Õnnetused mootorratastega [2014] → Re: Õnnetused mootorratastega

[pühak]

Tuttav ehitas kunagi 90-datel diisel-Zil'ist metsaveoki. Ühel libedal päeval läks nii õnnetult, et vastutulija keeras omal külje ette ja libises tagumikuga Zil'ile ette. Tulemuseks oli ehmatand tädi koos lapsega oma poolikus autos (õnneks laps istus kõrval, taga poleks isegi matusteks eriti miskit kokku lappida olnud), nikastatud seljaga Zil'i juht ja ilma esisillata Zil kuskil keset lumehangesid.

Kui kindlustusest tuldi kahjusid hindama, siis kratsisid kukalt, et kuidas ja mida me hindame, kogu värk sellisena on ainueksemplar. Ja kuhu me selle remonti saadame. Omanik ütles siis, et see auto tehakse korda sealsamas, kus ta valmis ehitati ja remont maksab 40k eeku. Ehitamise kohana näitas näpuga oma töökoja suunas. Vaidlesid, mis nad vaidlesid, aga nii läks, nagu autoomanik ütles, sest kindlustusel polnud miskit paremat pakkuda, mis oleks taastanud avariieelse olukorra. Lisaks sai ta muidugi oma selja pärast 2 kuud haiguslehte ja kindlustus tagus sellegi täies mahus kinni.

Jutu point on see, et kui läheb remondiks, siis lähteülesanne on taastada avariieelne olukord. Seda on omanikul õigus nõuda ja sellest ei tasu taganeda, olgu omanik ükskõik, kui sõnaaher. Kui remontijaks on omanik ise, siis on tööraha see, mille pärast tõenäoliselt piike murda tuleb. See, et ise teed, ei tähenda, et aeg, mis teiste tehtud lolluste lappimiseks kulub, midagi ei maksaks.