Hälvik-jalakäijad ja -kondimootoriga kulgejad

[davidsoniharald]

Sõitsin mina täna külavahel sõbra poolt koju, ei paugutanud, suht rahulikult kulgesin. Kurvi taga nägin kaht jalutajat, naine koeraga ja mees kõndimise keppidega. Tõmbasin hoo täitsa maha, et neist vaikselt mööduda. Eite-taati aga jäid keset teed seisma, jäin siis mina ka, taat kukkus lõugama, et kas sa tead et siin on kolmkümmend ja et see sul küll kolmkümmend ei olnud. Ma nagu esimese hooga ei osanud ööd ega mütsi öelda, taat lõugas edasi oma kolmekümnest. Soovitasin tal keset teed mitte tuiata ja sõitsin edasi. Paar korda keerasin veel tagasi, et minna tagasi taadiga vestlema, et pärida, mis mees ta üldse on ja kus ta lasi enda silmadesse paigaldada taadeldud radari. Lõin käega ja sõitsin ikka kodupoole, et mitte kallist sõiduaega sellise peale raista. Mõistlikku juttu sealt nagunii ei oleks tulnud. Oma küla inimesi tean enam-vähem kõiki nägupidi, aga too vist oli viimase ehitusbuumi ajal tekkinud kipsküla asukas, kes arvab 0,2 hektarise krundi juurde kuuluvat kogu ümbruskonna. Kepikõnd mõjub ajudele ikka sitemini, kui seni arvatud. Tasub ettevatlik olla.

Sellised isehakanud mendid tuleb lihtsalt joonelt v**u saata, kõvemad mehed võivad pipiks ka teha, siis ei tuia enam tee peal ees. .