitab PHM40MS karpale 40 ja PHM40MS1 karpale 50. Peal on praegu MS1 karpa. See, mille ma manuali järgi kokku panen on MS.
Samas supermotosaag seisis oma pool aastat ja läks teise, 5 sekundilise, starteri andmisega käima.

Vana ja katkine anti surge washer, ilmselt vibra on selle lõhki ajanud, kuigi karpa on ju kummimuhviga silindripea küljes.

Supermotosael ladusin tagumise osa kokku, vahetasin karpal ära trossipõlve ja rohkem ei viitsinud täna. Pakiraam on ka ühtlasi seljakotile konnihoidmise kohaks, mida TÜV'il näha tahetakse!

Siis kui esimest saagi remontisin siis ei olnud karpale seda trossipõlve võtta kusagilt ja tuli see ära lappida. Selleks sai joodetud jupp vasktraati trossi poolt sissesöödud prakku.

Nüüd komplekteerin veel karpa ära.

[Kodanik2]

Minu vanal (96a.) Duke'l täpselt samade sümptomitega käivitusraskused, seega ootan huviga järge Kui vea tuvastad, anna palun teada!

[riksx]

Ma ise jätaksin selle dellorto karpa kapipeale seisma ja paneksin peale Keihin FCR MX kiirenduspumbaga karpa.
Kui peale passida, siis kasutatult võib e-bayst ₁₅₀.- naelaga kätte saada.
http://www.ebay.co.uk/itm/RMZ-KXF-250-2 ... 3f0424ebb6
http://www.ebay.co.uk/itm/Keihin-FCR-ca ... 565f5bdc50
Sa ei tunne vahet kas on 40mm või 38mm karpa lõõr. Seda tunnevad need kes täisgaasiga sõidavad. Keihini karpaga saad kindlasti parema tulemuse.

Ma ei tea kuiudas Husqvarnal on aga mõnda aega tagasi pidasin 650 Husabergi. Sellel oli analoogne probleem, et starterist ei tahtnud/jõudnud käima minna. Lahendus oli tegelt üsna lihtne, nimelt dekompi verdu on tehasest tulles liiga nõrk, ehk teisel ringil dekomp läks maha ja starter üritas täis kompressiooniga käivitada. Suht võimatu/lootusetu üritus. Lahendus oli jäigem vedru või tegid olemasolevat tugevamaks. Muidugi kulunud dekomp ei ava klappi piisavalt

Juhul kui sa veel pole aga kontrolli vedru tugevus ära. Kui natuke käivitad, siis kaan maha ja anna starterit ja vaata kas dekomp läheb maha või mitte.

Rääkides düüsidest, siis reeglina tehasest tulevad endurokad rikkama seguga. Kui ma vaatan enda KTM manuali ja soovitusi mida peaksin sisse toppima, siis need on ikka väga rikkad seadistused. See on ka täiesti mõistetav, et pigem ohutub rikkam segu kui lahja.
Ma olen enda 300EXC mõõtnud ja testinud üsna palju ja välja praaakind pea 10 erinevat nõela. Lõpp tulemus on see, et ükski KTM originaal nõel ei kõlba. Mina sõidan hoopis Susuki nõelaga.

Avaldasin oma testitulemused siin, kus sain alguses väga palju abi.
http://www.dirtbikeworld.net/forum/show ... 19&page=59

[bitter]

...
Supermotosael ladusin tagumise osa kokku, vahetasin karpal ära trossipõlve ja rohkem ei viitsinud täna. Pakiraam on ka ühtlasi seljakotile konnihoidmise kohaks, mida TÜV'il näha tahetakse!

TÜV-i onudel on pohkam, kas su seljakott hoiab oma konjakit pakiraamil või kuskil mujal. Või räägid sa ninakollidest?

Külmalt käivitamine - mu KEIHINI karpaga ratas käivitub külmalt VÄNDAST v. hästi (õhufilter peab hooldatud olema). Starteriga on vaevalisem - aku on MIN 6-7 a vana, starteri andmisel jääb vist säde nõrgaks. (Sooja mootoriga mitte.) Igatahes kui jalaga starterile kaasa aidata, jääb kõrgepingeks rohkem vurtsu ja käivitub lihtsamalt.

[Loff]

TÜV-i onudel on pohkam, kas su seljakott hoiab oma konjakit pakiraamil või kuskil mujal. Või räägid sa ninakollidest?

Türi ja Paide, ma küll lugesin oma posti korralikult üle, enne postitamist aga näe, see konjak jäi ikka kahe silma vahele. Mõtlesin ikkagi kinnihoidmise peale.

Külmalt käivitamine - mu KEIHINI karpaga ratas käivitub külmalt VÄNDAST v. hästi (õhufilter peab hooldatud olema). Starteriga on vaevalisem - aku on MIN 6-7 a vana, starteri andmisel jääb vist säde nõrgaks. (Sooja mootoriga mitte.) Igatahes kui jalaga starterile kaasa aidata, jääb kõrgepingeks rohkem vurtsu ja käivitub lihtsamalt.

Ei ole vänta, millest käima lüüa, kahjuks.

Ma ise jätaksin selle dellorto karpa kapipeale seisma ja paneksin peale Keihin FCR MX kiirenduspumbaga karpa.
Kui peale passida, siis kasutatult võib e-bayst ₁₅₀.- naelaga kätte saada.
http://www.ebay.co.uk/itm/RMZ-KXF-250-2 ... 3f0424ebb6
http://www.ebay.co.uk/itm/Keihin-FCR-ca ... 565f5bdc50
Sa ei tunne vahet kas on 40mm või 38mm karpa lõõr. Seda tunnevad need kes täisgaasiga sõidavad. Keihini karpaga saad kindlasti parema tulemuse.

Neid Keihineid olen ma pikemat aega piilunud aga ei ole suutnud ennast veel motiveerida seda ostma.

Ma ei tea kuiudas Husqvarnal on aga mõnda aega tagasi pidasin 650 Husabergi. Sellel oli analoogne probleem, et starterist ei tahtnud/jõudnud käima minna. Lahendus oli tegelt üsna lihtne, nimelt dekompi verdu on tehasest tulles liiga nõrk, ehk teisel ringil dekomp läks maha ja starter üritas täis kompressiooniga käivitada. Suht võimatu/lootusetu üritus. Lahendus oli jäigem vedru või tegid olemasolevat tugevamaks. Muidugi kulunud dekomp ei ava klappi piisavalt

Juhul kui sa veel pole aga kontrolli vedru tugevus ära. Kui natuke käivitad, siis kaan maha ja anna starterit ja vaata kas dekomp läheb maha või mitte.

Starter jaksab täitsa edukalt mootorit ringi ajada. Ma praegu jätan selle dekompiga mässamise tulevikku, kui karpas siiski asi ei ole. Kahtlaseks teeb asja just see, et peale pikemat seismist ei taha käima minna. Kui dekompis oleks viga siis ei tahaks ta juba järgmine hommik käima minna või ei? Samas karpa ei küsi, kaua ta seisnud on, segu on seismisest olenemata rikas või lahja või täpselt paras. Kisub vist ikka sinna piisava pinge puudumise poole, mis on millestki (starteri suur koormus) tingitud.

[Ekskavaator]

Mul Lc4-ga oli analoogne probleem, et peale mõningat seismist ei käivitunud, muidu oli paugupill. Karpaks oli sama DellOrto. Uba seisnes selles, et ujuk ei sulgunud korralikult ja ülevool ka ei toimind vist. Igastahes peale ujuki sättimist sai see jama lahenduse ja edaspidi oli kõik ok.

Kui nüüd järgi mõelda, siis sai vahetatud ujukinõel, o-rõngad jne..

Lisaks lõhkusin tooredüüsi ära, mis oli markeeringuga 40. Sain sõbra käest düüsi markeeringuga 50. Mina nende kahe düüsi erinevust kuidagi ei tunnetanud, st. käivitus samuti.

[riksx]

Tee ära ja siis saad endalt küsida, et pagan a pihta, miks ma seda varem ei teinud. Veel vihjeks, et lapik siiber toimib paremini kui ümar.

Neid Keihineid olen ma pikemat aega piilunud aga ei ole suutnud ennast veel motiveerida seda ostma.

Ma alguses olin ka surmkindel, et kõik on hea. Peal oli suur tugev aku, uus starter regullitud klapid. Aga tohhh ohh imet, kui kergelt mootor ringi hakkas käima dekompi modimise. Vahet polnud kas nädal seisnud või külm soe. Selge see, et kui düüsid on väga nihu, siis on käivitamisega jama. Eks ole nii, et külmalt tahab rikkamat ja kuumalt lahjemalt. Enda EXC'l oli see väga hästi tajutav. Tõstsin tühikäigu düüsi nii kaua, kuni kuumalt enam käima ei tahtnud minna. Selle kohal, kus käivitamine oli raskendatud, (tegel oleks võinud veel suurema panna ja rohkem jõudu saada) panin ühe astme võrra väiksema.

Starter jaksab täitsa edukalt mootorit ringi ajada. Ma praegu jätan selle dekompiga mässamise tulevikku, kui karpas siiski asi ei ole. Kahtlaseks teeb asja just see, et peale pikemat seismist ei taha käima minna. Kui dekompis oleks viga siis ei tahaks ta juba järgmine hommik käima minna või ei? Samas karpa ei küsi, kaua ta seisnud on, segu on seismisest olenemata rikas või lahja või täpselt paras. Kisub vist ikka sinna piisava pinge puudumise poole, mis on millestki (starteri suur koormus) tingitud.

[Loff]

Ma alguses olin ka surmkindel, et kõik on hea. Peal oli suur tugev aku, uus starter regullitud klapid. Aga tohhh ohh imet, kui kergelt mootor ringi hakkas käima dekompi modimise. Vahet polnud kas nädal seisnud või külm soe.

Sul sellel Bergil oli see dekomp.i huinjaa sama ehitusega nagu Husqvarnal?

Ratta sain värskelt täis laetud akuga käima, käis soojaks ja enam ei käi üldse, sülgab sumpast tuld ja paugutab õhupuhastisse kah, vaheldumisi. Eelmise karpaga, kui käima läks, käis normaalselt. Samas supermotosaag, 2 aastat tagasi kui valmis sai, käis, käib, käivitus ja käivitub tänapäevani hästi. Ja seda selle Dellorto junniga, muidugi ei ole mul Keihiniga võrdlusmomenti aga võrreldes enduurosaega on vahe ikka suur, must ja karvane. Üha enam tuleb ikkagi veendumus, et peab mootorit hakkama lammutama. Aga enne veel tegelen starteri ahelaga ja starteri endaga. Kuhugile see pinge kaob ikkagi kui starteri nuppu litsuda. Lihtsamad asjed enne läbi proovida. Seda mootorit on plaanis niikuinii natuke lammutama hakata ükskord. Aga sellest tulevikus täpsemalt.
Kõige nirum selle asja juures on see kokku-lahti lappamine, karpa maha, karpa peale ja seda karpat ei ole lihtne peale-maha kiskuda kogu aeg.
Küll on kärss kärnas, küll maa külmand.

[ducatist]

Yhenda auto aku järgi ja vaata mis häält siis teeb.

[madjs]

No se soojast peast mitte käivitumine ja tule sülgamine lõhnab nagu ära kadunud klapivahedele või gaasijaotuse jurale? Või siis süüde tõesti metsas.

[Loff]

#?%#=?

Yhenda auto aku järgi ja vaata mis häält siis teeb.

Tegin katse, andsin starterit normaaltingimustel ja siis võtsin küünla maha - sama kiirelt ajab mootorit ringi. Või siis küünlata naaatukene kiiremini. Mõlemal juhul pingelang aku klemmidel 1-1.2V. Oleks oodanud küünlata ringi ajamisel märgatavalt suuremat tempot ja väiksemat pingelangu. Seega dekomp peaks funkama nii nagu peab. Kuna mul on üks starer riiulis siis sellel ma vahetan harjad ära, puhastan kollektori ja määrin teist natuke.

No se soojast peast mitte käivitumine ja tule sülgamine lõhnab nagu ära kadunud klapivahedele või gaasijaotuse jurale? Või siis süüde tõesti metsas.

Soojast peast ta käivitub küll aga käimisest ei ole juttugi. Klapivahed kontrollisin paar nädalat tagasi ära - OK. Gaasijaotus...uus nukakett on mul siin kõlari peal ootamas. Sellega on selline lugu, et varsti tuleb üks sil. kaas, mis läheb vindorfi tegemisele ja siis koos sellega plaanis nukakett+tallad+pinguti vahetada. Seda, et süüde metsas, ei usu, sest kui ratas käima läks siis käis ja sõitis eeskujulikult.
Panin vana karpa peale tagasi, et no sellega masin vähemalt käis ju aga võta näpust, sellega ei tee mitte mõmmigi. Tagasi alguses. Variant on muidugi võtta supermotosaelt karpa ja panna see enduurosaele ja vaadata, mida see selle peale ütleb. Ja muidugi tuleb veel mitu-mitu korda karpat peale-maha kiskuda Nüüd peab natuke vahet pidama asjad läbi mõtlema. Ühe karpa käivitusring töötab aga mäimisest ei haisugi, teise karpaga vastupidi. Tuleb ilmselt kahest üks kokku panna.

Oh jeebus!

[madjs]

Klapi tööpinnad äkki viga saanud siis, se mõlemast otsast tule välja ajamine tundub kuidagi kahtlane. Samas jh, kui põhjalikult ära uputab siis vast võimalik, sinu oma taob ka sädet sisse igas surnud seisus?

[madjs]

Mul siin sõbrad üritasid kunagi nalja teha, vahetasid 2 pütasel kawakal piibud ära, aga no nalja ei saanud, vahet pole kuidapidi need piibud seal on.

[Loff]

Just, iga ÜSS-ga käib pauk.

[madjs]

Just, iga ÜSS-ga käib pauk.

Siis süütabki sul äkki tont teab millal madalama pingega, või nahkas küünla või juhtmega, korra segu sumpsis, siis korra terve elamine seda täis ja lajatab sisselaskesse tagasi? Eriti veel kui karpa peaks uputama.

[Loff]

Saaga jätkub...

Täna võtsin supermotosae (edaspidi SM) pealt karpa ja panin selle enduurosaele (edaspidi ES), ei läinud teine käima. Tõin toast SM aku ja sama lugu, ei midagi. Mõned sajatused hiljem lappasin ES'i peal olnud karpa SM'le peale ja näed, ratas (SM) läheb käima ja käib ka. Natuke tühikäigu sättimist ja masin podises ühtlaselt nagu SM'i enda karpaga.
Küll aga on sellel ES'i karpal mingi vigur küljes - soojast peast käima ei lähe ilma, et peaks "toorest" poole võrra korraks sikutama. Ehk siis toorest poole (lenksul "toore" klapi hoova käik) võrra, starteri nuppu, ratas käivitub ja "toores" kohe maha ja ratas käib nagu muiste. Ja teine tähelepanek - SM'il ajab starter mootorit ringi aeglasemalt kui ES'il.

Ühesõnaga, miks ES ei käivitu enam üldse, ei ole karpa viga.

Variant on veel proovida remonditud starteriga ja kui see ei aita siis tuleb ikka mootr maha võtta ja laiali lüüa see krdi pidu seal. Või siis säästa see starteriga jamamise aeg ja mootor kohe maha võtta.

Oh jeebus veelkord.

[riksx]

Kui karpa turtsub, siis klapid ei pea. Kui tühikäigul käib aga pöördesse ei lãhe ning puterdab lõhnab süüte probleemile. Ehk kas kehva küünal, piip/piibu juhe peksab üle või halvimal juhul nõrk vool.

[Loff]

Nii, laadisin ES'i aku veelkord täis, 13.4V, vahetasin märja küünla kuiva vastu (2 küünalt, mis mõlemad on töökorras või siis mõlemad peetis) ja mitte midagi. Märgab küünla ära ja kogu lugu. Säde on, bensiin on, kompressioon, seda ei tea. Millisel hetkel nüüd see säde on seda ma ka praegu ei oska öelda. Ühesõnaga enam ei tee ratas üldse koostööd.
Töökojas ei ole kütet ka sees ja seal on võibolla kolm-neli kraadi soojem kui õues, nii et suht jama seal praegu midagi teha. Natukese ajaga näpud jääs. Aga sellest hoolimata peale paaritunnist pausi, oli SM mootor maha jahtunud, sinna miinuskraadide poolele aga sellest hoolimata käivitub SM'i mootor no mitte päris poolest pöördest aga ühest täispöördest küll. Ja seda ES'i karpaga.
Praegu parandasin selle SM'i jahutusventika katte ära. Lasin sinna termokahaneva peale, et see kummikate enam nii ei laperdaks ja ladusin plastikud, paagi ja istme peale tagasi ja tõin aku talveks tuppa.

Kui leian motivatsiooni siis hakkan millalgi ES'ilt mootorit maha keerama. Või siis hakkan pursuikat töökotta ehitama, sest see oli nii või naa plaanis sinna teha.

Siinkohal tuli meelde, et ES'il ma ühe hallianduri olen välja vahetanud. Asemele sai vana aga töötav tükk. Võibolla hakkab see saba andma aga sellega sellist poopidust varianti ei saa ju olla - see kas töötab või ei. Ega siin monitori taga istumisega neid asju teada ei saa - tuleb lammutama hakata.

Ja ma veel lootsin, et saan naelad alla keerata ja talve nautida aga võta näpust

Vähemalt ei ole igav

[raunts]

Minu jaoks kõige rohkem lugemist saanud teema bikeris üldse!
väga lahe!

[Loff]

Pursuika ehitamise plaanid said tagasilööke ja taaskord hoogu juurde. Esialgu oli plaan vanast kuivatiahju malmsüdamikust teha aga selle südamiku üks osa on maasisse vajunud ja ära külmanud - ei saa kätte enne kevadet. natuke vanaraua "laos" ringi kolades leidsin vana saunakerise, millel küttekolle pealt läbi põlenud, kerge lappida ja kerisel kõik luugid ja värgid küljes. Homme lapin kerise ära ja leiutan suitsutoru läbi akna välja.

Riiulist noppisin välja selle eelpool mainitud starteri. Kiskusin juppideks. laager ja tagumine puks OK, harjad väga kulunud ei ole aga mul ei ole ka kulumata harja kõrvale panna. Aga uurides harja pesa siis väga palju pikemad need olla ei saagi. Rootori kollektor ei näe küll hea välja. Ja rootoril on ühe koha pealt mähise traadil isolatsioon läbi kulunud. Enne lahtivõtmist käega ringi ajades ei saanud küll aru, et kuskilt vastu oleks käinud aga käega ringi ajamine ei ole sama kui vooluga.

Enne lahti võtmist märgid peale, et õigesti kokku saaks. SM'il oli peal starter, mis ringi ei käinud ja tahtis juhtmeisolatsiooni sulama panna, kui starteri nuppu 1-2 sek. all hoidsin. Pärast tuli välja, et rootori mähisel lühiskeerd ja lisaks oli valesti kokku pandud. Nimelt see keskmine osa, kus püsimagnetid sees on, oli valetpidi.

Seesamune koht, mis on vastu püsimagnetit käinud. Plaan siia lakki peale lasta.

Sedapuru ikka starteri sees on ja on ka näha, et rootor on vastu magnetit käinud.

Nüüd on variant viia starter proffi kätte, kes vahetab harjad, laagri, jms. Või teha ise, leiutada tööriistu ja otsida harju taga kuskilt. Eks ma seda veel mõtlen, sest aega on, pole kütetki veel töökojas.

[Loadära]

Ei noh k6ik väga kena, aga mis värk sellega on, et mul see aasta j6uluvana ei käinudki enam...ja vahetult peale seda kuskil Lofit tänati p6dravorsti eest.?

[piloot]

Ei noh k6ik väga kena, aga mis värk sellega on, et mul see aasta j6uluvana ei käinudki enam...ja vahetult peale seda kuskil Lofit tänati p6dravorsti eest.?

Aga teemasse ka: Krt, kus mulle saeteemad meeldivad

[Loff]

Aga teemasse ka: Krt, kus mulle saeteemad meeldivad

Baseilo?

[piloot]

Aga teemasse ka: Krt, kus mulle saeteemad meeldivad

Baseilo?

Pole üldse tundmatu koht ja sealt tagatoast võib ka enduromehi leida aga ega sealt kõikidele hädadele abi ei saa - mõni saag nii suur, et tuleb treileriga vedada .
Aga ütleme siis, et see saeteema ja kõik ülejäänud ka.

[Loff]

Täna veits robustsemast tööst - vana kerise lappimisest. Õues mõnusad -15 kraadi, päike ja tuulevaikne - paras aeg see keris töökoja juurde tuua ja ära lappida.

Ja järjekordselt tuli lumi sula maa peale

Algatuseks lõikasin keriselt plekist kesta ümbert ära, et paremini ligi pääseda ja plaani pidada, kuidas ja mida. Ja pärast annab paremini ja rohkem sooja välja kah.

Kolle on läbi põlenud nagu ikka sealt, kust kõige valusam tuli läbi käib, kolde pealt. Ligipääs sinna muidugi jama. Algsesse konditsiooni taastamine aeganõudev ja lõpuks ikkagi lihtlabane küttekolle vaja saada. Läksin lihtsama vastupanu ja keevitasin õhu liikumiseks mõeldud avad kinni ja pealt ka umbseks. Samas jääb esialgne suitsugaaside liikumise skeem samaks.

Peale kuskilt kerisekive minema otsima, ilmselt oma kivivaredest poolemeetrise lume alt. Lihtsam oleks telliseid sinna peale laduda aga nende soojusmahtuvus on midagi muud.
Natuke koristamist ja keris nii umbes-täpselt-ligikaudu oma koha peal.

Homme aknad eest võtma ja suitsutoru läbiviiguks pleki lõikama, kivivillaga ja plekiga veel kuumatõkkeid tegema siia-sinna. Ja suitsutoru otsima-sebima-ostma.
Ja seda kõike selle nimel, et saaks tsikliga sõita. Mõni kõrvaltvaataja ilmselt mõtleks, et aga las koerad hauguvad, mina sõidan ikka tsikliga.

[grahv]

keevitasin õhu liikumiseks mõeldud avad kinni ja pealt ka umbseks

Hmm... Miks klassikaline vene bursuika vähe sooja annab, ükskõik kui punane ta ka poleks, bullerjan-laadsetega võrreldes?
Elektrikeris samamoodi... et sooja annaks, peab õhk läbi käima - ei tohi kividega umbseks laduda.

[mx77]

keevitasin õhu liikumiseks mõeldud avad kinni ja pealt ka umbseks

Hmm... Miks klassikaline vene bursuika vähe sooja annab, ükskõik kui punane ta ka poleks, bullerjan-laadsetega võrreldes?
Elektrikeris samamoodi... et sooja annaks, peab õhk läbi käima - ei tohi kividega umbseks laduda.

Bullerjanil annavad efekti põhiliselt need õhutorud, mis ümber kolde on, see paneb ruumis õhu liikuma.

[mella]

Võib sellele vanale kerisele ka vertikaalsed torud külgede peale keevitada. Pindala suureneb oluliselt ning õhu liikumine ka paraneb. Mida pikemad on torud ja mida suurem toru otste kõrguste vahe, seda paremini õhk liikuma läheb. Aga võib ka mingi ventilaatoriga lihtsalt õhku vastu ahju ajada.

[grahv]

Täpselt nii... Sooja salvestamine kerisekividega ei anna suurt midagi - need jahtuvad suures/jahedas ruumis nagunii kohe kui tuli kustub.

[mx77]

Täpselt nii... Sooja salvestamine kerisekividega ei anna suurt midagi - need jahtuvad suures/jahedas ruumis nagunii kohe kui tuli kustub.

Selleks peaks jah kivide mass olema seal alates 500-st kilost ülespoole, et mingi efekt oleks.