Elame ennast välja. Mis siis täna põnevat juhtus?

[pühak]

pühak, ära põe, mulle ei pea võõrsõnu seletama. Väiksena said ÕS ja Enekesed läbi loetud, lihtsalt põhimõtte pärast. Osa asju on muidugi muutunud, aga ägedamad sõnad on samad, ma arvan

Ei, ma nüüd pisiasjade pärast tõsiselt küll ei põe, mögisen niisama. Sama käib ka selle kohta, kui keegi selliseid keelendeid kasutab, mis kohe kuidagi ei meeldi, siis kiusan lihtsalt oma tarkusest vastu. Ise lugesin pisikesest peast ka ajaloo- ja keelealast kirjandust. Enekest meil polnud, siis tuli suurt ENEt lugeda, seda vana, pruunide kaantega. Uus hakkas siis ilmuma, kui ma juba teismeline olin.
Üks järeltulija õpib küll eesti keele filoloogiat, aga omasugustega omavahelises vestluses on leksika teinekord ikka kõike muud, kui see, mida ta koolis õpib.

Tänane põnevus seisneb selles, et viisin tsikli talvekorterisse. 15km sõitu viie-kuue külmakraadiga ei andnud kuskilt otsast tunda. Pikema sõidu puhul oleks sõiduriietele pidanud tõenäoliselt soojad voodrid sisse panema. Pigem kartsin kodu lähedasi vähesõidetavaid teid, et äkki on kuskil musta jääd. Udu tõttu on härmatis minu kandis nii kapitaalne, et niisama aknast välja vaadates tundub, nagu oleks lumi maas.